Tallinna Pedagoogikaülikool  VEAANALÜÜS  kodutöö kontrastiivlingvistikas  Eesnimi Perekonnanimi               Tallinn 2001        KOMMENTAAR  Et teha veaanalüüsi, olen otsustanud lindistada ühe oma eraõpilase (edaspidi - A. .... i) spontaanset kõnet.
Sellise otsuse langetamisele aitas kaasa asjaolu, et hakkasin õpetama talle eesti keelt alles novembri algusest ning mul oli endal huvitav tema vigu rühmitada ja analüüsida, et edaspidist õppetööd paremini korraldada.

A. ...... i iseloomustus ja keeleoskus:  A. ...... on 47-aastane Ukraina venelane.
(Ta on sündinud 1955. aastal Harkovis.) Lõpetades ülikooli 1978. aastal, tuli ta 23-aastasena Eestisse.
Kolm aastat elas ja töötas ta K. ...... s, seejärel kolis T. ...... a. Praegu ta on väikese ehitusfirma direktor.
A. ...... i emakeel on vene keel, kuid samuti räägib ta vabalt ukraina keelt, kuna õppis selle selgeks juba lapsepõlves.
Kooli ja ülikooli ajal õppis ta saksa keelt.
Inglise keelt õppis A. ....... iseseisvalt.

Eesti keelt hakkas A. ..... õppima samuti iseseisvalt: õppis sõnu ja fraase õpiku järgi ja püüdis neid oma kõnes kasutada.

30-aastasena käis A. ...... pool aastat eesti keele intensiivkursustel, kus õpiti tööpäeviti nelja tunni kaupa.
A. ..... i sõnul oli kursus kasulik (eriti grammatika mõistmisel).
Järgnevatel aastatel ei tegelenud ta eesti keelega üldse, kuna elas ja töötas Venemaal.

1997. aastal tuli ta Eestisse tagasi ning 1998. aastal hakkas võtma eesti keele eratunde.
2000. aastal läbis kaks "Prossumi" kursust.

2001. aastast õppis iseseisvalt (tõlkis lühikesi jutustusi sõnaraamutu abil ja vaatas telerist eestikeelseid saateid) ning aeg-ajalt võttis eratunde.
Tänavu sügisel tahtis ta jälle kursustele minna, kuid talle ei sobinud, et seal õpetatakse ainult tasemeeksamiteks.
Tema eesmärk on rääkima õppida, et saaks tellijatega vabalt suhelda.

Meie ühised tuttavad soovitasid talle mind.
Nii hakkasingi talle eesti keelt õpetama.
Meie tund on korraldatud järgnevalt: alguses umbes pool tundi ta räägib sellest, mis juhtus möödunud päevade jooksul ning kuidas läks tänane tööpäev.
Seejärel küsib ta minult, mida huvitavat on minuga viimati juhtunud.
Seejärel tegeleme grammatikaga, loeme tekste ja vestleme.

A. ..... i õpimotivatsioon ja enesehinnang:  Kuigi A. .... l on üsna tugev eesti keele õppimise motivatsioon, on ta enda keeleoskuse suhtes väga kriitiline.
Ta räägib, et ta on keeltes täiesti andetu, kuid eesti keelt on tal hädasti tarvis.
Vaatamata sellele, et enamik tema tellijatest oskab vene keelt, tahab ta nendega eesti keeles suhelda, sest ta arvab, et Eestis elades tuleb osata eesti keelt.

A. ..... i keeleoskuse tase:  Kuigi grammatikareegleid tunneb A. .... üsna hästi (grammatikaülesandeid teeb ta peaaegu vigadeta), esineb tema kõnes palju grammatikavigu, eriti ühildumis- ja rektsioonivigu, verbivormide kasutamise ja infinitiivi ning sisekohakäänete valiku vigu.

Tihti esineb ka interferentsivigu (sageli alustab A. ..... lauset sidesõnadest ja ning sellepärast et, mis on vene keelele tüüpiline; kasutab parasiitsõnu vot, no (vrd, vene nu).
Kui jutt muutub väga emotsionaalseks, läheb A. ..... vene keelele üle.

