Sissejuhatus  Diplomitöö teemaks on "Nissi kihelkonna aja- ja kohapärimused".
Teema valikulut saab põhjendada mitmel moel.

Kihelkonnas paikneb 14 mõisat, neist 1 kirikumõis, 9 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga ning 2 poolmõisat.
Sellele lisandub 2 karjamõisat.

Jaanika (Janiko) Munalaskme kõrvalmõis Laitse (Laitz) rüütlimõis Lehetu (Lehhet) rüütlimõis Munalaskme (Munnalas) rüütlimõis Nurme (Nurms) rüütlimõis Pajaka (Pajak) rüütlimõis Põlli (Poll) rüütlimõis Pärnamaa (Pernama) poolmõis Riisipere (Riesenberg, Neu-Riesenberg) rüütlimõis Russalu (Russal) rüütlimõis Vana-Riisipere (Alt-Riesenberg) Riisipere kõrvalmõis Üle kolmveerandi ajaloolisse Harjumaale (Harrien) kuuluva kihelkonna aladest jääb kaasaegsele Harjumaale, umbes veerand Raplamaale.
Kaasaegsele Harjumaale jääv kihelkonna ala kattub suuremalt jaolt Nissi vallaga.
Kihelkonna kirdeosa Laitse ümbruses kuulub Kernu valda.
Kihelkonna kaguosa mitmete mõisatega Vardi lähikonnas kuulub Märjamaa valda kaasaegsel Raplamaal.

1. peatükk  1. 1. Rahvaluule (üldist)  Rahvaluule on inimkonna vaimse kultuuri osa, mida säilitatakse teadlikult või ebateadlikult usundilistes kujutelmades, mille allikaks om inimese kogemused ja elunähtused.
Rahvaluule tekkimiseks pole kindlat aega, kohta või isikut, see võib tekkida kõikjal, seda võib luua ükskõik mis isik või grupp.
Rahvaluule on omasugune informatsioon või kogemuste kokkuvõte.
Rahvaluule ringleb kõigis inimgruppides, tal on oma andja ja vastuvõtja, teda kasutatakse ja muudetakse (varieeritakse ja kohandakse), ta tekib ja elab, areneb, kaob, tal on omad arenemisfaasid.
Rahvaluule on seotud keskkonnaga, selle majanduse ja kultuuri arenemise ja muutumisega.

Rahvaluule on töötava rahva kollektiivne traditsiooniline vaimne kunstilooming, mis on tekkinud ja levinud suuliselt, peegeldab oma tekkimise ja levimise keskkonda.

Rahvaluulet uurib rahvaluuleteadus e folkloristika.
Eesti rahvaluuleteaduse aineks on traditsiooniline suuline looming, s. o. laulid (regivärsilised, riimilised), jutud (muinasjutud, naljandid, muistendid, pajatused), vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused.
Kogu rahvalooming seostub kommete, uskumuste, mängude, muusika ja tantsudega, mõnevõrra rahvapillidega.
Folkliristika aineks on ka rahvaluule kogumise ja uurimise ajalugu (Laugaste 1986, 74).

1. 2. Rahvaluule kogumise ajaloost  Rahva elu vastu hakati Eestis teadlikku huvi tundma 1980-ndatel.
Selle ajal töötasid Tartus ülikooli nooremate õppejõudude ja linna intelligentsi huvitatumate liikmete hulgast koondunud teaduslikud vestlusringid, millest ühesse kuulusid isikud, kes olid huvitatud eesti keelest, kirjandusest, ajaloostja "eestlaste poolt austatud maast".
Sinna kuulusid ka mõned eestlased, nt Fr.
R. Faehlmann, Tartu seminari inspektor D. H. Jürgenson.
Pika ettevalmistava töö järel rajati Tartus Õpetatud Eesti Selts (1838).
1939. a. liitus seltsiga ka F. R. Kreutzwald.
1842. a. rajati Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing.
Mõlema eesmärkide hulka kuulus rahvaluule kogumine.

Rahvaluule tähtsuse mõistmine avardus 19.
s. viimasel veerandil ja jõudis nüüd ka talurahvani.
Tippu aga jõudis see pastor Jakob Hurda (1839-1907) juhitud ülemaalise rahvaluulekogumisega, milles osales sadu inimesi.
Rahvaluulekogumisega alustas Hurt juba 1860. a. kodukihelkonnas, tõmmates selleks kaasa oma sugulasi ja ligidadi tuttavaid.
Hurda kodu-uurimuslik tagavus hoogustus 1871. a. , kui ta oli "Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja.
Selles väljaandes ilmusidki tema esimesed ulatuslikud kodu-uurimuslikud üleskutsed ja selgitused (Järv 1977, 62).
Neis üleskutsetes ja artiklites fikseerib ta ka rahvaluuleliigid ja žanrid.
Kogumistöö korgaeg algas tal 1888. aastast, millal ilmus põhjalik ja metoodiliselt läbitöötatud üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele".
1875. aastal esitas Hurt Eesti Kirjameeste Seltsile editeerimisele plaani.
Ta kavatses väljaanded organiseerida järgmiselt: (1) laulud, (2) vanasõnad, (3) uskumused, (4) rahvajutud, (5) kombed, (6) rahvaviisid, tegelikult aga avaldas ta trükise topograafilise-tüpoloogilise printsiibi järgi (Laugaste 1986, 112).

Hurdaga paralleelselt asus rahvaluulet, eelkõige rahvajutte koguma ka teine pastor, Matthias Johann Eisen (1857-1934), kes neid ka kohe publitseeris rohkearvulistes odavates raamatutes.

