Ajalehe analüüsOma analüüsis tahan uurida ajalehte Virumaa Teataja igast küljest.
Ajalehe üldkujundusAjalehe kujunduses on nii plusse kui ka miinuseid.

Minu arvates ajalehe osakonnad on valesti järjestatud.
Esiteks, toimetuse lehekülg asub teise lehekülje asemel hoopis viimasel.
Teiseks, pärast Naistelehte, mis on "pehme" lugu, läheb poliitikaosakond.
Kolmandaks, spordiosakond on paigutatud teisel leheküljel, aga mitte lõppleheküljel.

Väga meeldis esilehe kujundust.
Esiteks, tähtsad uudised on esitatud tervikuna, mis on hea korduse vältimiseks.
Teiseks, ajalehe esilehel on paigutatud kõik tähtsad sündmused, mis toimusid nii Lääne-Virumaal kui ka kogu Eestis.
Kolmandaks, kui arvestada, et ajaleht on kohalik, siis just kohalikud sündmused hakkavad tõmbama kohalike elanike tähelepanu ning need asuvadki esilehe esiplaanil, aga lühiuudiste veerud asuvad välisservadel.
Neljandaks, kuumade uudiste pealkirjad asuvad ajalehe päismiku kohal, et lugeja saaks kiiresti teda huvitavat uudist leida.

Esilehel võib samuti näha ilmateadet.
Minu arust on see väga õige, sest kui näiteks inimestel on kiire, aga nad tahavad ilmateadet kiiresti teada, siis nad ei hakka seda kuskil ajalehe sees otsima, vaid vaatavad esilehele ning saavad vajalikku informatsiooni.

On samuti väga mõistlik, et olulised linnauudised on paigutatud kolmandal lehel, sest ajalehe kujundamise reegli järgi peab olulisem info paigutama just kolmandal lehel.

Minu arust ajalehe teine lehekülg on halvasti kujundatud, sest spordiosakond ja muud artiklid, mis ei kuulu spordisse, on paigutatud koos.
Minu arvates on mõistlikum kultuursündmused, sealhulgas spordisündmused panna ajalehe kultuurosakonda, aga näiteks artikkel "Rakvere vajab nimesid" (vt lk 8), mis kuulub ka linnasündmuste hulka, paigutada teisele lehele.

Ajalehe neljandal leheküljel võib leida Naistelehte, mis on, nagu mulle tundus, mõttetu ja halvasti kujundatud.
Leheküljel on rohkem reklaami kui teksti.
Kui arvestada reegel, et reklaami ja artikleid ei koondata ühte kohta kokku, siis on mõistlikum seda lehte panna ajalehe lõppu.

Ajalehe viimasel lehel asuvad mõned väikesed ajalooartiklid ja statistika tabel, mis minu arust on vales kohas.
Need võiksid asuda näiteks ka kultuurosakonnas, aga mitte koos kuulutustega.
VeerudEnamus artikleid on esitatud ajalehes kolme- ja neljaveerulises formaadis, aga on ka mõned viie- ja isegi kuueveerulises.
Kuueveerulises formaadis on kujundatud Naisteleht, mis ei ole eriti lugemiseks hea.
Lisaks veerud on lühikised, mis teeb ka lugemist keerukamaks.
TrükikiriPõhitekstid on trükitud ajalehes antiikvakirjas, aga päismik, artiklite pealkirjad, vahelpealkirjad ja pisiinfo on plokk kirjas.

Tekstides on olemas mõned võõrsõnad (nt black box’id, play-off), mis on trükitud kursiivkirjas.

Minu arvates kiri sobib ajalehe stiiliga ja hästi loetav.
Kuigi arvan, et artiklite juhtlõigud võiksid ka paksus kirjas olla, sest neid on raske põhitekstist eristada.
PealkirjadAjalehe pealkirjad on esitatud paksus kirjas ja üldiselt vormistatud õigesti.
Kuigi ajalehe kaksiklehel on pealkiri jäädud murdejoonele, mis on põhimõtteliselt keelatud.

Pealkirjade pikkus ei ületa seitse sõna.
Need sisaldavad sihilist verbi ja on arusaadavad ja piisavalt intrigeerivad.
Pealkirjade suurus on vastavuses loo pikkusega: mida tõsisem ja tähtsam tekst, seda suurem pealkirja suurus.
VahelpealkirjadVahelpealkirjad asuvad ajalehes veeru vasakul pool ning peamistest pealkirjadest väga erinevad.
Kui peamised pealkirjad sisaldavad sihilist verbi, siis vahelpealkirjad koosnevad vastupidi ainult nimisõnadest.

