KONTRASTIIVNE LINGVISTIKA (VEAANALÜÜS)  IRINA VOLKOVA   EV-51  Vead on võetud X klassi õpilaste töödest (kontrolltööd ja essee).
Eesti keelt õpivad nad juba 8. aastat.
Kõik on vene keelt emakeelena kõnelevad lapsed.
Mõned on tugevad ja väga tublid.
Nähtub, et nad tajuvad juba natukene eesti keelt, selle reegleid ja struktuuri.

Mis puudutab teisi... Tekib selline tunne, et neil on vilets sõnavara ning puuduvad elementaarsed grammatika reeglid.

1. Hääldus ja õigekiri   ·     pedagook   ·     inimene (hääldatakse tihti: inemene)  ·        kontrolltöö (õpilased hääldavad vahel kantrolltöö (emakeele mõju - kirjutatakse контрольная работа, hääldatakse кантрольная)  Afrika (emakeele mõju - Африка)üks (vahel hääldatakse nii, nagu ü ees oleks j - eesti ü sarnaneb      vene ю-ga) kirjavahemärgid: liitlauses unustatakse      koma panna alistussidendite (et, siis, sest, mis jne) ette.
Põhjuseks võib olla      ainult reeglite mittetundmine.

2. Astmevaheldus  sõbradel - (vormi moodustamist on mõjutanud      mitmuse nimetav: sõbrad:sõbrade + -l ~ sõbradel)õmbletakse (tegelikult on vorm moodustatud      reeglite järgi, kuid AV ei ole arvestatud) tubad, pidud - sääraseid vigu on väga      palju (neid võib ka vormimoodustusveaks pidada) hammasid (vead on nii vormimoodustuses      kui ka astmevahelduses - reeglina on m. osastav tugevas astmes (nim)hammas:      (om) hamba=>(m.os)hambaidtavaliselt (eriti algperiooldil) ei tehta vahet ka      II ja III välte hääldamisel: nt kirjutan       praegu kirja (III      välde) ja kirjutan      kirja ja lähen postkontorisse      (II välde)      - Söön õuna.või Söön õuna (ära) ja lähen õue.
-      õpilased      hääldavad ühtemoodi.

3. Objektivead (vorm ja käändevalik)  ·        Isa luges raamatut läbi.(lõpetatud tegevus, antud juhul peab kasutama omastavat käänet, õpilased on aga harjunud kasutama lugema tegusõna juures osastavat käänet (ma loen raamatut) ega pane tähele, on seal perfektiivsusadverb (nt läbi, ära, valmis jne) või mitte, vene keeles: несов.
/сов вид.
- keelesisene interferents)  Söön putru või Söön putru ära.
(Teises lauses on tegemist tulemusliku tegevusega, õige oleks Söön pudru ära)    4. Kohakäänete vead  ·        Lasnamäes (interferentne viga - в Ласнамяэ)  ·     Mina ootasin peatusel (emakeele mõju: на остановке - где, на чем?
/kus, millel?
- peatusel)  ·     Mina lähen kinosse, kohvikusse, maasse, näitusesse  Õpilastel on raske aru saada, miks vene keeles kasutatakse väliskoha- ja eesti keeles sisekohakäänet ja vastupidi (nt на остановке - peatuses, в Кохтла-Ярве - Kohtla­-Järvel, на даче - suvilas) - seda peab meelde jätma.