Tema kõnele on omane vene keele sõnajärg.
Kõnes domineerivad lihtlaused.
Sagedased on A. ..... puhul ka leksikaalsed vead.
Kuigi tema sõnavara on üsna rikkalik, ajab ta segi kõlaliselt sarnaseid sõnu (paronüümivead).

Esineb ka mõningaid hääldusvigu: probleemsed on A. .... jaoks häälikuühendid jõu- ja õu-.
Mõnikord on tal vale intonatsioon ning rõhk ei ole alati esimesel silbil.

TEKST LINDILT  Praegu ma valmistan sõiduks.
E(e)smaspäeval me väljume väga vara.
Juba kell neli.
Sellepärast peame olema kohal juba kell kaheksa ja pärast seda me sõidame Võrru.
Võru pärast me tagastame Tallinna.
Ma loodan, et ma jõuan kell kuueks tagasi.
Aga äkki midagi juhtub.
No ma helistan Teile, kui ma ei jõua.

Ma tahaksin ei teha vahet.
Sellepärast, et kui me tegeleme eesti keeles, kuigi kaks korda nädalas - ükskõik - see annab mulle palju.
Ma tunnen seda.
Kahjuks mul ei ole võimalust kodus midagi teha, sellepärast... no vot ei ole aega selleks üldse.
Vot kui eile me tulime abikaasaga võimlast kell kuus... no... natuke sõime... mina püüdsin midagi teha: vahetasin elektripirnid, võtsin veenäiteid ja vormistasin.

Kahekümne kaheksandal novembris tulevad santehnikud torude vahetada.
Meie torud on pandud kinni keeraamiplitkaga ja ma pean plitka võtma ära.
Ma proovisin eile.
See on õudne (hääldus: jõudne).
Aga kui ma ei tee, ta tulevad, võtavad haamri ja lammutavad kõik ära.
Asi on selles, et ma tegi remonti viis aastat tagasi.
Meie korteris remont ei ole lõppenud, sellepärast mul ei ole jõudu (hääldus: õudu).
Ma võtsin tööline ja ta tegi plitka vannas ja köögis.
Ja nüüd pean lammutama.
See on kohutav.
No mis teha.
See on elu.

Praegu ei ole üldse minul aega.
Meil on suur objekt Valgas.
Homme sõidan sinna ja detsembris hakkame töötada.

Kahjuks tööd on palju, aga raha praegu ei ole.
Vot detsembris rahad tulevad.
On vaja detsembris palju töötada.
Detsember läheb minule nii kiiresti.
Üldse nagu üks nädalat.
See on kõige kiirem kuu minu jaoks.

Vot ma helistan eile vanematele ja ema küsib, et sa lubas, et tuled külla.
Ma vaatan kalendrit ja näen, et ei saa: esiteks raha ei ole ja teiseks aega ei ole.
Ma ütlesin, et kahjuks ei ole võimalust.
Midagi ei saa teha.

Nad loodavad, et ma tulen.
Ootavad mind.
Ootavad, kui ma helistaks... Ну так жалко!
Никак прям ei saa!
No midagi teha ei ole.
Otsustasime abikaasaga, et läheme La.
pimaa jõulu ajal.

Ma tahtsin juba varem Lapimaa minema, aga esimene kord, kui ma tahaksin, ei ole passis vaba lehte, et Soome viisa panna.
Pärast seda ma nagu solvusin sellesse.

Ei püüdsi rohkem.
Sügisel me ei käinud kuhugi.
Ja praegu vot ma lootsin, et me sõidame Ukraina.
Ei tule välja.

Ma leidsin seda reisi.
Siin on kolm päeva.... Oli kolm pakkusid ja ma valisin endale sõit bussiga Lapimaa.
Vot siin... (A..... näitab reklaamteksti ja tõlgib seda vene keelest eesti keelde.)   See on kahekümne kuuendal kahekümne üheksandani detsembrini.
Esimene päev.
Kell seitse väljumine Tallinnast paroomiga.
Tulek Helsingi ja väljumine Lapimaa.
Terve päev sõidus.

