Traks - skal ("lehm" moksa ja ersa keeles)  Aavai - tadaze ("ema", esimene ersa keeles ja "tadaze" moksa keeles).

Nuudiskusimused ja tulevikuvaljavaated  Praegu on Mordvamaal kahe rahvust loova ruhma voitlus.
Uhed, nimelt ersad, kes on koondunud Ersa Keele Paastmise Fondi ja selle ajalehe Erzan Mastor umber, on loomas ersa rahvust.
Teised, Mordva Vabariigi juhtkonnale lahedal seisvad moksad koos reaalpolotiliselt motlevate ersadega, kelle arv viimase nelja aasta jooksul suurenenud, aga mordva rahvust.

Esimesed lahtuvad sellest, et eksisteerib kaks eri keelt, kaks eri kultuuri, ja kaks eri identiteeti, mille pohjalt tuleks rahvusi ehitama hakata, teised aga sellest, et on uks Venemaa Foderatsiooni "subjekt" - Mordva Vabariik koos kohaliku voimu ja eelarvega.

Psuholoogiline kaugus uletab ehk keelelist.
Mitmedki moksad ja eriti ersad rohutavad oma erinevusi, niipea kui teema ules kerkib.
Ersa ja moksa pohisonavara on usna saarnased, ent sama kehtib ka soome ja eesti kohta, mis ometigi on kujunenud erinevaiks kultuurikeeliks.
Ersad ja moksad ei saa teineteise olemasolu eirata, ent vaidlus kestab, kas nad on sama rahvas voi kaks hoimurahvast.
Oma ettekandes esimesel ersa ja moksa rahvaste konverentsil ( 14.
03.
1992 ) pidas Mastorava (Maaema) uhingu esimees professor Dmitri Nadkin neid lahutamatuteks kaksikuteks.

Kultuuriaktivistid panevad sageli pahaks vene terminite mordva ja Mordovia kasutamist, oeldes: "Need, kes konelevad ersat, nimetavad end erslaseks.
Need, kes konelevad moksa keelt, nimetavad end makslateks.
Ainult emakeele minetanud inimesed kutsuvad end mordvalasteks".
Erzan Mastori uhingu esindaja Jevgeni Chetvergovi arvates on "mordva" pseudoetnonuum: "Sellist etnost pole olemas... mordva on ulitohus venestamise katalusaator".
Endised venekeelsed maride, udmurtide nimed (tseremissid, votjakid jne) on ammu asendatud omakeelstega.

"Mordva on normist pokuv erand".

Mordva riigipoliitika  Mordva Uemnoukogu deklaratsioon detsembris 1990 garanteeris formaalselt moksa, ersa ja vene keele vordlus toimimise riigikeeltena.
Paraku ei joudnud seda rakendava keeleseaduse eelnou esimesest lugemises kaugemale, sest oldi vastu kahele sattele: kohustuslik Mordva keelte ope koigis koolides ja uhe mordva keele valdamine riigiteenistuses olemise eeltingimusena (Kargin 1995).
Mordva oli ainus soomeugri vabariik, mis ei kuulutanud end suveraanseks.

Otsesed presidendivalimised detsembris 1991 voitis noor venelane Vassili Gusljannikov, kes majanduskusimustes oli liberaal, rahvuskusimustes aga reaktsionaar.