Tallinna Pedagoogikaülikool Eesnimi Perekonnanimi VEAANALÜÜSTallinn, 2001SISSEJUHATUSKäesolevas töös esitatakse eesti keele hälbiva kasutuse näiteid.
Veaanalüüsi materjal on võetud keelekursustel kogutud kirjalikest tekstidest (kirjanditest, etteütlustest).

Uurimisrühma kuuluvad vene emakeelega 15 - 16-aastased õpilased käivad eesti keele kursustel esimest aastat.
Enne keelekursustele minekut õppisid nad eesti keelt koolis (7 aastat).
Tuleb rõhutada seda, et eesti keele õppimine koolis erineb väga tugevasti õppimisest keelekursustel.
Nii et vaatamata sellele, et uurimisrühma õppijad on õppinud eesti keelt juba üsna pikka aega, on nende keeleoskus ikkagi nõrk.
Nagu praktika näitab, hakkab keeleoskuse tase märkimisväärselt paranema alles keelekursustel.
Keelekursuste põhilisteks eelisteks võib nimetada seda,et" igale õpilasele pühendatakse rohkem tähelepanu " on rohkem võimalusi sihtkeelt aktiivselt kasutada (toimub suhtlemine sihtkeeles) " antakse rohkem loovaid kirjalikke ülesandeid (õpilasel on rohkem võimalusi arendada oma keeleoskust) " õpilaste motivatsioon on kõrgem " kursustel ei panda hindeid, sellepärast ei karda ka õpilased vigu teha (ei püüa kahtlastest vormidest kõrvale hiilida)Ülalmainitud põhjustel sobib veaanalüüsiks paremini just keelekursustel kogutud materjal.
Käesolevas töös analüüsitakse tekstides korduvate tüüpiliste vigade näiteid.
Ortograafilised veadViljandis on teatr - viga on tingitud emakeele mõjust.
Vene keeles sõna "театр" kõlab eesti sõnaga "teater" sarnaselt, kuid kirjapilt on erinev.

Mul on tume..
, sirge..
, lühike..
juksed ja nöps nina - antud lauses esineb mitu eri liiki viga: 1) ühildumisviga, mis ei ole tingitud emakeelest, vaid pigem tähelepanematusest; 2) pika "uu" asemel on kasutatud lühike "u".
Vene emakeelega õppijal on raske neid eristada, kuna vene keeles on kõik häälikud pikkuselt ühesugused; 3) ortograafiline viga sõna kokkukirjutamises, mis on tingitud emakeelest, kuna venekeelne vaste "курносый нос" on kahest sõnast koosnev sõnaühend.

Jääniööl tehakse jäänituld.
- viga seisneb vale tähe kirjutamises: "a" asemel on kirjutatud täht "ä".
Vene emakeelega õppija ei tee tihtipeale vahet nende tähtede vahel, kuna vene keeles täppidega tähti ei ole.
Need inimesed, kes keelduvad trahvimaksmast, peavad järgmisest peatusest ühis sõidukis väljuma.
- antud lauses on tegemist mitme eri liiki veaga: 1) sõna kokku-ja lahkukirjutamises: kaks viga, mis on mõlemad põhjustatud emakeele mõjust : "keelduvad trahvi maksmast" - venekeelne vaste on "отказываются от штрафа" (üks sõna), "ühissõiduk" - venekeelne vaste on "общественный транспорт" (kaks sõna); 2) kolm käändeviga "järgmisest peatusest sõidukis väljuma" - seestütlev ja seesütlev on segi aetud - peaks olema vastupidi "järgmises peatuses sõidukist väljuma".
Käändevead" Kohakäänete vead Me jalutasime pargus - siin on valesti moodustatud omastav kääne, siit tuleneb ka vale seesütleva vorm.
Viga võib olla põhjustatud ka emakeele mõjust: venekeelne "u" ja eestikeelne "i" on segi aetud.

Pane hamstrid purgis - viga seisneb vale käände valikus (sisseütleva asemel seesütlev).