Teine päev.
Kell kaheksa on hotellis hommikusöök.
Kell üheteist kell kaheteistkümneni on Santa Klausi maja külastamine.
Posti külastamine ka.
PoIjari ringist käimine läbi.
Ja kell üheksateist hotelli tulek.
Puhkus.

Kolmas päev.
Hommikusöök.
Loomaaeda külastamine.

Lossi ja Kompveki Vabariigi külastamine.
Kell neliteist kell kuueteistkümneni akvaparki külastamine.
Kell kakskümmend kaks väljumine Helsingi.
Öö bussis.
Tulek kell seitse.
Kell kaheksa paroomiga Tallinna.
Kell pool kaksteist juba Tallinnas.

Asi on selles, et see ei ole hea, sest et kaks öö bussis.
Aga on veel variant.
See on kahekümne kolmandal kahekümne kaheksandani detsembrini.
Seal on suur pidu.
Aga ükskoik kaks öö bussis.
Ja hotell on ka parem.
Seal on bassein ja sauna.

Kolmas variant on juba rongiga.
Ma hea meelega sõidaksin rongiga, aga kahjuks seal on ainult üks päev Lapimaal.
Kolmandas variandis on ka Helsingi ekskursioon.
See on ka huvitav.
Helsingi on üldse... Mulle meeldib väga see linn.
Ma ei tea miks.
Mulle meeldivad sooml'ased (vale rõhk) ja Soome üldse.
Venemaal elavad ka karjalased ja vepsad.
Nad on soomlastega sugulased.

Mulle üldse meeldivad talvised pidud - jõulud ja Uus Aasta.
See on lapsepõlvest.
No mis veel.
Kõik наверное, mida tahtsin täna rääkida.
Kas me siis tegeleme natuke grammatikaga?

Vigade rühmitamine ja nende põhjuste seletamine  - HÄÄLDUSVEAD:  1. häälikuühendite jõu- ja õu- vale hääldus: jõu- asemel hääldab A. ..... õu- (nt "ei ole õudu ") ning õu- asemel jõu- (nt "see on jõudne ").

Võimalikud põhjused:  häälikuühendite segiajamine sõnade "jõudu"      ja "õudne" kirjapildi sarnasuse tõttu; need häälikuühendid ei esine vene keeles ning neid      on venelastest kõnelejal väga raske moodustada.

2. vale häälikute pikkus (nt "eesmaspäeval') Võimalikud põhjused:  interferentsiviga      - analoogia vene keelega, kus lahtine esisilp hääldatakse alati pikalt;  ·        A. .... millegipärast arvas, et see sõna kirjutatakse kahe e-ga.3. vale rõhk ( soomla"sed - pearõhk on teisel silbil)  See on korduv viga - samuti hääldab ta venela "ne, eestla "ne - nagu vene nimi Светла"на.

- ASTMEVAHELDUSE VEAD  1. pidud - peod: nõrga astme asemel on tugev aste  Võimalik põhjus: analoogia kahesilbiliste sõnadega, mis on ühesuguse kujuga nimetavas, omastavas ja osastavas käändes (nt tädi, käbi, karu jne)  2. akvaparki külastamine - veepargi külastamine: nõrga astme asemel on tugev aste  loomaaeda külastamine - loomaaia külastamine: nõrga astme asemel on tugev aste Võimalikud põhjused:  ·        Aleksandr ajas segi sõnade "park" ja "loomaaed"omastava ja osastava käände, kuna teistel kordadel ta sellist viga ei teinud (nt "lossi ja Kompveki Vabariigi külastamine")  viga põhjustas verbirektsioon: ma külastan (mida?)      parki, loomaaeda        - OBJEKTIVEAD  I. võtsin veenäiteid - võtsin veenäidud: vale sõna ja vale vorm.
Tegevus on lühiajaline ja ajas lõpetatud ning objekt on mitmuses, järelikult objekt peab olema mitmuse nimetavas käändes.

