Rahva      kultuuritarbimist iseloomustavad üldised tunnused 1970.-1980ndate II      poolel.
Sõnal      rahvus on eesti keeles teistsugune tähendus, kui sellel sõnal (nation)      teistes euroopa keeltes, kus see on valdavalt seotud riikluse ja      kodakondsusega.
Missugune?
Viiekroonilisel      rahatähel on kujutatud Paul Kerest (1916-1975).
Tema roll Eesti      kultuuriloos.

1. (Teisel leheküljel on konkreetsem vastus) Hakkasid tekkima probleemid loodusvaradega, sest nende tarbimine oli väga intensiivne.
Inimesed ei püsi ühes kohas kaua.
Tuleb palju võõrtöölisi.

Inimesed otsisid paremat elupaika.
1970ndate lõpp - 1980ndate algus Venestuspoliitika läbiviimine.
(1974 - Rajatakse Eestis esimene rahvuspark Lahemere).

Propagandeeritakse segakoolid ja segalasteaiad selleks, et eesti lapsed saaksid suhelda vene keeles.
Vene koolilapsed lõpetasid aasta varem.

1980. a. - Eestis ehitatakse purjespordikeskus Pirita.

1980-ndatel on Eesti üks kaitstumatuid riike, sest siin oli väga tihe sõjaväebaaside kontseptsioon.
Toimub keskkonna reostusoht.

Fosforväetised - fosforiidikaevanduse vastu protesteeriti.
Toidukaupade defitsiit.
Toidu kvaliteet on madal.

Oma - eesti kultuur oli tõesti ohus, Kuna kultuuril oli peaaegu võimatu areneda.
Eestlased           (Kuid samas ilmusid teatrid ja kinod).

Maaelu 1980-ndatel on suuresti dotseeritud.

Maainimesed oskasid maapidamist planeerida.
Ideaaliks oli väike talu.
Maa inimeste palk oli kõrgem, kui linna inimestel.

1988a.
aprillis - seoses "isemajandava" Eestiga sünnib Rahvarinne idee, mis toetab Gorbatšovi poliitikat.

1988a - Tartu linnavalitsus lubab kasutada sini-must-valget lippu.

1988a.
sept.
- EKP pleenum, kus avaldakse Rahvarinne toetamist.

1988a.
11 sept.
- toimub üritus "Eestimaa laul" Tallinna lauluväljakul.
Lauldakse isamaalaule.

3. Paul Kerest oli tuntud Eesti maaleja, kes mitu korda tõi Eestisse auhindu ja sellega au.
Tema oli tuntud kultuuritegelane ning tema nime sai kool, kus harrastataksegi maalemiskunsti.

Pärast teda kujundati viiekroonilisel rahatähel selleks, et mäletada kui suurt rolli mängis Paul Kerest eesti kultuuriloos.

2. "Rahvus" tähendab inimeste rühma, keda ühindab üks keel, üks kultuur, ühised traditsioonid ja seadused.
See on omane ainult väikestele rahvadele.
Uudissõna "rahvus" võttis Jakobson kasutusele "Sakalas" 1869. a. ning see muutus kohe üldkasutatavaks.
Tavakeele sõnadena on "rahvas" ja "rahvus" igas keeles üsna ähmased, pole võimalik tuua välja objektiivseid kriteeriume ning potentsiaalsete rahvuste määratlemiseks.
Ühise keeleta etnosi tuleb ette sagedamini, eriti seal, kus ühiskonda ei organiseeri kirjakeelne kommunikatsioon.

1. Kultuuritarbimisetunnused  a)      Huvi professionaalse loomingu vastu.

Külastati rohkesti muuseumid, teatrid.

b)      Lai küla kapellide ja ausamblite levik.

Traditsiooniline iseseisev kunst.

c)      Massmeedia rolli kasv.

d)      Differentsiooni sügavnemine eestlaste ja mitteeestlaste vastu.
Eestlased on rohkem huvitatud teatridest, loodusest... , mitteeestlased aga - kinost, lugemisest... e)      Põhja Eesti elanikud on orienteeritud Soome televisioonile, mille saated mõjutasid maailmatajumist.
Lääne eluviisi kultus.

2. Jätkub... Teadlaste definitsioonid sõltuvad sellest, mida peetakse olulisimaks põhjuseks rahvusluse ning rahvuste tekkimisel: kas inimeste tegevust ideede väljamõtlemisel ja interpreteerimisel, sotsiaalmajanduslikke protsesse või eelmodernsete etnoste olemasolu.

Religioon ei ole rahvuse tekkimisel obligatoorne tegur.
Rahvusluse eesmärk on oma rahvuse loomine ja kaitsmine.
Rahvus on seotud riigiga, ta on poliitiline võim.
Staatiline ja vähe liigendatud agraarimiskord ei vaja rahvusi.
Oma usku kasutatakse rahvuse konstrueerimiseks kõigepealt siis, kui tegemist on konfliktiga eri religioonide vahel.