Kass istub trepis - viga on tingitud välis- ja sisekohakäänete segiajamisest.
Tegemist on tüüpilise veaga, mida teevad õppijad orienteerudes küsimuse lõpule (milline lõpp on küsimusel, samasugune lõpp peab olema ka vastusel).
Antud juhul vormi "trepis" moodustamisel oli lähtealuseks küsimus "kus?
''" Muud käändevead Kaks märgi, kaks kleebi - viga seisneb vale käände valikus (osastava asemel omastav).Sõna "kleebi" puhul on tegemist ka vale vormi moodustusega (õppija ei osanud käänata sõna "kleebis" ja mõtles oma vormi välja).

Minu ema oleb õpetajaks suureks linnakoolis - antud lauses esineb mitu eri liiki viga: 1) verbivormi moodustusviga - verbivorm "oleb" on moodustatud grammatika reeglite alusel (ole /ma + 3. isiku tunnus b), 2) käändeviga "õpetajaks" on tingitud emakeele mõjust (otsetõlge vene keelest "является (кем?) учителем"); 3) ühildumisviga "suureks linnakoolis" on põhjustatud eelmise sõna mõjust (tähelepanematusest on see ühildatud eelmise sõnaga "õpetajaks").
Verbivormide moodustusveadSamuti arvatatakse, et ei tohi väljuda kodust ilma rahata.
- viga on tehtud umbisikulise tegumoe moodustamisel.
Umbisikulise tegumoe tunnus -takse on lisatud da-¬infinitiivi vormi lõpule.

Jõuluajal süütakse küünlaid.
(süüdatakse) - viga on tehtud umbisikulise tegumoe moodustamisel.
Ilmselt on tegemist oma väljamõeldud vormiga.

Kõike ei ole võimalik ülelugeda (üles lugeda).
- viga on tehtud ühendverbi moodustamisel.
Viga on põhjustatud emakeele mõjust (antud juhul oleks eestikeelse ühendverbi koostisosa "üles" venekeelseks vasteks prefiks nepe- , mida kirjutatakse põhisõnaga kokku пересчитать).
Verbivormide valiku veadMa on nõus - viga seisneb verbi "olema" vale vormi valikus.
Samas on tegemist ka ühildumisveaga (alus ja öeldis ei ühildu isikus).

Täna mul ... kuus tundi - verb "olema" on vahele jäetud.
Viga on tingitud emakeele mõjust (vene keeles ei ole sellele verbile vastet ning otsetõlkes kõlab antud lause järgmiselt "Сегодня у меня шесть уроков".

Koolis me läheme õues ja seal mängime - antud lauses esineb vale verb "läheme", selle asemel peaks olema verb "käime".
Õppija ei teinud vahet nende verbide tähenduste vahel.
(Kusjuures ka vene keeles on "käima" - "ходить" ja "minema" - "идти" kaks erinevat mõistet.
Vead ma- da-infinitiivi kasutusesNad ei armasta lugema - ma- ja da-infinitiiv on segi aetud.
Kuna vene keeles on ainult üks verbi infinitiiv, eesti keeles on aga kaks, siis eksitakse nende eristamisel väga sageli.

Mõtlesin kaua, kuidas lähema.
- antud juhul tegemist ei ole ainult vale infinitiivi valikuga, kuid ka verbivormi moodustusveaga.
Sõna "lähema" on moodustatud l. isiku verbivormist : lähe / n + ma-infinitiivi tunnus.

Kas te olete võimeline rääkida?
- antud verbivorm "rääkida" on kasutatud sõnaühendiga "olete võimeline" analoogia alusel nii nagu verbiga "võima".
RektsiooniveadTa käib kooli - viga on põhjustatud emakeele mõjust.
Antud lause venekeelne vaste on "Он ходит (куда?) в школу".
Vene küsimusele "куда?
» vastab eesti keeles sisseütlev kääne.

Me aitame teineteisele ja saame tulenevaid raskusi üle.

(Me aitame teineteist ning saame olemasolevatest probleemidest üle).

- viga on tingitud emakeele mõjust.
Vene keeles on "Мы помогаем (кому?) друг другу" ja "Преодолеваем (что?) возникающие сложности".
Vene küsimusele "кому?
» vastab eesti keeles alaleütlev, küsimusele "что?
" aga osastav kääne.

Ma tunnen neid ära suurt huvi.

(Ma tuunen nende vastu suurt huvi).

- antud juhul eesti sõnaühend "huvi tundma - интересоваться" on segi aetud teise sõnaühendiga "ära tundma - узнавать".

