Kontrastiiv lingvistikaVeaanalüüsKäesolevas veaanalüüsis võib leida huvitavaid ning mõnikord naljakaid vigu, mis on kogutud erinevatest allikatest.
Esiteks need on minu poolt säilinud (alles jäänud) kontrolltööd koolipraktikast, kus ma eelmisel aastal õpetasin 10.
ja 11.
klassides Tallinna Kesklinnagümnaasiumis.
Koolis on tugevad õpetajad ning õpilaste eesti keele oskus on kõrgel tasemel.

Kuna mina annan eratunde, siis mõned esitatud vead on võetud õpilaste kirjalikkest töödest ja suulistest vastustest.

Huvitav on see, et minu töös on esitatud vead, mida mina veel tegin, kui alustasin eesti keele õppimist.
Käies eratundides, tihti kirjutasin igasuguseid kirjalikke töid, mida praegu on väga huvitav lugeda ja mis tihtipeale paneb naerma.
hääldus ja õigekiri Eesti keele ortograafia ei ole nii keeruline kui nt vene keele ortograafia.

Tavaliselt kirjutame nii nagu hääldame.
Kuid mitte alati, nt käia (käima -da infinitiivis).Tihtipeale kippuvad õpilased kirjutama: Ma ei taha koolis käja (käia)Ta oli ise selles süüti (süüdi)On vaja hästi süja (süüa)Ma ei taha jalksi minna (jalgsi)Teiseks põhjuseks, miks õpilased teevad selliseid vigu, on kõnekeele mõju.Nt "loomulikult" - siia pannakse 2 rõhku: loomuliikult, mis põhjustabki vigade tegemist: Loomuliikult ma tahan süüaKui eesti keeles eksisteerivad sarnased sõnad kui vene keeles (nt алкоголь, адрес... ) siis võivad kerkida mõned probleemid sõnade kirjutamisel: Ei tohi alkohooli tarvitada (alkohol) - kuna rõhk pannakse valesti, siis kirjutatakse ka valesti;Ma ei tea sinu aadresi (aadressi)astmevaheldusSellist tüüpi vigu põhjustab see, et õpilased ei tea tüüpsõnu või neile seda üldse ei õpetata: Mul ei vedanud treppikodaga, ma elan üheksandal korrusel.
Kauplus asub keskturgu lähedalobjektivead, mis tähendab sihitiste vormide vale kasutamine.
Tavaliselt see on seotud emakeele mõjuga: Ma valisin seda teemat, sest... (selle teema)Ta võttis kaasa oma noort naist (noore naise)Pane aknat kinni (aken)kohakäänete vead Selliste vigade puhul võib väita, et need on seotud emakeele mõjuga eesti keele kasutamisel.
Põhiline viga esineb KÄIMA-verbi kasutamisel, kuna vene keeles see vastab küsimusele kuhu?
, eesti keeles aga kus?

Ta käib arvuti kursustele (kursustel)Nad käisid kogu aeg ekskursioonidele (ekskursioonidel)Teised vead tekkivad eesti keeles seepärast, et on olemas sisseütleva käände lühivorm, kuid mitte kõikides sõnades, mis tekitabki probleeme.

Peatus asub kinno ees (kino)Me läheme teatrimuud käändeveadNagu näitab kogemus probleemid tekkivad osastava käände kasutamisel: Ma sõidan 5 peatusi (peatust)Peres on neli perekonnaliikmeidTa tahab küsida arvamust ja saada head vastused (arvamusi, häid vastuseid)Tihti unustatakse ära "NI-NA-TA-GA" reegel.
Ma sõidan kooli trammiga ja bussiga.
Vead tekkivad ka siis, kui õpilased ei esita sõnadele küsimusi, nt Võttis (kuhu?) kaasa (mitte kaasas)Ma panin raamatu üleval (kuhu?- ülevale, ülesse)arvsõna käänamine ja kasutamine Siin esineb palju vigu, kuna õpilased ei oska käänata õigesti arvsõnu.
Seepärast seda tuleb võimalikult rohkem praktiseerida ja harjutada.

Ma elan üheksasal korruselMa olen kakskümmendaastaneTäna on viisteiskümnes jaanuarühildumisveadÕpetaja peaks õpilaste tähelepanu põõrama sellele, et kui üks sõna on osastavas käändes, siis teine - osastavas käändes ka jms: Eesti sai vabaduse ja iseseisvustMa olen samas kohalMeid ümbritseb palju tige inimesiTal segab materiaalne võimaluse puudusNad küsivad palju küsimusi, tihti isegi meie jaoks rumaladomadussõna võrdlusastmedmõnikord tulevad sellised vead, kus õppur paneb kesk- ja ülivõrret kokku: Ja on kõige ilusaim (ilusam)Raskused ilmnevad sõnadega, kus muutub tüvi, nt soe - sooja - soojem Lähme koju?
Seal on soojamSamuti moodustatakse i-ülivõr.
seal, kus seda ei tohi teha, nt hapnim See on hapnim õun... (kõige hapum)verbivormide moodustusveadKui verb on astmevahelduseta, siis tavaliselt ei teki kahtlusi kuidas on vaja verbi pöörata.Astmevahelduse puhul tekkivad juba probleemid: Ma tahan õmbleda (õmmelda)Ta õppib koolis (õpib)Mina tõlkin vene keelde (tõlgin)Sõna võib üldse muutuda: Ma minen koju (lähen)verbivormide valikuveadTavaliselt need on -ma /-da infinitiivi puhul ilmnenud vead: Nad on harjunud töötama (töötada)Lugemise ajal pidin lugema ja proovida Eesti keeles on teatud verbid, mis nõuavad endale -da infinitiivi, nt tahan, on vaja jne.
Veaanalüüs: säilinud kontrolltööd - alles jäänudSel juhul sellist sõna ei tohi kasutada.
Säilinud võib olla kas piim või sai, aga mitte kontrolltööd.

Kesklinna gümnaasium - see on kooli nimetus, seepärast kirjutatakse lahkukipuvad - AV sõnaharjunud töötada - 1 verb nõuab -da infinitiivi