Tallinna Pedagoogikaülikool Filoloogiateaduskond Eesti keele kui võõrkeele õppetool Eesnimi Perekonnanimi Kontrastiivlingvistika veaanalüüsi kodutöö Juhendaja: E. Perekonnanimi Tallinn 2001  Käesolev töö põhineb kolmel e-posti teel saadetud kirjal.
Need kirjad on kirjutanud 27-aastane soomlane Milma, kes õppeaastal 1996/97 oli vahetusüliõpilasena Eesti Kunstiakadeemia tudengiks.
Eesti keele omandas ta suheldes kaasüliõpilastega - seega on see loomulikus keelekeskkonnas õpitud eesti keel.
Need kirjad on suhteliselt kõnekeelsed, kuid see ei pruugi olla tingitud ainult Milma keeleoskusest.
Esiteks on ta kirjutanud need oma heale tuttavale ja teiseks, tegemist on siiski e-kirjadega, kus informaalse suhtlemise puhul kasutatav keel lähenebki kõnekeelele.

Kõik kolm kirja on ära toodud töö lõpus.

1. Hääldus ja õigekiri õ-kasutamine: kuigi kirjades 1 ja 3 puuduvad grafeemid õ, ei saa öelda, et Milma neid kasutada ei oska.
Arvatavasti oli probleemiks see, et arvuti, millega ta need kirjad kirjutas, ei võimaldanud õ kasutamist.
Seda kinnitab kiri 2: seal on õ-d kasutatud ja seda täiesti veatult.

kirjavahemärgid: Milmal on küll kirjades hulganisti komasid puudu, kuid ma ei hakkaks nende puudumist siin pikemalt analüüsima, kuna tegemist on mitteametlike e-kirjadega.

klusiilide õigekiri: arvan, et enamusele soomlastest on see teema raske ja ka Milma pole mingi erand.
Nende vigade puhul on siiski raske otsustada, kas tegemist on lohakuse, emakeele mõju või vigase vormimoodustusega.
Näiteks verbist pildistama on kirjas 1 mitu varianti: piltistan, pildistamisele, pildisdama ja pildisdamiseks.
Kuigi on tehtud mitu viga, jääb kirju 2 ja 3 lugedes mulje, et Milma teab, kuidas seda verbi kasutatakse.
Nii loeksin need vead hooletusest põhjustatuteks.
Raskusi on Milmal ka sõna keskel asuvate klusiilidega: nt loppuni, tutavatele, ilmuttamisele, printtimisele (kiri 1), jättaks, jättan, kusgilt (kiri 2).
Kindlasti on siin oma roll emakeele mõjust tingitud ebakindlusel, kuid mõnede vigade puhul julgen kahtlustada ka muid põhjusi.
Näiteks loppuni: siin võib olla põhjuseks emakeel (sm loppuun asti) või hoopis vigane vormimoodustus: lõpp - lõppu (kuhu?) - *lõppuni (kuhu maani?). Päris kahtlane on soome keele mõju sõna printtimisele puhul: teades, kuidas see eesti keeles hääldub, on sellist kirjapilti välismaalasele raske pahaks panna; võib arvata, et siin teeks vea ka nii mõnigi eestlane.
Segaseks jääb vea põhjus veel määrsõna kusgilt juures: kas Milma on tahtnud kirjutada kusagilt ja tegemist on hooletusveaga või on ta siiski mõelnud sõna kuskilt ja märkinud klusiili valesti.
Ka sõnalõpuliste klusiilidega on Milma eksinud.
Nt printi (mille?) (kiri 1), vaib, ainuld (kiri 2) ja kort (kiri 3).Nendest vigadest vaib ja kort tunduvad olevat juhuslikku laadi, sest mõlemat sõna on ka õigesti kasutatud: vaibad, vaipade (kiri 2) ja kord (kiri 2).

Kokkuvõtvalt arvan, et klusiilide õigekiri tekitab ebakindlust enamuses ka eesti keele grammatikat õppinud soomlastes ja sellised vead võivad sisse lipsata ka õigeid vorme teades.

kokku- ja lahkukirjutamine: selliseid vigu leidsin Milmal ainult kaks: nagu nii pole piisavalt (kiri 1) ja klaasi näitus (kiri 3).
Kuna Milma on õppinud eesti keele ära eestlastega suheldes, on täiesti mõistetav, et selliseid vigu tuleb ette.

muud õigekirjavead: mõnede vigade puhul olen üpris kindel, et tegemist on hooletusvigadega, nt algust loppuni, käsitse (kiri 1) ja kaas võtma (kiri 2).

2. Süntaks ja morfoloogia sõnajärg: sõnajärjega Milmal suuremaid probleeme ei ole, kuid mõned vead peaksin siiski ära märkima.
Kiri 1: Vaipade pildisdamiseks päevavalgus oleks hea ... : siin on kirjutajat arvatavasti mõjutanud emakeel.
Selliste vigade, nagu Nii et umbes 20ndal tulen ... (kiri 3) ja Vaatan meile veel täna õhtul kindlasti ... (kiri 2) juures ei oska kahjuks muud põhjust leida, kui ainult kõnekeele mõju.

objektivead: ... kuna pean koige käsitse tegema (kiri 1) - kui Milma ei ole siin teinud õigekirjaviga vormis kõike (mida?), on ta eksinud käändevalikuga.
Iseenesest on ju ka omastav õige (pean mille?käsitsi tegema), kuid sõna kõik puhul see ei sobi.