Kõik siin tuletab meelde eesti rahva ajaloost, kultuurist ja tavadest - vea põhjuseks on emakeele mõju.
Lause esineb otsetõlkena vene keelest : "Все здесь напоминает об истории, культуре и обычаях эстонского народа".
Vale väldeNad on nagu sukk ja sabas - vea põhjus seisneb selles, et vene emakeelega õppijal on raske teha vahet lühikeste ja pikkade häälikute vahel, sest vene keeles on kõik häälikud pikkuse poolest ühesugused.

Konkretses rajonis on tavaliselt üks kaupluss - veel üks näide (põhjus vt.
eelm.
n. ) Sellega nad enam ei lebi.
(ei lepi).
- vea põhjus on samuti selles, et vene emakeelega õppija ei erista eesti välteid.
Ta ei saa (eriti õppimise algetapil) kuulmise järgi määratleda, kas tegemist on nõrga "b-ga" või tugeva "p-ga", sest eesti keeles kõlavad need häälikud tema jaoks sarnaselt.

Paljudel on neist on priti kodaniku pass .
(. ..Briti kodaniku pass)..

- sama vea veel üks näide (vt.
eelm.
n. )Vead lausemoodustusesMa pean koju tulema ikkagi teiseks.
(Ma pean koju jõudma kella kaheks).

- lause on tõlgitud otse vene keelest: "Я должен прийти домой к двум".
Sõnad "kaks" ja "teine" sageli aetakse segi, kuigi vene keeles on "два" ja "второй" samuti kaks erinevat sõna.

Muidugi väga huvitavalt on see, et õppimisega iga inimene saab targemaks.
(Muidugi on huvitav see, et õppimisega saab iga inimene targemaks).

- antud lauses on 2 eri liiki viga: 1) sõnade vale järjekord lauses on põhjustatud emakeele mõjust; 2) adverbi kasutamine adjektiivi asemel on samuti tingitud emakeele mõjust.
Vene keeles on "... очень интересно то, что... ", eesti keeles on aga "... väga huvitav on see, et... " Meie andekad õpetajad püüavad anda meile kõike, mida aitaks meile saada parimateks ja targemateks.

(. ..püüavad anda omalt poolt kõik, et me saaksime parimateks ja targemateks inimesteks).

viga on põhjustatud emakeelest.
Lause on tõlgitud otse vene keelest: "Наши талантливые учителя стараются дать нам всё, что помогло бы нам стать лучше и умнее".
Siit tulevad ka vead : nt "püüavad anda meile kõike" (stiiliviga), "mida aitaks" (vale kääne, sest nii eesti "mis?
" kui ka "mida?
" tähendavad vene keeles "что?
"), "aitaks meile" (rektsiooniviga).

Nagu igas töös, meil on ka oma raskused.
(Nagu igas töös on ka meil omad raskused.) - sõnade vale järjekord lauses, mis on tingitud emakeelest.

Aga vaatamata sellele minu õppimine meeldib mulle ja ma ei saa öelda, et alati see ei paku mulle rahulolu, kuid mõnikord see on nii, kui mul on palju ülesandeid ja need on rasked ja ma olen väsinud.

(Ent vaatamata sellele meeldib mulle õppimine, kuigi ei saaks ütelda, et alati see pakuks mulle rahulolu.
Ometigi on nii, et kui mulle antakse palju keerulisi ülesandeid võivad need mind väsitada.
) - viga on põhjustatud emakeele mõjust.
Lause on tõlgitud otse vene keelest.
Tavaliselt on vene laused konstruktsioonilt pikemad ja keerulisemad kui eesti omad.
Aga antud lause puhul isegi vene keeles kõlaks see ebakorrektselt.

On vaja valida niisugust tööd, et selles oleks kõik, mida on vaja , et elada ja tunda end vajalikuna teistele.

(Tuleks valida selline töö, et sellest saaks kõike, mida on vaja: elada ja tunda ennast vajaliku inimesena.) .

- tegemist on jällegi emakeelest põhjustatud veaga.
Tavaliselt moodustab eesti keele õppija lauseid just oma emakeele mallist lähtuvalt.
Lause on stiililiselt ebakorrektne.
(Kordub "on vaja", millele õppija ei oska sünonüümi leida).Peale stiili- ja lausemoodustusvigade esineb antud lauses ka käändeviga: "valida niisugust tööd" (otsetõlkes vastab vene винительный käändele eesti osastav).

