TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL  EESTI KEELE KUI VÕÕRKEELE ÕPPETOOL                      EESNIMI PEREKONNANIMI   VEAANALÜÜS                            TALLINN 2003  Sissejuhatus  Veaanalüüs on oluline abivahend keele õppijale ja ka keele õpetajale.
Õppija saab selle põhjal tagasisidet oma keeleoskusest ja saavutustest ning infot selle kohta, millele edasises keeleõppimises rohkem tähelepanu pöörata.
Õpetaja saab veaanalüüsi põhjal hinnata nii rühma kui ka iga õpilase keeleoskust ning enda tööd - milliste keelenähtustega rohkem tegelda, mida on hästi, mida halvemini õpetatud.

Käesolevas töös analüüsitakse ühe väikse Ida-Virumaa kooli 4.-6.
klassi e teise kooliastme loovtöid.
Töid on eri tüüpi - muinasjutte, kirju, lühikirjandeid ja kirjeldusi.
Õpilased on eesti keelt õppinud 4-6 aastat, alates esimesest klassist.

Analüüsi käigus tuuakse välja erinevat tüüpi vead, need on rühmitatud keeletasandite kaupa:  Häälikutasandil      on välja toodud ortograafiavead, hääldusvigu pole eristatud, kuna tegemist      on kirjalike töödega.
Küll aga võib nii mõnegi vea puhul oletada, et selle      on põhjustanud hääldusviga.
Grammatikatasandil      on eristatud vormimoodustus- ja vormivalikuvigu.
Sõnatasandil      on välja toodud järgmised veatüübid:  lähedase      tähenduse ja vormiga sõnade segunemine;vale tuletusliite      valik;toorlaen      või uusmoodustis.

Iga tasandi vigade kirjeldamisel on toodud paar näidet ning püütud oletada, mis on vea põhjuseks.
Vigade põhjused on jaotatud inter- ja intralingvaalseteks - esimesed on tekkinud õpitava keele ja teised emakeele mõjul.

Analüüsitud töödes leidub keelendeid, kus on tehtud mitu eri keeletasandi viga.
Selliseid vigu analüüsitakse töö viimases osas.

Häälikutasandi vead  Ortograafiavigadest moodustavad suurema osa vale häälduse tõttu tekkinud vead.

Nt:  *pensionäär - rõhk on sarnaselt vene sõnale pandud viimasele silbile ning kuna vene keele rõhk on kvantitatiivne, siis on eesti keeles kirjutatud pikk ä. *kuske ehtima - vene keelele on võõras lühikeste ja pikkade häälikute opositsioon, see on ilmselt põhjustanud nii lühikese häälduse kui ka kirjutuse.

*tüütter  (tütar) - ka siin on tegemist vene keelele omase kvantitatiivse rõhuga, millest tuleb nii vale hääldus kui kirjutusviis (see on vene emakeelega eesti keele õppijate üks põhilisi hääldusvigu: *eema, *iisa, *teere jts); järgsilbi a asemel on kirjutatud e, mille võib olla põhjustanud eesti keelele omane hääldus, mis jätab järgsilbi vokaalid ebamääraseks (nö ei jätku hääldusenergiat) - õppijale on sõna ilmselt valesti meelde jäänud.

Ortograafiavigu võib põhjustada ka vene ja eesti tähtede erinev kirjapilt, ekslikult kasutatakse eestikeelses tekstis vene tähti.
Nt: *kaebur (kaevur); see on aga rohkem eksitus kui ränk viga, sest ei takista arusaamist.

Grammatikatasandi vead  Grammatikatasandi vead on analüüsitud töödes kõige sagedasemad.

Vormivaliku      vead.

Sihitisekäände      valik tekitab raskusi ka palju kauem eesti keelt õppinud inimestel.
Nt:  *ehitab lumememm - põhjus ei ole emakeele mõju, sest selles tarindis ei kasutata vene keeles nominatiivi, ilmselt ei ole sihitisekäändeid veel süstemaatiliselt õpitud ning nende kasutus on juhuslik.

*hirmutab inimeselt - alaltütleva käände valiku põhjus antud tarindis on ebaselge.

Palju      esineb hulgafraasi laiendi käändevaliku vigu:  *palju kingitused  *palju raamatud - laiendid on pandud küll mitmusesse, kuid mitte osastavasse käändesse.
Ka nende tarindite puhul ei saa vea põhjuseks pidada emakeele mõju, sest vene keeles kasutatakse sellistes konstruktsioonides genitiivi, mitte nominatiivi.
Nimetatud vead ei ole süstemaatilised, seega neid konstruktsioone ilmselt parasjagu õpitakse ning nad pole veel täiesti kinnistunud.

Vormivaliku      vigade seas on ka ühildumisvigu:  *meeldib jõulud - vene keeles on jõulud ainsuses (roždestvo) ning õpilane ilmselt ei ole märganud, et eesti keeles on see sõna mitmuses, mistõttu kasutab emakeele mõjul tegusõna ainuslikku vormi.

