Tallinna Pedagoogikaülikool  Filoloogia teaduskond  Eesti filoloogia osakond                                     Ajalehe analüüs                                         Tallinn, 2004. a. Ajalehe "Põhjaraanik" analüüs      Üldmulje    Üldiselt mulle väga meeldis antud ajaleht.
Kujundus on selge, korrastatud ja rahulik.
Ajalehes on lihtne orienteeruda, sest iga lehekülje päistmikus on olemas suures, rasvases kirjas osakonna nimi.
Põhilised puudused, mida ma olen märkanud on järgmised:    Reklaami      jaoks on ajalehes terve osakond "Reklaam ja kuulutused".
Seega ei ole      mõttet  paiguldada nii palju      reklaame just "Päeva teema" osakonasse, sest teistes osakondades see      puudub üldse.
Oleks vaja jaotada kuulutused erinavate osakonnade vahel.

2. Pealkirjade kirjatüüp on liiga mitmekesine aga just sellest tuleb ajalehtede kujundamisel hoiduda.
Pealkirjade kirjatüüpi tuleb korrastada, sest praegu nende kujundamiseks kasutatakse liiga palju erinevaid kirjastiile.
Pealkirjad, mis on rasvasemad torkavad kohe silma, teistele aga ei pane tähelepanu.

Ajaleht      võib tunduda natuke igavana, sest kujundus ei varieeru ja on natuke      ükskülgne.
Tahaks näha rohkem pilte ja kujunduselemente.
Kuulutuste      ja reklaami lehekülge on vaja korrastada.
Praegu on näiteks töökuulutused      ning asutuste ja ürituste reaklaamid paiguldatud koos.
Kui on olemas      alaosakonnad, siis on vaja jagada kuulutused nende vahel.
Kulutuste      lehekülg näeb väga kirju välja ja seal on natuke raske orienteeruda.

Esimese lehekülje kujundus on hea, kuigi tahaks et see sisaldaks rohkem informatsiooni ajalehe sisust.
Antud numbri lehekülje päistmikus on ainult kahe põhilugude pealkirja koos illustratsiionidega.
Lugude pealkirjade all on ka lehe number, kus on vaja seda artiklit otsida.
See aitab orienteeruda ajalehes.

Kohe esilehel algab artikkel.
Muidugi võiks kujundada esilehe teistmoodi, näiteks paigulada sinna rohkem fotosid ja intrigeerivaid lugude pealkirju.

Arvan, et see ärataks parem lugejate huvi.
Sektsiooni Jõhvi Teataja kujundus on vabam ja mitmekesisem ning seega vastab kujundusreeglitele, sest pehmete lugude osakonna kujundus peabki selline olema.
Siin kasutatakase rohkem fotosid ja igasuguseid kujunduselemente.

Ajalehe ülesehitus    Ajaleht on jaotud kaheks sektsiooniks: ajaleht ise ja eraldi köidetud lisa "Jõhvi Teataja".
Ajalehes on seitse osakonda.
Need on Arvamus, Uudised, Majandus, Päeva teema, Sport, Mikser, Reklaam ja kuulutus.
Osakondade järjekord on loogiline ja arusaadav.
Osakonnad on jaotud alaosakondadeks:  Arvamus: Päevalause, Kirjakast, Lehed eile, Põhjarannik  Uudised: Eesti, Ida-Virumaa, Politsei  Majandus: alaosakondeid pole  Päeva teema: Viru Ringkonnakohtu Kriminaalkroonika  Sport: Kuhu minna, Tabloo  Mikser: Ilm, Kirjud uudised, Aja leht, Kiriklikud teated, igapäevane katkend mingist raamatust              Trükikiri    Ajalehe põhikiri on standartne - Antiikva (Times New Roman), kuid kirjasuurus varieerub.
Mõnede artiklite kiri on suurem - arvatavasti niimodi eristatakse artikleid üksteiselt.
Pealirju on kolm tüüpi.
Iga lehekülje pealugu pealkiri on suuremas, rasvases Antiikva kirjas.
Teise tüüpi pealkirjad on lihtsalt suures kirjas.
Kolmanda tüüpi pealkirjad on rasvased.
Nad on pisilugudel lehtede servades.
Ka lisapealkirjad on rasvases Time New Romansi kirjas.
Pealkirjade kirjatüüp varieerub.
Nimelt on vahelpealkirjad ja piltide allkirjad rasvases plokk kirjas.
Artiklite autorite nimed on kujundatud rasvases kirjas ja kõik tähed on tiiteltähed.
Märkasin, et spordi osakonna pealkirjade kujundus erineb teistest osakondadest.
Selle osakonna pealkirjad ja alapealkirjad on Block kirjas.
Ka spordi osakonna alaosakonna Tabloo trükikiri on plokk kiri.
Esiletõstmiseks kasutatakse rasvast kirja.
Niimodi on kujundatud näiteks intervjuu küsimused.
Mõningad tsitaatsõnad (nn conference, play-off) on esitatud kursiivkirjas.

