Veaanlüüs Antud tööks kogusin eesti kirjakeelest hälbiva keelekasutuse näiteid mitteeestlaste kirjalikest tekstidest.
Analüüsivateks materjalideks olid Maardu gümnaasiumi kaheteistkümnendate klasside õpilaste lühikjandid.
Arutluseks oli pakutud teema "Kas inimene peab mäletama oma minevikku?
". Õpilaste keeleoskust analüüsides peab arvestama asjaoluga, et neil peaaegu puudub eesti keele praktiseerimise võimalus kuna eestlasi on kogu Maardu linna elanikkonna seast ainult viis protsenti.
Läbiviidud küsitluse käigus selgus, et ainult neli õpilast neljakümnest täiendavad oma eesti keele oskusi keelekursustel.
Järelikult enamus õpilasi piirdub koolis saadud teadmistega, mida nad ei kinnita praktikal.
Seega võib hinnata nende keeleoskust hindega "kasin".

Õpilaste kirjatöödes esineb palju vigu, mille iseloom on väga erinev.
Mõned õpilased lubavad endale teha eksimusi, mis ei tohiks juba esineda kaheteistkümnenda klassi õpilase töös.
Näiteks mõnes kirjandis tulevad ette verbivormide moodustusvead.

- Minevik see on asi, mis oleb igal inimesel.

- Paljud inimesed ei tahavad mäletada oma minevikku ja tahavad elada ainult tänases päevas.

- Palju vigu me ei teeksime, kui mäletaksime minevikku.

- Inimesd vigadest õppima.

Mõnede õpilaste töödes esinesid vead, mida on raske nii liigitada kui ka nende põhjust välja selgitada.
Nii rääkis ühe kirjandi autor oma lapsepõlvest kasutades ainult täisminevikulisi lauseid.

- Me oleme armastanud mängida oma hoovis.
Me oleme jooksnud kabeli ümber ja mänginud kulli.

Vaatamata sellele, et vigade iseloom oli väga erinev, ei tekkinud raskusi nende liigitamisega.

Kõige levinumad olid verbi rektsiooni vead.
Kolmekümneüheksa kirjandi seast ei olnud ühtegi tööd, kus see viga ei oleks esinenud.
Peaaegu igas teises kirjandis kasutati väljendit me õpime oma vigadest.
Selle lause erivariandid on järgmised: - Me võime õppida oma vigadel.

( vrd venekeelsega учимся на свойх ошибках) Kuna õpilastel puudus pidev keelepraktika, siis nad kandsid venekeelseid grammatika reegleid üle eestikeelsetesse.
Analoogia abil tegid otsetõlget.

- Me kõik õpime oma vigadel.

- Me õpime oma vigade peal.

Ainult ühes lühikirjandis oli see lause teistsuguses variandis.

- Oma vigades inimesed õpivad.

Leidus ka üks õige variant, samas aga ei olnud see lause korrektne.

- Inimesed vigadest õppima.

Järgmised rektsioonid, milles vene õpilased eksisid.

- Kas sa käid külas sõprade juurde?

( vrd venekeelsega ходить куда?
(kuhu?) в гости (sellepärast sõna külas on õiges vormis), aga samas к кому?
(kelle juurde?)) - See viib depresioonisse.

( vrd venekeelsega вводщить в депрессию) - Ta unustab oma probleemidest.

( vrd venekeelsega забывает о своих проблемах) - Aga saame arvutada kokku kui palju vigu me ei teeks, kui mäletaksime minevikust.

( vrd venekeelsega помнили бы о прошлом) - Nad ei saa ühe arvamuse juurde tulla.

( vrd venekeelsega прийти к одному мнению) - Kas see aeg võib unustada?

Teiseks kõige suuremaks vigade rühmaks võib nimetada -ma ja -da infinitiivide vaheldumist.

- Ta uuesti õpib elada ja armastada.

- Ma olen nõus väitega, et inimesed peavad mäletada oma minevikku.

- Kas me oskaks töötama, kui me ei oleks õppinud?

- Meil on ainult üks elu ja me oleme kohustatud mäletada kõike, mis juhtus meie elus.

Kolmandasse vigade rühma kuuluvad käändelised vead.

- Ilma mineviku meil ei või olla tulevikku.

( vrd venekeelsega без прошлого) õpilane piirdus ainult eitava eessõna ilma kasutamisega, toetudes venekeelsele grammatuikale - Mälestused sõltuvad sellest, kus me elame ja millises ajas.

( vrd venekeelse tõlkega в какое время) - Mulle meeldib meenutada lapsepõlve momendid.

( vrd venekeelsega вспоминать моменты ( mitmuses )) - Mulle meeldib võrrelda vanemate aeg meie omaga.

- Täna ma vaatame telerist, kuulame raadiost või omadest vanematest ja vanavanematest jutustusi, mis räägivad minevikust.

Lühikirjandites leidus väga palju vigu, mis olid seotud õige tõlkesõna valikuga.
Õpilastel oli raske tabada õiget tähendust järgmistel sõnadel: nagu - kui - Mineviku mäletamisest kirjutasid sellised Eesti luuletajad kui Anna Haava, Juhan Liiv.

nagu - kuidas - Kuidas A. Haava luuletuse siin kirjutatakse orjusest, milles olid eestlased.

mitte - ei - Pole ilmaaegu räägitakse, et pole tulevikku minevikuta.

- Tuleb välja, et minevik mitte ainult mälestused, aga see on suur saladus inimeste jaoks.

- Inimene peab mäletama ka oma halba minevikku, et näha oma vigu ja püüda ei korrata neid tulevikus.

ligi - peaaegu - Me pöördume minevikku ligi igapäev.

muu - erinev - Ma mõistan, et nende aeg oli muu.
Lause sõnajärg- Mis see on minevik?
(küsimus on esitatud toetudes eelkõige intonatsioonile, esitades retoorilist küsimust vene keeles ei ole sõnade järjekord lauses nii oluline, nagu eesti keeles) - Räägitakse, et targad inimesed on sellepärast targad, et kõik oma vigu mäletavad.
KirjavahemärgidVene koolidest õpilased kasutavad kirjavahemärke venekeele grammatika kohaselt.

- Paljud inimesed arvavad ?
et see on nii.

( vrd venekeelsega многие люди считают что это так( и есть)) - A. Haava oma luuletustes kirjutas ?
et Eesti rahvus oli orjuses rohkem kui kuussada aastat.
Intransitiivsed ja transitiivsed verbid- Eduard Bornhöhe romaanist "Tasuja" saame teada Jüriöö ülestõusust, kuidas see juhtus, miks algas ja kuidas lõpetas.

Taolised verbid pakuvad raskusi nii vene kui ka eesti kooli õpilastele.
Vigade vältimiseks on vaja neid ainult pähe õppida.
Kvantorsõna rektsiooni vead- Majas elas palju last.

- Ma usun seda, et inimesel on mitu elusid.
Ühildumisvead- Vanaema jutustas mulle väga huvitavaid asju temast elust.

( vrd venekeelsega о ее жизни) - Ta jutustas sellest, kuidas nad elasid, kui nendes majas elasid sakslased.

( vrd venekeelse tõlkega в их доме) Kokkuvõtteks saan öelda, et vigade rohkus oli tingitud eelkõige vene keele grammatika reeglite ülekandmisest eesti keele grammatikasse.
Kuna tegemist oli kirjandiga, siis kohtus ka väga palju lohakusvigu, sest kirjutamise momendil õpilased pöörasid rohkem tähelepanu sisule kui grammatilistele reeglitele.