Võimalikud põhjused:  vene      keeles esineb objekt alati «винительный» käändes,      aga винительный kääne assotsieerub paljudel      venelastel osastava käändega;  ·        "näiteid" on tihti kasutatav vorm sõnast "näide"   2. leidsin seda reisi - leidsin selle reisi  Võimalik põhjus: analoogia vene «винительный» käändega   3. tulevad torude vahetama - tulevad torusid vahetama.
Võimalik põhjus: kuna ..... töötab ehitusfirmas, on ta ilmselt mitu korda näinud või kuulnud sõnaühendit "torude (või millegi muu) vahetamine".

4. võtsin tööline - võtsin töölise.

valisin endale sõit bussiga - valisin endale bussisõidu  Võimalik põhjus: A. .... ei mõelnud tegevuse lõpetatusele, vaid lihtsalt kasutas sõna nominatiivi.
See on ka pidžinkeeltele omane.

- KOHAKÄÄNETE VEAD  1. Lühikese sisseütleva käände moodustamine sõnadel, kus seda vormi ei ole.
Korduv viga.

läheme Lapimaa - läheme Lapimaale  tahtsin Lapimaa minema - tahtsin Lapimaale minna väljumine Lapimaa - väljasõit Helsingist Lapimaale.
tulek Helsingi - saabumine Helsingisse  väljumine Helsingi - väljasõit Lapimaalt Helsingisse:  Võimalik põhjus: lühikese sisseütleva käände funktsiooni absolutiseerimine  - MUUD KÄÄNDEVEAD   1. kell kuueks - kella kuueks   kell üheksateist kell kaheteistkümneni ~ kella üheteistkümnest kella kaheteistkümneni; kell neliteist kell kuueteistkümneni ~ kella neljateistkümnest kella kuueteistkümneni  Korduv viga.

2. kahekümne kuuendal kahekümne üheksandani detsembrini - kahekümne kuuendast kahekümne üheksanda detsembrini  kahekümne kolmandal kahekümne kaheksandakeni detsembrini - kahekümne kolmandast kahekümne kaheksanda detsembrini  Korduv viga.

- REKTSIOONIVEAD   VERBIREKTSIOON   "           tegeleme eesti keeles - tegeleme eesti keelega  Võimalik, et see on interferentsiviga: vrd vene "заниматься на эстонском языке" tähenduses "õppima eesti keeles"  "             ei käinud kuhugi - ei käinud kuskil  Tõenäoliselt on see interferentsiviga: käima (kus?) - ходить (куда?)  "             see on kõik, mida tahtsin rääkida - see on kõik, millest tahtsin rääkida/ jutustada  Ilmselt on see samuti interferentsiviga: vrd vene "это все, что я хотел сказать"  "      solvusin sellesse - solvusin selle peale  2. ARVSÕNA REKTSIOON  "    üks nädalat - üks nädal  "    kolm pakkusid - kolm pakkumist  "    kaks öö - kaks ööd   Põhjus: reegli unustamine    - ARVSÕNA KÄÄNAMINE   1. Järgarvsõna vale käänamine  " kell üheteist kell kaheteistkümneni - kella üheteistkümnest kella kaheteistkümneni  " kell neliteist kell kuueteistkümneni - kella neljateistkümnest kella kuueteistkümneni  Korduv viga.