Keelekasutus    Põhjaranniku keelekasutus on piisavalt formaalne.
Mind häiris ainult see, see mõned laused on liiga pikkad ja komplitseeritud.
Artiklitest on välistatud emotsioonid ja nad autorid keskenduvad pigem faktide kirjeldamisele, kui juhtunu hindamisele.
Majandusosakonna keelekasutus on kõige formaalsem ja tõsisem.

Jõhvi Teataja keelekasutus on vabam ja sisaldab rohkem kõnekeelseid sõnu ja fraase, sest see on ju pehmete lugude sektsioon.
Teksti on väga lihtne lugeda.
Keelevigu ma ei leidnud.

Veerud    Kõik ajalehe artiklid on jaotud korrastatud veerudeks.
Veerude number varieerub.
Nimelt võib ajalehes kohata artikleid nii üheveerulises formaadis (nn igasugune pisiinfo või raamatu katkend) kui ka kuueveerulises formaadis.

Selline jaotus teeb lugemist lihtsaks ja mugavaks.
Kõik veerud on joondetud mõlemalt poolt ning seetõttu näeb tekst väga korrastatud välja.
Veerude laius varieerub 4-4,5 sm piire ja seega vastab reeglitele.

Lõigud    Ajalehe lood on jaotud piisavalt lühesteks lõikudeks, mis tõepoolest lihtsustab lugemist.
Mõnungad lõigud on aga liiga lühikesed, sest nende suurus ei ületa kolm ja mõnikord isegi kaks rida, mis on ajalehe kujunduse reeglite rikkumine.
Tavaliselt peab üks lõik sisaldama vähemalt kuus rida teksti.
Lõigud ei ületa kümme sentimetri ja seega on hästi ja mugavalt loetavad.

Pealkirjad    Lugude pealkirjad on joondetud vasakult poolt ja on suures, rasvases kirjas.
Nagu oli juba enne mainitud, varieerub pealkirjade trükikiri ja kirjatüüp sõltuvalt artikli tähtsusest.
Mõned pealkirjad on väga pikkad ning sõnade arv ületab seitse sõna, kuigi reegli järgi ei peaks.
Vaatamata sellele arvan, et kõik pealkirjad on selged, löövad ja väga täpselt peegeldavad artiklite põhiidee.
Kõik pealkirjad sisaldavad sihitist verbi.

Vahelpealkirjad on esitatud rasvases plokk kirjas.
Nende kohale ja alla on jäetud piisavalt rida tekste (  reeglite järgi - mitte vähem kui kuus) ja vaba ruumi.
Vahelpealkirjad on lühikesed ja selged, kuigi nede grammaatiline vorm varieerub.
Mõned koosnevad ainult nimesõnadest ja mõned on pigem lausekujulised.

Kujunduselementid    Kujunduselementidest kasutatakse ajalehes jooneid ja raame.
Enamik artikleid on esitatud raamides, mis eristab neid väga hästi üksteiselt  ja korrastab teksti.
Jooneid kasutatakse iga lehekülje päistmes, et eristada osakonna nimi ja lehekülje number põhitekstist.

Üldiselt, mulle tahaks näha rohem kujunduselemente, sest nagu oli juba mainitud tundub ajaleht veidi igavana.

Jõhvi Teataja kujundamisel kasutatakse rohkem kujundusvahendeid.
Peale nimetatud elemente on seal olemas ka kolm tärni ja üksikud tärnikesed.
Nenede abil eristatakse üksteiselt igasuguseid fakte.
Õnnitluste ja kuulutuste kujundamiseks on kasutatud erinevad ornamendid ja piltid (nn.lilled, linnud jne).
Minu meelest, see teeb teksti ilusaks ja lugemiseks mõnusaks.

Illustratsioonid    Enamik ajalehe piltedest on portreefotod.
Paljud neist on väikesed pildid, mis osutavad inimestele, kelle arvamus on artiklis esitatud.
Spordi osakonna pildid on piisavalt intrigeerivad ja dramaatilised.
Majandusosakonnas on olemas üks statiistika, mis on väga selgelt ja arusaadavalt esitatud.
Pehmete lugude sektsioon Jõhvi Teataja sisaldab rohkem igasuguseid fotosid.

Piltide allkirjad on plokk kirjas.
Nad põhjendavad väga täpselt piltidel juhtunu.
Mõningad allkirjad (näiteks spordiosakonna foto) on liiga pikkad j koosnevad isega seismest reast.
Ma arvan, et nad annavad lugejale liiga palju ebaolulist infot.

Kokkuvõte    Ajaleht sisaldab kõik tähtsamaid uudiseid ilmumispiirkonna kohta ja annab teada ka tähtsamates eesti ja välismaa uudistest.
Põhjarannik on informatiivne ajaleht, mille kujundus on üsna heal tasemel.
Ma ei arva, et see vajaks mingeid põhjalikke muutusi, kuigi väiksed parandused saab teha.