Tallinna Pedagoogikaülikool   Eesti keele kui võõrkeele õppetool                  Kontrastiivlingvistika  Veaanalüüs                                     Tallinn 2001      Sissejuhatus  Töötan hetkel venekeelses kutsekoolis väikese koormusega eesti keele õpetajana.
Oma materjali veaanalüüsiks olengi saanud sellest koolist.
Olen välja toonud vaid kirjalikes töödes tehtud vead, kuna suuliselt tehtud vigade ülesmärkimiseks pole jätkunud aega.
Kutsekoolis, kus ma töötan, on valdav enamus noormehed, tütarlapsi on terve kooli peale vaid viis-kuus.

Õppima on tuldud peale põhikooli Tallinna erinevatest koolidest, seega on ka õpilaste tase vaga erinev.
Mina annan tunde esimese kursuse õpilastele.
Ühes rühmas on poisse madala kesktasemega ja neidki, kes ei suuda lihtlauseid moodustada.
Samas on üks poiss, kes valdab keelt väga hästi.
Seega on klassi tase tõesti väga erinev.
Kuid enamus õpilasi valdab eesti keelt algtasemel.

Õigekirja vead    Kõige rohkem on siin eksitud pika ja lühikese hääliku kirjutamisel, esineb ka konsonantühendi vigu.
Kuna vene keeles ei kirjutata häälikuid kahekordselt, siis nad peavad lihtsalt teadma ja hiljem juba ka tajuma, kus on eesti keeles tegemist pika häälikuga.
Alljärgnevate vigade hulgas on palju vigu, mida parema keele oskusega õppijad juba väldivad (nt.

Rääkima, raamat, meeldima jne).
Antud juhul kasutatakse eestikeelseid sõnu vähem, seega pole selgeks saanud ka õigekiri.

" spetsialne  " suret - suured   " ramatu  " rägib   " kevitaja   " automaler - automaaler  " gimnasium - gümnaasium   " juksed  " meldib  " Venemal; Saksamal   " vadata  " Saarema   " arbus   " saija; saja - on mõeldud sõna "sai" osast.
käänet   " pastaplijats  " müja - müüja   " hammbad  " ei sõita  " sõbradega   " remontib   " õppilane   "  akken  "   mehannika - mehaanika   " perekonanimi  " aprilis  " lemik   " treenis - mõeldud on trennis   " sinnililled  " taivas   " praigu  " poliklinika   " ekskursiole   " õpitaja   " inglis_keelt    Astmevaheldus  Antud juhul ei ole õpilased lihtsalt suutnud ära õppida, kuidas antud tegusõnad muutuvad.

Oleme nendest tegusõnadest palju tunnis rääkinud, kuid minu õpilasi ei huvita eesti keele õppimine, seega ei jäta nad endale meelde, kuidas algvormis olev tegusõna nt.
"tegema" muutub pööramisel olvikus ja kuidas pööratakse minevikus.
Õpilane on algvormile lisanud pöördelõpu  "  sa teged  "  ma lugen   " näged   " enne õpisin  " ta õppib  " sokkid - ei tunta kolme esimest käänet neist sõnadest   " rattas      Objektivead  Mulle tundub, et minu õpilased pole sihitisest kui sellisest midagi kuulnud.
Paljudele muulastele valmistab raskusi osastava käände kasutamine.
Kõige enam kasutataksegi siin osastava asemel nimetavat käänet  "          peatab autod  "           on palju kurjategejad  "           sõidan fotod tegema  "           ehitavad uued majad  "           kas sa aitad mulle  "           meeldib kuulata muusika  "           mul on palju sõbrad  "      armastan oma perekond väga  "      mulle meeldib hea filmi vaadata  "      arst ravib inimesed  "      õpetaja õpetab lapsed      Kohakäänete vead  Enamus vigu tekib seoses lühikese sisseütleva kasutamisega.
Samas eksitakse ka lihtsamates küsimustes kohakäändeid kasutades nt.
elan - kus?
Palju eksitakse ka selles osas, millal kasutada väliskohakäändeid millal sisekohakäändeid.