5. Muud käändevead   a) vormimoodustus:  ·        poolakas - poolakased (poolakas:poolakase - poolakased, võib arvata, et seda mõjutas nt küsimus: küsimuse = küsimused vormi moodustamine)  ·        maale sõidame jalgratasega (jalgratas:jalgratase + -ga=:> jalgratasega)  ·        kaunis = kaunisel (kaunis: kaunise + -l) NB!

tegelikult on need vormid moodustatud reeglite järgi  ·        kaartid (kaart: kaarti + -d - tegutsetakse pähe õpitud reegli järgi)   ·        kohalikud gruppid (grupp:gruppi + -d ~gruppid) - ei tajuta AVst   ·        õpilane ~ m. Os.
- õpilanesid (üks m. os.lõppe on -sid => nt pesa + -sid; (õpilane + -sid)   ·        tunne = tunned (tunne: tunne + -d)  ·        rääkisin sellest armastust (seda võiks ka ühildumisveaks pidada, kuid see kuulub pigem vormimoodustusvigade hulka: nimetav mõjutas seestütleva käände moodustamist => armastus lõpeb s-ga ja seestütlev st-ga ning armastust on segi aetud armastusest-ga)  b) vormikasutus:  ·        Linna sõidame trammil ja jalgrattal (vene keele mõju - на трамвае и на велосипеде - ехать на чем?
millel?
=> trammil, jalgrattal.
Tegelikult peaks olema: sõitma millega?

~ trammiga, jalgrattaga jne)  ·        Mööda tänava- (по улице - по чему?
- Предл.
п. - eesti keeles: mööda mida?
- õpilastel on raske seost leida)  6. Pronoomenivead  ·        Teda auto (omastava asemel on osastav - õpitav reegel)    7. Arvsõna käänamine ja kasutamine  ·        Kakssada inimesi... (emakeele mõju: двести человек (mitmus))  ·        Seal oli mitu väikesed lapsi (emakeele mõju: несколько маленьких детей - несколько + mitmus; teine on ühildumisviga - väikesed (m.nim) lapsi (m.os))  ·        Küünlapäev on teisendal veebruaril (keelesisene interferents - enamik järgarvsõnu käändub: mitmes: mitmenda: mitmendat (nt kolmas: kolmanda = kolmandal veebruaril).Sama skeemi järgi on tehtud ka teine: teisenda + - l)  ·        7-l juunil (vene keeles on lubatud kirjutada 7-го июня)  ·        kirjas ei eristata tavaliselt põhi-, järgarvsõna ega panda punkti (nt 4 lehel - siit ei saada aru, mida on tahetud öelda: (4 lehel - neljal lehel voi 4. lehel - neljandal lehel)  ·        enamus lausu on pühendatud... (valesti kasutatud hulgasõna - mitte enamus klassi, vaid klassi enamus, teiseks on tahetud arvatavasti kasutada mitmuse osastavat (õige vorm - lauseid)    8. Ühildumisvead  ·        Vaatasin uue ajalehti (nimisõnafraasi täiendi ja põhisõna ühildumine: uue - a. omastavas ja ajalehti - m. osastavas käändes)  ·        Näeb kuri koerat (täiend on nimetavas käändes, põhisõna koerat osastavas käändes (õige -koera))  ·        Pärast ma tulid koju... (predikatsioon)   ·        Ma elas Lasnamäel... ·        Nägin ühe imeliku tüdrukut (nägin tüdrukut - nägin + keda?- rektsioon kasutatud õigesti, kuid põhisõna (osastavas käändes) ja täiendid (omastavas käändes) ei ühildu)   ·        Kõik oli- terved (predikatsioon)    9. Omadussõna võrdlusastmed   ·     kõige õnnelikuim päev            ·     ilusam ja pidulikam (eelneva sõna vormi mõju ilus: ilusa + -m = ilusam,  pidulik: pidulika + -m - pidulikam)  10.Verbivormide moodustusvead  ·        Mari oleb oma tööga rahul (teiste vormide mõju (keelesisene interferents): olen, oled, oleb, oleme jne - õpitav reegel)  ·     Vanaema nägeb kuri koerat eile (+ sõnavormi kasutus- ja modustusvead: nägema + keda?
mida?