*Narvas linnuses - siin on tegemist ilmselt eesti keele mõjul tekkinud veaga: õpilane teab, et eesti keeles tuleb paljud sõnad lauses ühte käändesse panna ning laiendanud seda reeglit.

Rektsioonivigade      näitena võib tuua järgmisi vigu:  *kohtuda sellest pargist - seestütleva käände kasutamise põhjus selles tarindis pole päris selge, sest nii vene kui eesti keeles on selle verbi rektsioon ühesugune.
Ilmselt on õpilast mõjutanud pealkiri "Minu kodukoha loodusest", sest ta kasutab ka teistes konstruktsioonides seestütlevat käänet väga palju.

Vormimoodustusvigadest      võib eristada tüvevalikuvigu ja lõpuvalikuvigu.

tüvevalikuvigu:  *koolikottis - üsna tüüpiline viga, kus kasutatakse nominatiivi tüve.
Samas võib see olla ka ortograafiaviga, mis tuleb hääldusest.

*pikkad - on eelmisega sarnane.

*kardas - on samuti tüvevalikuviga, mineviku lõpp on lisatud nõrgale tüvele, vorm on moodustatud oleviku eeskujul.

lõpuvalikuvigu:  *lasteaijasse - lühikese sisseütleva asemel on kasutatud pikka sisseütlevat.
Lõpuvalikuveale lisandub selles näites ka ortograafiaviga.

*õpisib - ühelt poolt on valitud vale tüvevariant, teisalt on mineviku vormile lisatud veel isikulõpp, mis on lisatud ilmselt oleviku vormi mõjul.

Sõnatasandi vead  1. Sarnase tähenduse või vormiga sõnade segunemise näitena võib välja tuua järgmised vead:  *millal nad lähevad - konteksti järgi peaks õige lause olema kui nad tulevad, lauses on tehtud kaks sõnavalikuviga.
Õpilane ei tea sõnade millal ja kui tähenduse erinevust, sest mõlema tähenduses kasutatakse vene keeles sama sõna.
Samuti on ta segi ajanud minema ja tulema tähenduse erinevuse.

*loss on väga pikk - viga on tekkinud sõnade pikk ja kõrge lähedasest tähendusest.
Ilmselt pole see tingitud emakeele mõjust, sest ka vene keeles tähistavad neid mõisteid erinevad sõnad (vysokij ja dlinnyj).

2. Vale tuletusliite valiku tõttu on tekkinud näiteks sellised vead:  *mind üllatus - on kasutatud enesekohase liitega verbi, segi on aetud väljendid ma üllatusin ning mind üllatas.

*töötinimesed - viga sõnade liitmisel; ilmselt mõjutab analoogia sõnaga töötud, mis selles piirkonnas on väga levinud sõna.

*lumiinimene - samuti viga sõnade liitmisel, omastavalise liitumise asemel on kasutatud nimetavalist, ilmselt on sõna õpilasele võõras ning ta on selle ise moodustanud.

3. Uusmoodustiste näitena võib välja tuua järgmised keelendid:  *mängib lumepalle - eestikeelne väljend on mängima lumesõda, lumepall on toorlaen vene keelest (igrat' v snežki).

*elefantid - see ei ole vene keele, vaid ilmselt hoopis inglise keele mõjul moodustatud sõna (elefant).

Mitme tasandi vead  Osa vigu on raske analüüsida, kuna need kuuluvad korraga mitmele keeletasandile ning vea tekke põhjus ei pruugi samuti väga selge olla.
Järgnevalt on välja toodud mõned sellist laadi vead:  *kummitused armastavad peleta - selles lauses on õpilane tahtnud kasutada haruldasemat sõna peletama, mis ei sobi eriti hästi antud konteksti, lisaks sellele on ta-liidet peetud da-infinitiivi tunnuseks ning tegelik tunnus ära jäetud.
Selle sõna kasutus ei ole juhuslik, seda kasutatakse samas tekstis mitu korda samal kujul.

*kummitused majast välja lendama - pole selge, kas tegemist on vormivalikuveaga või on lausest välja jäänud sõna hakkama.

Eesti keele õppija ammutab infot kogu keelekeskkonnast, kuid selle lahtiseletamise ülesanne on õpetajal.

Näiteks lauses *zoos me nägime loomi tuleb sõna zoo kasutamine ilmselt loomaaia ees nähtud skulptuurilt.
Kui õpetaja sellist sõnakasutust õpilase töös ei märka ja lahti ei seleta, siis see sõna kinnistub.
sama kehtib ka teiste vigade puhul - õpetaja ülesanne on nendele tähelepanu juhtida ja seletada, kuidas on õige ja miks just nii õige on, sest paljalt punase pastakaga tehtud paranduste põhjal ei oska keeleõppija enda jaoks järeldusi teha.