Ajalehes võib kohtuda mõnede reeglist kõrvalekaldumistega.
Näiteks ajalehe kaheksandal leheküljel esimese veeru allpool on vahelpealkirja alla jäädud viis rida teksti, kui aga reeglis on öeldud, et vahelpealkirja kohale ja alla peaks jääma vähemalt kuus rida teksti.
Ajalehe kuuendal leheküljel teises veerus on sama viga, aga nüüd on vahelpealkirja kohale jäädud ainult neli rida teksti.

On samuti palju ajalehes leskridu, mis ka natuke häirib.
PisiinfoAjalehes võib leida mitu pisiinfot.
Paljud neist on esitatud rasteris, kuid näiteks politseikroonika on pöördkirjas.
Minu arust on väga hea, et politseikroonika on trükitud just pöördkirjas.
Esiteks, pöördkiri tõmbab kohe lugeja tähelepanu.
Aga teiseks, annab teada, et tegemist on tõsise infoga.

Ajalehes on olemas kaksikleht, millel on paigutatud reportaaž.
Reportaaž sisaldab ka pisiinfot.
Üks on Euroopa parlamendi statistika ning teine on lihtsalt lühike ülevaade.
Need on esitatud rasteris ja paksus kirjas.
FOTODAJALEHES ON PÄRIS PALJU FOTOSID.
ENAMUS NENDEST ON PORTREEFOTOD.
NÄITEKS ESILEHEKÜLJEL ON OLEMAS ÜKS SUUR PORTREEFOTO.
ÜHELT POOLT, FOTO ON TEHTUD SPONTAANSELT NING ISIK ON FOTOL DRAAMATILISES OLUKORRAS, MIS TEEB ESILEHT HUVITAVAMAKS.
AGA TEISELT POOLT, FOTO ON VALESTI ÄRA LÕIGATUD, SEST ISIKU JUUKSED ON ÄRA LÕIGATUD, MIS ON KEELATUD TEHA.

LIIGA IGAVANA TUNDUB MULLE SPORDIFOTO, SEST SEE ON ROHKEM STAMPFOTO: STAATILINE JA ELUTU, MIS EI OLE SPORDIOSAKONNALE OMANE.

KOLMANDAL LEHEKÜLJEL VASAKUL SERVAL ON OLEMAS VÄIKE AJAKIRJANIKU FOTO, MIS ON, NAGU MULLE TUNDUS, KA VALESTI KUJUNDATUD.
FOTOL ON LIIGA PALJU TÜHJA RUUMI NING SEDA FOTOT VÕIKS NATUKE VÄIKSEMAKS TEHA.

ÜLDISELT FOTOD ON AJALEHES ASJAKOHASED NING TEKSTIGA VISUAALSELT SEOTUD.
NÄITEKS, AJALEHE KOLMANDAL LEHEKÜLJEL ON PÄRIS HEA FOTO, MIS VÄGA HÄSTI ILLUSTREERIB TEKSTI SISU.

FOTO ALLKIRJAD ON KA PIISAVALT ARUSAADAVAD NING PÕHJENDAVAD, MIS TOIMUB FOTOL.

FOTOGRAAFI NIMI ON PANDUD FOTO ALLKIRJA ALL PAREMAL POOL NING NEED EI LÄHE SEGI.
KeelekasutusArtiklid on kirjatatud piisavalt arusaadavas ja jõukohases keeles.

Kuigi artikkel "Miks reporter Brüsselis sugu muutis" on kirjutatud rohkem informaalses stiilis ja isegi naljakalt.
Selles artiklis on kasutatud palju kõnekeelseid väljendeid, näiteks nagu lehm libedal jääl, silmad on suured kui tõllarattad jpt.
Minu arvates see artikkel on rohkem meelelahutuseks kui mingi tõsine poliitiline lugu.
Kuigi artiklis esitatud pisiinfo sisaldab tõsiseid ja huvitavaid andmeid, mis on kirjatatud juba formaalses stiilis.

Samuti kaksiklehekülje päismik näib kummalisena, sest sõna reportaaž on trükitud h-ga lõpus (reportaazh).
Arvan, et ajalehe küljendaja võis leida ž tähte.

Ülejäänud ajalehe artiklid on kirjutatud formaalses kirjakeeles.
KokkuvõteKokkuvõttes tahaksin öelda, et ajaleht "Virumaa Teataja" on piisavalt informatiivne.
Ajaleht sisaldab piisavalt informatsiooni nii oma maast kui ka kogu Eestist.
Kuigi arvan, et ajalehe küljendajad võiksid mõndasid muudatusi ajalehe kujunduses teha.