Eesti eile, täna, homme    Eesti riik on praeguses ajajärgus väga kiirelt arenev väike demokratlik riik.
Eestlaste ajalugu algas juba mitmeid aastatuhandeid tagasi.
Eesti riik kui riik sai alguse 1918. aasta lahingute tulemusena Vene ja Saksa riigi vastu.
Purustati Saksa sõjavägi ja sõlmiti 02.
02.
1918. a. Tartu rahu.
Eesti riik kuulutati välja 24.
02.
1918. aastal, kusjuures see esmakordselt loeti ette 23.
02.
1918. aastal Pärnus Endla teatri rõdult.
Algas raske Eesti riigi ülesehitamise aeg.

Maa jagati talupoegadele, vabadusvõitlejatele.

Riigi areng toimus tõusude, mõõnadega kuni Konstantin Pätsi valimiseni.
Siis toimus demokraatias presidendiks kaugenemine ja võim koondus presidendi kätte.

Lõpptulemusena kirjutati õnnetuseks alla 23.
08.
1939 Saksa ja Vene riikide vaheline pakt nn.
Malatov Ribbendropi pakt, mille tulemusena Balti riigid Eesti, Läti, Leedu anti Vene riigi mõjusfääri alla ja Balti riikidesse marssisid sisse Vene väed.
Algas raske Vene okupatsiooni aeg.

1. septembril 1939. a. algas II maailmasõda.
Vene ja Saksa sõjajõud tegid suuri ettevalmistusi vastastikuse sõja alustamiseks.

14.
06.
1941. a. küüditati s. t. veeti loomavagunites Venemaale väga paljusid eestlasi.
Neile anti asjade korjamiseks 2 tundi aega ning pidid ruttu oma kodud maha jätma ja Venemaale minema.

Alanud sõda jaotas eestlased kahte leeri, ühed sõdisid venelaste poolel, mille tulemusena sõdis vahel ka vend venna vastu.

Peale sõja lõppemist, mis teatavasti lõppes venelaste võiduga, okupeeriti pool Euroopat Vene riigi võimu alla.

Kõige raskem aeg saabus Eesti riiki 1978. aastal, kui Nõukogude Liidu kommunistlik partei saatis Eestimaa kommunistlikku parteid juhtima Karl Vaino.
Siis toimus järsk venestuspoliitika kasv.
Eesti riik oli praktiliselt kahekeelne Nõukogude Vabariik, kus eesti keelele oli jäetud väga väike osatähtsus.

Suur pööre toimus 1985. a. , kui kompartei eesotsa sai suhteliselt noor Gorbatšov.
Venemaal algas uus ajajärk.
Vabam riigikord lasi sõltuvatel vabariikidel hakata ellu viima oma mõtteid ja tegusid.

Ajakirjanduses hakkasid ilmuma esimesed tõed ajaloost.
Aktiviseerus Eesti Muinsuskaitse Selts.
Raadio, televisiooni eetrisse hakkasid jõudma mitmed avalikud mõttevahetused.

Väga populaarseks muutusid Tartu muusikapäevad, Tallinnas vanalinnapäevad.
Suuri rahvamasse haarasid juunikuised öölaulupeod lauluväljakul.

16. novembril otsustas kohalik võim, et Eestimaal võetakse vastu Eesti enda seadused, mis on kõrgemad kui Vene seadused.
20.
08.

otsustas Eesti kõrgeim võimu organ taastada Eesti riik ja lugeda praegust riiki endise Eesti riigi jätkuks.

Faktiliselt oli seega Eesti riik loodud.
Nüüd tuli hakata looma või taastama riigi eksisteerimiseks vajalikku seadusandlust.
Eesti riik on demokraatlik riik, mille kõrgemaiks võimu kandjaks on rahvas, kes valib oma esindusorganiks riigikogu, mis on 101 liikmeline.
Eestil on oma kohtu- ja valitsemisorganid.
Eesti on oma eksisteerimise eelduseks seadnud astumise Euroopa Liitu ja NATO sõjalistesse struktuuridesse.
Eesti riik on valinud ainuõige tee, et edasine eksisteerimine oleks võimalik.

Selleks, et kõigil Eesti kodanikel oleks kõik eluks vajalik olemas, tuleb korda seada majandus, see tähendab, et riigi tulud oleksid suuremad kui kulud.
Selleks, et kõik eluvaldkonnad saaksid normaalselt eksisteerida, ei ole Eesti riigis paraku veel arenenud tugevat majandust.
Kõige rohkem kannatab käesoleval ajal madalapalgaline sotsiaalsfäär.
Suurenenud on töötute armee, kes laiskusest ei ole viitsinud õppida uut eriala.
Inimene on loomult laisk, kes ei viitsi ennast liiguta.

Kuritegevus lokkab, narkomaania ja AIDS levib meeletul kiirusel... Selleks, et kuhugi jõuda, midagi osata, millestki aru saada, midagi luua, tuleb juba noorest peast koolis hoolega õppida, õpitust aru saada ja saadud teadmisi praktikas ellu viia.
Kes sellega edukamalt hakkama saab, see seda kõrgemale ühiskonna astmele jõuab.