Veel on Milmal probleeme abimäärsõnade kasutamisega: ... ostsin nüüd igal juhul filmi ja panin ... (kiri 2) ja ... pildistan ainuld need sinu vaibad ... (kiri 2): siin on tunda soome keele mõju; eesti keeles selline vorm nõuab abimäärsõna ära.

rektsioonivead: ... teaksin mis pean kaas võtma (kiri 2) - siin on Milmat arvatavasti jällegi mõjutanud kõnekeel.
Ühendverb kaasa võtma eeldab küsimusi mille?
või mida?

käändevead: "töö tööst" diil (kiri 1) - tegemist on arvatavasti emakeele mõjuga (sm työ työstä).
Soome keeles on sellistel puhkudel seestütlev, eesti keeles aga omastav + kaassõna eest: mille eest?
Vea juhuslikkuse välistab selle kordumine kirjas 2: kui sulle tundub, et vaib on sellest palju vastu anda ... ühildumisvead: leidsin kaks näidet, kus on eksitud: igas vaibast ja kulud oleks (mõlemad kiri 1).
Suure tõenäosusega on tegemist hooletusvigadega.
Teise näite puhul võib muidugi olla tegemist ka kõnekeele mõjuga.

3. Sõnatasand stiilivead: kuigi e-kirjades kasutatakse palju kõnekeelt, leidsin siiski ühe näite, mille puhul kahtlen, et kas mõni eestlane oleks niimoodi kirjutanud: materiaali kulud oleks mulle endale ... (kiri 1).
Siin on Milma arvatavasti moodustanud üle jõu käiva konstruktsiooniga lause.
Veel mõned näited kõnekeelest: interjööris kindlasti nagu nii pole piisavalt ... ja olen järgmine kord see nädalavahetus Eestis (mõlemad kiri 1).
Need on juba tavalised, ka eestlaste poolt kasutatavad kõnekeele näited.

Leidsin ka ühe näite võimalikust soome kõnekeele mõjust: päevavalgus oleks hea, kui voimatu, siis saab ilma ka hakkama (kiri 1).
Arvan, et isegi eesti kõnekeeles nii lühikest varianti ei kasutata, pigem ikkagi kui see on võimatu või kui pole võimalik.

sõnavead: leidsin kaks viga, mis arvatavasti on mõjutatud soome keelest.
Muidu kui sulle tundub, et ... (kiri 2) - vea on põhjustanud soomekeelne muuten, jos... ; eesti keeles sobiks siia muide või muidugi.
Loomulikult ei saa täielikult välistada, et Milma on ikkagi mõelnud kasutada ühte neist, aga on teinud lihtsalt hooletusvea.
Viga sõnas materiaali (kiri 1) oli natuke üllatav, sest sõna interjöör, mis on samuti sarnane oma soomekeelsele vastele, on Milmal korrektselt kirjutatud.
Kiri 1: Kuule, kuidas oleks "töö tööst" diil?
Ma motlen, et kui ma piltistan teie asjad ära, ytleme, et algust loppuni ja annan sulle yhe printi igas vaibast ja tutavatele näiteks viis pilti interjöörist, siis selle eest saan sinu käest vaiba.
Ma arvan et sellise töö materiaali kulud oleks mulle endale umbes 300 FIMi ja aega läheks pildistamisele ytleme yks päev ja ilmuttamisele ja printtimisele 3-4 päeva, kuna pean koige käsitse tegema.

Ytle mis arvad.
Ja kus see koht asub, kus peaks pildisdama?
Ma arvan et olen järgmine kord see nädalavahetus Eestis ja voiks siis äkki kohe ära teha?
Vaipade pildisdamiseks päevavalgus oleks hea, kui voimatu, siis saab ilma ka hakkama.
Interjööris kindlasti nagu nii pole piisavalt päevavalgust ja peab miksima välguga.
Aga teata mis arvad.

Milma Kiri 2: Kuule, ostsin nüüd igal juhul filmi ja panin koolist kaamera kinni, kuna homme vist enam ei jõua seda teha.
Aga kui jõuad, oleks ikkagi hea kui ütled kuidas on, teaksin mis pean kaas võtma.
Vaatan meile veel täna õhtul kindlasti ja loodan et homme ka veel enne kahtteist.
Muidu kui sulle tundub, et vaib on sellest palju vastu anda, siis võib nii ka teha, et pildistan ainuld need sinu vaibad seal kus nad nüüd olid, aga jättaks siis selle interjööri ära.
Jättan siis filmi sinu kätte ja sa saad ise need pildid kusgilt näiteks Morganist tellida onju.
Arvan et see vaipade pildistamine on lihtne ja seda saab igal juhul teha.
Noh, aga teata siis onju.

Milma Kiri 3: Ma tulen järgmine kort ilmselt kahe nädala pärast siis kui see Kätlini klaasi näitus avatakse.
Aga see on vist umbes just 20, nii et voib olla siis ka ei joua pildistada?
Aga kui vähemalt kokku saaks, siis saaks asja arutada onju.
Nii et umbes 20ndal tulen, voi siis päeva enne näiteks, kui vaja.

Milma