·         lilleosakonnasse  ·         külma veesse  toasse  ·         uue majasse  ·         diskosse  ·         me elame Maardu  elan Tallinastseinas on tehtud auk - kuhu?
kutsun teatris      - kuhu?
läheb Soomele      Muud käändevead  Kohe esimestel tundidel võtsime läbi kõik 14 käänet, tegime piisavalt harjutusi, kuid ikka eksitakse massiliselt käänete kasutamisel.
Palju on selliseid vigu, mis tekivad vene keele mõjul nt.
õpeta mind eesti keelt, kus õpilane on võib-olla tõlkinud selle lause endale nii: научи меня; sõber aitab mulle - поможет мне    ·         see nõud on heast klaasist  ·         keevitajaks töötada- kellena?
sina telefoninumberõpeta mind eesti keeltneed on minuga vihikudostis uuele telerile  ·         sõber aitab mulle             ·         see majani  ·         ta on suur pea - millega?
·         neli lapst  ·         palju last  tal perekond on suur - viga on ka sõnade      järjekorras see on neid töö  ·         peale tööle ma armastan  suhtub töötajale - töötajasseEestis on palju koolid,      tehnikumid             nimetavst käändest on moodustatud vale omastav kääne   "    terast katus - terasest  "    kurbusse - kurbusesse  "    kauplusse - kauplusesse   omastava lõpp valesti valitud:   " lillekimpedes  " iluse tüdruku   " detsembrul    Arvsõna käänamine ja kasutamine  Arvsõnu enamasti minu õpilased väldivad, kuid paljudel on selge, kuidas öelda sõnadega oma sünniaasta.

" üheksasaia  " esmast-ühekseni - esimesest üheksandani  " elan nelji korruselises majas - nelja- arvan, et siin on valesti valitud omastava käände lõputäishäälik  "    kahekümmne viiendal - eksitud on konsonantühendi vastu  Ühildumisvead  Väga palju eksitakse just verbi ja nimisõna ühildamises.

"           me oleme tugev  "           politseinikud peatab  "           mulle meeldib need luuletused  "           Ott ja Tiit seisab meie ees  "           mulle meeldib arvutimängud  "           lühike juuksed  "           vaba ajal  "           tahab saada kuulus lauljaks  "          kiirena autona - eksitud nelja viimast käänet puudutava reegli vastu, kus nimisõna täiend on käändelõputa.

Verbi kasutamise vead  Eksitud verbi valikul:  "           ma õpetan kutsekoolis - õpin  "           ma tegeb spordiga - tegelen  "           ma sõitsin Rootsis-vastavalt kontekstile taheti öelda - olen käinud   Eksitud pööramisel  "      ta oleb    "      ma on fotograaf - (väga massiliselt esinev eksimus: ma on ..... )  "      ma lõpetas  Eksitud vormi valikul  "      ta kirjutasib - kokku on pandud nii olevik kui ka minevik  "      ma minen    Eitus  "           ei meeldib  "           ei tahan  "           ei töötab   Aeg  "      ma lõpetan Maardu Gümnaasiumi - lõpetasin  "      ma õppinud - õppisin   Infinitiivi valikul  "      tahan keevitajana töötama  "      majas võib olema  "      mulle meeldib joonistama      Sõnatasand  Liitsõna  "           maja pidamistarvete  "           selle pärast   Eksitud sõna valikul   ·         ei saa puhata alles kolm korda aastas - ainult   ·         juhtimine suhtub hästi kellesse - mõeldud oli juhtkonda  ·         selles oblastis  ·         kõik aeg - koguaeg   ·         kasuta - kasumita   ·         tahaks seisid Venemaale - sõita   ·         riide - riietus  ·         järgmine 10 aastat ma õppisin - eelmised   Muud sõnatasandi vead  "      lapsepõlv möödas Paides - möödus  "      ei tohi suitsutada - suitsetada  "      mul _ sünnipäev aprillis -tegusõna on ära jäänud   Sõnajärg  "      minu nimi isa on  "      veel meil on koer  "      autojuht iga päev käib tööl          Vead, mida ma ei osanud liigitada  " pärast ta tuleb töötab - arvestades konteksti arvan, et on tahetud öelda: pärast ta läheb tööle    " Mustamää  "      neli käsi - on mõeldud sõna "neljakesi" ja arvatavasti on kirjutatud kuulduse põhjal, keegi ütles selle sõna ja autor kirjutas nii nagu kuulis  "      football - eestikeelse sõna asemel on kasutatud ingliskeelset varianti  "      hamb - nii on moodustatud sõnast "hambad" ainsuse vorm  "         autojuhid viip-tegusõnast viima on moodustatud ains.
3. pööre