Eesti rahvakultuur muutuvas ajas.

Rahvakultuuri mõiste koosneb paljudest komponentidest.
Siia kuuluvad läbi aegade säilinud vanad kombed ja traditsioonid, esemed ja riided, laulud ja muinasjutud.
Loetelu võiks olla lõpmatu.
Peale selle te ise olete rahvakultuur loojad.
Päevast päevasse teeme me mingisuguseid toiminguid.
Midagi teeme niiviisi, nagu tegid meie vanaisad ja vanaemad ning nende vanaisad ja vanaemad, tähendab, säilitame teatud määral vanu kombeid.
Teiselt poolt toome midagi juurde, sest elu muutub iga päevaga.
Ümbritsev maailm, täpsemalt, tehnliine progress paneb meid toimima hoopis teist moodi, kui toimisid meie eelkäijad.

Minu meelest, praegu on näha sellist tendentsi, et hakkab kujunema üldkultuur, selline, mis kõigile rahvastele.
Midagi, mis on sarnane ameerika kultuuriga, kus ei ole midagi omapärast, arhailist, isegi mitte arhaiiist, vaid midagi OMA.
Näiteks, kui rääkida rahvatoidust.
Ameeriklased peavad oma rahvatoiduks hamburgereid ja pitsaid.
Tegelikult, hamburger on neile tulnud Saksamaalt, pitsa aga Itaaliast.
Need ei ole ju ameeriklaste -omad.
Need on hästi välja valitud road, mida võtsid nad omaks ja mis hästi sobivad nende eluviisile.
Kahjuks, toimub meilgi selline selekteerimine.
Paljud inimesed loobuvad vanadest kommetest või asjadest, sest nad ei ole praktilised, ja võtavad omaks nende iseloomule ja rahvusele täiesti võõraid elemente.
Näiteks, õigeusulised või katoliiklased loobuvad oma esivanemate traditsioonilisest usust ja pöörduvad sektidesse.

Selles essees aga tahaksin ma natuke mõtiskleda eesti rahvalaulude traditsiooni üle.

Eesti rahvas on ammusest ajast tuntud laulurahvana.
Eesti keel on väga pehme ja meloodiline keel.
Eestlastel kujunes välja iseäralik laulmise viis: rahulik, vaikne, aeglane ja pühalik Nende rahvalaule võib kohe eristada näiteks vene omadest.
Ausalt öeldes, meeldib mulle rohkem just eesti rahvalaul oma rahuliku ja kurvameelse viisiga, kui temperamentne vene rahvalaul.
Loomulikult, ei tohi öelda, et kõik eesti rahvalaulud on kurvad ja rahulikud ninq kõik  vene rahvalaulud on valjud ja lõbusad.
Kuid üldised jooned on just sellised.

Muistsest ajast alates laulis rahvas oma laule.
Laul aitas teha kodu- ja põllutööd, aitas jagada rõõmu ja kurbust.
Lauluga võeti vastsündinu siia ilmale vastu, lauluga saadeti ka viimsele teele.
Laulutraditsioon säilis põlvest põlvesse.
l869. a. Tartus toimuval esimesel Üldlaulupeol ilmus 4,esti rahvalaul juba küpsetatud kujul.
Kahtlemata, erilist värvingut andis  eesti rahvalaulule reegivärss, mis on omane just sellele.
Tol ajal, rahvusärkami: rahvakultuuri arengule pöörati suurt tähelepanu, seega 20. sajandi algus eesti kultuuri arengu kuldne aeg.
20. sajandil toimus palju igasuguseid sündmusi, mis mõjutasid eesti rahvalaulu edasisele arengule.
Nimelt iseseisvuse saamine, mitmed okupatsioonid ja taasiseisvuse saamine.
Nõukogude ajal püüti jõuda üldisele kultuurile, s. t. suruti rahvuslilkku kultuuri alla ja loodi nõukogulikku kultuuri.
Mõlema iseisvuse ajal rahvuskultuur aga arenes.
Peale Eesti iseisvuse taassündi hakati jälle rahvuslikule kultuurile palju tähelepanu pöörama, nagu see oli rahvusärkamisajal.
Aga!
Iseseivumise saamisega tuli  üks probleem juurde ka.
Mis puudutab eesti laulusse konkreetselt, siis nüüd hakkasid ilmuma igasugused bändid ja poplauljad, kes laulavad kaasaegseid laule.
Neid ei tohi ette heita, mood ja rahvas nõuavad sedalaadi esitajaid, kuid midagi me oleme kaotanud.
Praegune muusika on väga ühetaoline.
Mõnikord ei saagi eristada, kas laulab eesti või, ütleme, mingi inglise bänd.
Meie oleme lauludes ja muusikas kaotamas põliseid rahvuslikke jooni.
Kui võrrelda isegi, näiteks, ansambleid, siis võib märgata, et esimestes oli veel mingisuguseid eriliseid ja silmapaistvaid, eesti  laulu arengu teatud ajajärgu jooni, tänased bändid aga valivad juba eesti keelele võõrapäraseid nimetusi, mis siis rääkida muust.
See viitab sellele, et maailma kultuur on teel üldkultuurile.
Seda tõestavad ka Eurovisiooni võistlused.

Eurovisioonil esitleb iga riik oma laulja ning, nagu ma saan aru, see laul peab olema selle riigi kultuuri esindaja, kes tuleb võistlustele ja näitab oma rahvuskultuuri iseloomustavaid jooni.
Miks siis kõik laulavad inglise keeles?
?
?
Eesti lauljade kõrged kohad Euroviisionil näitavad, et Eesti kohaneb kultuuri üldistamisega hästi.
Kuid rõõmu pakub kahtlemata see, et  noorte seas just viimasel ajal kasvab huvi vana traditsioonilise reegivärsilise laulu vastu.
Paljud inimesed saavad aru, et popkultuuri jälgimine hävitab rahvuslikku kultuuri.
Olen kindel, et tänu sellistele entusiastidele säilib eesti traditsiooniline laul ning elab veel kaua-kaua aega.

P. S. Lugupeetud Nimi Perekonnanimi!

Kahjuks, seoses haigusega ei saanud mina määratud ajaks essed tuua.
Loodan, et saan arvestuse ka hiljem.

Parimate soovidega, Nimi Perekonnanimi.