Iga rahvas omab oma ajalugu, ja sellepärast kõigil rahvastel on omad erilisused ja nendega seotud kombed ja traditsioonid.

(Igal rahval on oma ajalugu ja sellepärast on kõigil ka omad eripärad ning nendega seotud kombed).

- veel üks näide emakeele mõjust lause moodustamisel.
Antud lauses esineb sõnade vale järjekord; sama tüvega sõnade tarbetu kordamine (nt "omab oma" - vene keeles "имеет свою"); liigsed sõnad ("kombed" ja "traditsioonid" on sünonüümid).

Veel eestlased räägivad, et kui teid ei tundnud ära teie tuttav - see toob rikkus.

(Veel räägivad eestlased, et kui teid ei tunta ära, siis saate rikkaks.) - samal printsiibil põhinev viga.
Õppija püüab vene lauset eesti sõnadega kirja panna: "Ещё эстонцы говорят, что если вас не узнал ваш знакомый - это принесёт богатство".

Väga ammu, kui Tallinn ei olnud veel nii ilus ja märgatav linn, kui praegu, kõik kaubalaevad sõitsid mööda Tallinnat, sellepärast selle linna majandus ei arenenud.
(Väga ammu, kui Tallinn ei olnud veel nii ilus ja kuulus linn nagu praegu, sõitsid kõik kaubalaevad Tallinnast mööda ning sellepärast ei arenenud ka majandus.) - tegemist on jälle emakeelest tingitud vigadega.
Sõna "märgatav" on otsetõlge vene sõnast "заметный", "sõitsid mööda Tallinnat» «проезжали мимо Таллинна» (antud viga muudab ka lause sisu); sõnade vale järjekord lauses.
Muud veadMul on püksid seljas - vene emakeelega õppijal on raske meelde jätta teatud eesti keele eripära, et riietusest rääkides tuleb märkida ka sellega seotud kehaosa.
Antud juhul on tegemist ilmselt kehaosa määratlemise probleemiga.
(vrd.
nt.
jalatsid ja sukad on selgelt jalas, jope on seljas.
Sellised asjad nagu nt.
püksid või ülikond tekitavad vene emakeelega õppijatel kahtlusi (eriti algetapil)).

Lumepall oli nii suur nagu jalgpall - siin on tegemist kahe mõiste "jalgpall" ja "jalgpalli pall" segiajamisega.

Lubja tänavas asunud tehas oli amortiseerunud ja ennes või ellis toodetud seepi piisas ka meie jaoks.

(. ..ja NSVL-s toodetud seepi piisas ka meie jaoks).

- antud viga on võetud etteütlusest.
Õppija kirjutas kuulmise järgi, kuigi ei saanud kirjutatud sõnadest aru.

Pole kahtlust, et tööriietusel ei ole firma tegevuses tähtsust.

(Pole kahtlust, et tööriietusel ei ole firma tegevuses sugugi tähtsuseta osa.) - viga on võetud samuti etteütlusest.
Vea põhjus on sama, mis ka eelmise näite puhul.
Õppija kirjutas seda, mis jäi talle meelde (hoolimata sellest, et lause sisu on täiesti muutunud).
KOKKUVÕTEKäesolev veaanalüüs võimaldab järeldada, et võõrkeele õppimise algetapil põhjustab kõige rohkem vigu emakeele interferents ehk emakeele mõju.
Siis kui inimene alles hakkab võõrkeelt (antud juhul eesti keelt) õppima püüab ta oma emakeelt abiks võtta - kannab emakeeles kehtivad reeglid sihtlkeelde üle, kasutab palju otsetõlget, ei arvesta sihtkeele eripärasustega.Siit tulenevad sellised tüüpilised vead nagu vale verbirektsiooni kasutamine või näiteks lausemoodustuses sõnade vale järjekord, liiga pikad ja keerulised ja stiililt ebakorrektsed laused) jne.
Kõige rohkem raskusi aga valmistavad õppijale sellised võõrkeele kategooriad ja mõisted, millele ei ole vastet tema emakeeles.
Eesti keele puhul on need näiteks " ma- ja da-infinitiiv " sise- ja väliskohakäänded  " ühendverbid