kuri: kurja: kurja   koer: koera: koera - Os.
kääne + sõnajärjevead)  ·     Õpilased peavad kardama õpetaja... (ma-inf on moodustatud: karda/n + -ma ~ kardama;  + rektsiooniviga: kartma keda?
/mida?
Kuigi võib oletada, et nimisõna vorm on kasutatud õigesti, siin on aga vormimoodustusviga, st valesti moodustatud osastav kääne - õpetaja)    ·     Alguses laulasid... (reeglina moodustub lihtminevik (jaatav kõne) ma-infinitiivist: laul/ma + -si- + -d = laul/si/d, siin aga: laula/vad + -si- +d = laula/si/d)  ·     Sõidasin (vorm moodustatud: sõida/n + -si- (lihtmineviku tunnus) + -n)   ·     Minu õde tegeb süüa (tege/ma + 3. isiku pöördelõpp -b = tegeb)  ·     Ta nägis... (mõned on selgeks õppinud, et lihtminevikus (LM) on 3. isiku tunnus -s ja kasutavad seda pöördelõpuna igat vormi moodustades => ma nägin, sa nägid, ta nägis  jne)  ·     Isa teas... (tea/n + LM tunnus -s => teas)  ·     Lähema (vormi moodustamist mõjutas oleviku l .pöörde vorm (lähen) - algperioodil juhtub see väga tihti)    11.

Verbivormide valiku vead  ·     Kalevipoeg hakkas sõitab maailma lõppu (sõitab - mõjutas eelmine sõnavorm, õige hakkama + ma-inf)  ·     Küünlapäeval tegid küünlad.(interferentne viga- vene keeles ei ole vahet, kas lause on isikuline voi umbisikuline, kasutatakse ühte ja sama vormi:они делали свечи - личное предложение/isikuline lause, делали свечи - безличное предложение/umbisikuline, eesti keeles: nad tegid ja küünlapäeval tehti... )  ·     Sellel päeval on ka tegelevad juuste hoolitsemisega  "    infinitiivi kasutamine:  - Temal tuli tagasi minema (kui õpilane ei saa lausest aru ega tea selle tegusõna kasutamise võimalusi, teeb ta automaatselt: tulema + ma-infinitiiv)  - virgutab elada (virgutab + ma-inf)  - nii ei saa elama (saama + da-inf, aga hakkama saama)  - ei ole nõus pesu pesta (õpilased on harjunud on raske, on keeruline, on vaja jne tegusõnade juures da-inf kasutama)  12.

Sõnatasandi vead  a)        tuletised:   ·     töö =  tööma, tööja  ·     odav =  odavasti  ·     rõõmus -- rõõmusti  ·     roheline =  rohelisekas (vorm moodustatud selle skeemi järgi: - roheline: rohelise (om.) + -kas-liide => rohelisekas)  ·     püha - pühama (p.o. pühitsema)    b) liitsõna ja sõnaühend: - suvilinn  - Olime toas hirmu ja restoranis (interferentne viga - комната страха - в комнате (чего?
род.
п. ) страха) - (kus?) toas (mille?
om.
kääne) hirmu- otsene tõlge vene keelest)  c) uusmoodustised: - Keki viskas kassi välja (keegi)                                    - Elab meeiga (meiega)  -            Võtsime kasse (kaasa)   d) enesekohased tegusõnad:  ~ Alustab konflikt kättemaksuga (tegusõna valik sõltub kontekstist - mida on tahetud öelda.
Lause on võetud essees,, kust selgub, et see pidi olema algab konflikt kättemaksuga - mis?
algab, aga alustama nõuab objekti mida?
)  ~ Pidu lõppetas tulestikuga (samuti lõppema ~ miski lõpeb ja lõpetama = keegi lõpetab midagi; veel üks viga: lõppetama - võib oletada, et sellele mõjus tegusõna lõppema)  Selliseid tegusõnu on väga palju  13.
Rektsioonivead  ·        "Aita mulle!

