Film "Elu tsitadellis"    Peategelased:    Professor Miilas (teadlane, botaanik)Eeva Miilas - professori teine      abikaasaLydia - nende tütarKarl - nende poegRalf - professori poeg esimesest      abielust.
Doktor Richard Miilas - professori      vennapoeg.
Anna - perenaine prof.
Miilase majas.
Ants - Nõukogude armee major (Anna      poeg).

Sisu:  Film algab saksa ohvitseride tungimisega prof.

Miilase majja ja läbiotsivad seal.
Saksa ohvitser räägib professoriga väga jämedalt.
Kui ohvitser saab teada, et professori perekonnanimi on Miilas, ta räägib, et on väga meeldiv tutvuda kuulsa professoriga ja kohe ohvitser läheb ära.

Professoril on kaks poega: Karl ja Ralf.
Ja üks tütar Lydia.
Ralf on vanem poeg esimesest abielust, kes on lõpetanud ülikooli ja elab kuskil.
Professori majas on ranged reeglid: mitte keegi ei tohi väljuda majast ja siseneda majja pärast 20.
00.

Professor ei armastanud rääkida poliitikast.
Ta on ükskõikne toimuva sõja vastu.

Tegelikult saksa ohvitserid otsisid professori majas Antsi, kes oli Nõukogude sõjavägede major.
Ants on perenaise Anna poeg.

Karl ja Lydia aitasid peita Antsit ära sakslastest.
Lydia oli armunud Antsile, Karl oli Nõukogude sõjavägede poolel.

Sel ajal, kui väljas olid pommid, prof.
rahulikult ühe luuletajaga mängib malet.
Ta ütles luuletajale hea fraasi: "Luuletused peavad olema vaimule, mitte aga võimule.
" Professor vaatas toimuva peale nagu kõrvalt.

Nendel aastatel palju inimesi (ka intelligentid) sõitsid Läände, aga prof.
Miilas ei tahtnud põgeneda oma maast.
Ta ütles: "Ma olen siin sündinud, ma suren ka siin".
Ühel päeval tuleb kuskilt Ralf koju koos vennapoja Richardiga.
Prof.
oli õnnelik, et tuli tema vanem poeg, sest ainult Ralf mõistis teda (nagu ta ise arvas).

1938. a. prof.
Miilas lahkus ülikoolist, sest need "pangahärrad" hakkasid teadust kavandama.

Tuleb Lydia ja räägib, et Karl sõitis Nõukogude sõjaväelastega läbi soo vaatamata sellele, et isa on keelanud talle sõdima minna.
Lydia emaga olid rõõmsad, et Karl läks päästma linna.
Lydia palus isa, et ta lubas ravida nende majas haavatuid.
Ralf oli selle vastu, sest ta ütles, et isale on vaja rahulikult töötada.
Professor aga andis nõu.
Maja esimesest korrusest saab hospital Nõukogude haavatute jaoks.

Ühel päeval linnast tuli teade, et linn on vabastatud sakslastest.
Kõik olid rõõmsad, et nende Karl on ka vabastajate hulgas.
Professori sünnipäeval tuleb Ants ja ütleb, et Eesti on vabastatud sakslastest.
Kõik olid õnnelikud.
Prof.
ei tahtnud oma sünnipäeval rääkida poliitikast.

Kui rahvas pidutseb võidu puhul Antsule tulistatakse.
Õnneks ta saab varsti terveks.
Lydia koos emaga sõidavad Tartu, sest Lydia tahab õppida ülikoolis.

Prof.
leidis Ralfil erinevad kuldehted, kuldhambad, rahad (sakslased konfiskeerisid neid vangidest).
Ta saab aru, et tema vanem poeg toetab sakslasi ja s. p. saksa ohvitserid ei hävitanud nende maja.
Prof.
ütles, et Ralf pole tema poeg.
Ta tahtis minna jutustada sellest Nõukogude ohvitseridele.
Ralf oli valmis juba tulistada oma isa kui sel ajal tulevad Nõukogude ohvitserid.
Filmi lõpus professori õpilane Sander palub teda olla soode kuivatamise juhiks.
Film lõpeb sellega, et prof.
Miinas on õnnelik, tema kõrval on noorem poeg Karl.

Minu arvamus filmist:  Arvan, et filmis on hea ülevaade sellest, mis toimus inimestega selles raskes perioodis.
Ühed muretsevad oma varanduse ja elu eest.
Teised lähevad võitlema kodumaa eest.
Kolmandad jäävad ükskõikseteks.

Prof.
Miinase perekonnas põrkasid kokku erinevad seisukohad, mis võib viia isegi oma sugulaste tapmiseni.
Näidatakse kuidas inimesed jäävad väärilisteks, kui ümber on korratus.
Selgitatakse välja, kes on tõelised sõbrad ja kes on reeturid.
Selline on minu mulje filmist.