- ÜHILDUMISVEAD  1. Täiendi ja nimisõna ühildumine käändes:  kahekümne kaheksandal novembris - kahekümne kaheksandal novembril   Põhjus: grammatikareeglite segiajamine (vrd novembris - esimesel novembril)   2. Aluse ja öeldise ühildumine isikus ja arvus:  ta tulevad - nad tulevad   ma tegi ~ ma tegin  sa lubas - sa lubasid  - VERBIVORMIDE VALIKU VEAD  l. Mineviku asemel oleviku (ja tingiva kõneviisi) vormi kasutamine:   "   helistan eile ja ema küsib - helistasin eile ja ema küsis  Võimalik, et see on interferentsiviga: vene keelele on omane kaudse oleviku kasutamine, vrd "Вчера звоню родителям и мама спрашивает... »  "      esimene kord, kui ma tahaksin, ei ole passis vaba lehte - esimene kord, kui ma tahtsin minna, ei olnud mul passis vaba lehte  Põhjus: mineviku ja tingiva kõneviisi vormi segiajamine nende verbivormide kõlalise sarnasuse tõttu  "   ei tule välja - ei tulnud välja   2. Infinitiivi valiku vead:  "   hakkame töötada - hakkame töötama (või: asume tööle)  "   tahtsin Lapimaa minema - tahtsin Lapimaale minna Põhjus: vene keeles on ainult üks infinitiivivorm  - VERBIVORMI MOODUSTAMISVEAD  "   Ei püüdsi enam - ei püüdnud enam  Võimalikud põhjused:  - analoogia jaatava ja eitava olevikuvormi moodustamisega:  püüan - ei püüa  püüdsin - ei püüdsi  - Võru murde taust (Aleksandr suhtleb aeg-ajalt Võrus elavate tellijatega)      - LEKSIKAALSED VEAD  1. a. Tõlkelaenud vene keelest:  "           plitka - plaat (keraamiplitka - keraamiline plaat) (vrd vene "плитка")  "           vannas - vannitoas (vrd vene "ванная ")  "           paroomiga - praamiga (vrd vene "паром")  "           sauna - saun (vrd vene "сауна")  "           vepsad - vepslased (vrd vene "вепсы")  Põhjus: eesti ja vene sõnade segiajamine kõlalise sarnasuse tõttu   b. Otsetõlge:  "      Poljari ringist käimine läbi - me läbime polaarjoone (vrd vene "полярный круг")    2. Homonüümia:  "   Võru pärast - pärast Võrut   Põhjus: taga- ja eessõna homonüümia   3. Paronüümia ja parafaasia:   "     valmistan sõiduks - valmistun sõiduks  "   tagastame Tallinna - tuleme Tallinna tagasi  "   võtsin veenäiteid - võtsin veenäidud  "   kolm pakkusid - kolm pakkumist   4. Sõna valiku vead ja stiilivead:          "    vormistasin (veenäidud) - panin kirja  "   väljume - sõidame Tallinnast välja  "   sellepärast (peame olema kohal kell kaheksa) -~ sellepärast et või sest  "   kuigi kaks korda nädalas - kasvõi kaks korda nädalas  "   püüdsin midagi teha - püüdsin üht-teist teha (interferentsiviga)  "   ta tegi plitka - ta pani plaate  "   Detsember läheb minule nii kiiresti - läheb minu jaoks kiiresti  "   et Soome viisa panna - Soome viisa jaoks    "      torud on pandud kinni keraamiplitkaga - torud on kinni kaetud keraamilise plaadiga  "   väljumine - väljasõit (kust?
kuhu?
)    "   tulek - saabumine    "   karjalased ja vepslased on soomlastega sugulased - sugulasrahvad    ·        See on lapsepõlvest - Nii on lapsepõlvest peale (või saadik)  ·        Nad ootavad, kui ma helistaksin - nad ootavad, et ma helistaksin  ·        posti külastamine - postkontori külastamine  ·        kolmas variant on juba rongiga - kolmas variant on rongireis    - PRAGMAATIKAVEAD  ·        Ma tahaksin ei teha vahet - Ma ei taha tundi ära jätta.

Midagi ei saa teha - Pole midagi teha/parata.
(interferentsiviga: "ничего не поделаешь")  ·        See on elu ~ Elu on selline ( interferentsiviga: vrd vene "Это жизнь")    - SÕNAJÄRG  "   No vot ei ole aega selleks üldse - Pole üldse selleks aega  "   Meie korteris remont ei ole lõppenud - Meie korteris pole remont lõppenud  "   Kahjuks tööd on palju - Kahjuks on palju tööd  "   Praegu ei ole üldse minul aega - Praegu ei ole minul üldse aega   Need on interferentsivead.

- MUUD VEAD  rahad tulevad - raha tuleb  See on interferentsiviga, kuna vene keeles on sõna "деньги" alati mitmuses.
Eesti keeles on aga sõna "raha" alati ainsuses.