" ja "Kas sa tahad mulle aidata?
" (aitama verb nõuab osastavat käänet: aitama + keda?
= Aita mind!
)  ·        käisin kooli, lähevad kodus (käima + kus?
minema + kuhu?
Õpilased ajavad tihti segi minema, käima, tulema tegusõnad ja nende rektsioonid)  ·        Mulle ei vaja... (vene keele mõju: мне не надо... кому?
- мне - kellele?
= mulle - otsetõlge vene keelest)  ·        Minu vend jääb kodu, sest ta on haige (jääma + kuhu?)    ·        Inimene rõõmustab elu.
(rõõmustama mille üle?)  ·        Inimene sai aru kõik (aru saama kellest?
/millest?
) Verbirektsioone peab õppima  ·        Isa keelab mulle jalutada kaua (keelab + kellel?+ da-inf) Õpilase jaoks on keerulised tegusõnad, mis esinevad selles konstruktsioonis: nt keelama, lubama, soovitama, käskima, paluma jt)  14.
Sõnajärjevead (võib jälgida eriti tugevat interferentsiooni)   See väga meeldis mulle  Armastus kahtlemata võib imet tegema Hommikul ma lähen kooli  Seda veatüüpi võib peaaegu igast lausest leida.
Kusjuures on siin väga hästi jälgitav vene keele mõju.
Eesti keeles on tavaline V2 reegel.
Vene keeles on palju vabam sõnajärg ega ole nii rangeid reegleid, seetõttu on vene keelt emakeelena kõnelevatel inimestel raske seda jälgida).

15.
Muud huvitavad laused/sõnaühendid, kus leidub väga palju erinevaid vigu:  ·        Mulle oli väga huvitavalt seda lugeda (emakeele mõju - venekeelse lause Мне было очень интересно это читать otsene tõlge: Мне (kellele?- Mulle) было очень интересно (määrsona (kuidas?) - huvitavalt) это читать)  ·        Üks kord mina ja minu sõbraga jalutada õues ja vaata autoga   ·        Hommes päeval ma käin õue, ema ja isa käivad tööle  ·        Ma algan tegin kord  ·        Pärast ma tulid koju, riietun ja käisin kooli   ·        Hästi, et meres oli mees Maardust  ·        Raadio tihedus... (emakeelest põhjustatud viga - vene keeles võib ka raadio kohta öelda частота радио, частота движений, eesti keeles öeldakse raado kohta laine, liigutuste kohta aga ei saa seda sõna kasutada)    ·        Mõtleja mõtleb, et ta on töötab väga hea  ·        Sõber homme ostis uue ajalehte ja nüüd vaatab teda (valesti kasutatud määrus ja tegusõna ajavorm, teiseks on siin ka ühildumisviga uue ajalehte ja pronoomeniviga:õige vaatab seda, kolmandaks on sõnajärjeviga)  ·        Suured järjekorrad (vene keeles võib öelda nii большие kui ka длинные очереди, eesti keeles on pigem pikad järjekorrad)  ·        Tüdrukud andsid koerale kondid, sellest et kelle kond koer võtab, see tüdruk oli esimene, kes valib oma mehi.

·        Armastus alati elab teda südas.
(sõnajärje-, vormimoodustus- ja pronoomeniviga)  ·        . ..tekkis vahel naist ja meest (otsene tõlge vene keelest = возникло между женщиной и мужчиной peaks olema: tekkis naise ja mehe vahel)    16.

Teised märkused/tähelepanekud:  ·        Suulises kõnes teevad õpilased palju rohkem vigu.

Seda võiks seletada nii, et kui rühmas on 20 õpilast, ei jõutagi kõiki küsida.

·        Õpilastel on raske jälgida aega/ajavorme, st et nad alustavad näiteks jutustada minevikus, siis paar-kolm lauset olevikus, pärast jälle minevikus jne.

·        Kõige rohkem vigu on tingitud emakeele mõjust (nii foneetikas/fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, kui ka semantikas jt)  ·        Kui õpilased hakkavad oma vigu/kõnet jälgima, kaob mõte või vigu tehakse veelgi rohkem.