1885. aastal käis Eestis ehitisi uurima soome rahvateaduse teerajaja Axel Olai Heikel (1851-1924), tema teosed olid esimesed eestlaste ainelist kultuuri käsitlevad tõsiteaduslikud uurimused (Viires, Tedre 1998, 16).

Esimeseks eriettevalmistusega eesti rahvaluuleteadlaseks oli Oskar Kallas (1868-1946).
Tema oli ka rajatud 1904. aastal "Eesti Muuseumi" esimene juhataja.

Tänu Eesti iseseisvumisele sai ka rahvaluuleteadus institutsioonilised alused.
Omariikluse aega võib jagada kaheks: esimesel perioodil oli folkloristika Tartu Ülikooli ja teadusseltside õlgadel, teisel perioodil juba suuremas osas Eesti Rahvaluule Arhiivil kanda.

1. 3. Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumistööst  Avardus ka kodumistöö.
Eisen jätkas seda korrespondentide vahendusel.
Lisaks hankis ta harudusministeeriumilt toetust ja organiseeris aastail 1921-27 rahvaluule kogumist stipendiaatide abiga.
1927. aastal loodi Eesti Rahva Muuseumi juurde Eesri Rahvaluule Arhiiv (ERA).
Sinna koondati kõik aegade jooksul teaduslikkudesse asutustesse või eravaldusse koondunud kogud: Õpetatud EestiSeltsi ja Eestimaa Kirjanduse Seltsi kogud, Eesti Üliõpilaste Seltsi viisikogu, aga ka suurim neist - Hurda kogu koos Eesti Kirjameeste Seltsi omaga, mille Hurda surma järel 1907. aastal viis K. Krohn Helsingisse, sest kusagil mujal ei olnud võimalust selle unikaalse vaimuvara säilitamiseks.
Soomes kopeeriti ja katalogiseeriti neid materjale, nii et nad seal olid kasutatavad kuni äratoomiseni 1927. aastal.
M. J. Eiseni kogu saabus arhiivi Tartu Ülikooli omandina, kusjuures koguje seda kuni surmani 1934. aastal pidevalt täiendas.
Arhiiv alustas 1928. aastal uut omanimelist kogu (Laugaste 1986, 118).ERA juhatajaks sai Oskar Loorits (1900-1961).
Ta pani tugeva aluse materjali korrastamisele ja sihipärasele järelkogumisele.
Järelkorjandusel keskenduti neile kihelkondadele (ka Nissi kihelkonda oli uuritud sellel ajal), kust oli seni vähe kirjapanekuid, ja küsimustele, mille kohta nappis andmeid.
Kujunesid omad kaastöölised.
Kaastöölistega suhtlemiseks hakati 1936. aastal avaldama infobülletääni "Rahvapärimuste selgitaja", mis sisaldas küsitluskavu, ülevaateid ERA tööst, kogujate juubeli- ja mälestuskirjutisi jm.
ERA töötajatest said tuntuks Richard Viidalepp (1904-1986), kelle õlul oli peamiselt kogumine (Tedre, Viires 1998, 25).

ERA alguspäevil suhtuti koolidesse kui võimalikesse rahvaluule kogumiskanalitesse kaunis ettevaatlikult.
Mõne aasta pärast aga jõuti veedumuseni, et koolide abi on vajalik, esialgu küll laste repertuaari osas olevate tühimike täitmisel.
Esimeheks proovikiviks koolidele sai 1931/1932.
õppeaastal etnograafidega kahasse korraldatud ringküsitlus korrespondentidele ja maa-algkoolidele, teemaks lastehirmutised.
ERA kõige suuremaks aktsiooniks kujunes aga 1938/1939.
õppeaastal kooliõpilaste seas läbi viidud kohamuistendite võistluskogumine, mille tulemusei saadi 37 köidet rahvapärimust.
Kogumisvõistluse pedagoogiliseks eesmärgiks oli suunata ja ergutada oma kodukohta ja selle ajaloo tundmaõppimisel ning arendada samas õpilaste jälgimisvõimet ja väljendamisoskust.
Üles tuli kirjutada rahvapärimusi ja mälestusi ühenduses ümbruskonna kohtadega.
Rahvapärimused võivad olla nii rahvaluuleliselt kui ka ajaloolist laadi (Kindel 2002, 100-101).
R. Viidalepp arvas, et kohamuistendite korjamine peaks igaühele jõukohane olema.
Võrreldes mõne muu rahvaluuleliigiga on sellel teemal hoopis lihtsam jutustajaid rääkima panna.
Lugude ülesmärkimine pole ka kuigi keeruline, sest kohtadest kõnelevad jutud on sageli lühikesed ning lihtsa sündmustikuga (Viidalepp 1938, 437-440).
Hiljem, 1940. aastal ilmunud raamatus "Tööjuhiseid Rahvaluulekogujaile" seletab Viidalepp väga põhjalikult, kuidas tuleb rahvajutte üles kirjutama.
Erilist tähelepanu pöörab ta keelelisele küljele, sest rahvaluule-tekstide murdekeel peab olema loomulik, nagu ta tegelikult esineb.
vahel täis ebajärjekindlusi, mõjustatud ühis- ja kirjakeelest jne.
Korjaja ei tohi jutustaja keelt parandama ega ümber tegema.
Samas jutustaja keelt ei tule üleskirjutistes sihilikult teha murdelisemaks, kui ta tõesti esineb.
Kindlasti tuleb meeles pidada ka seda, et materjalis esinevad nimetused (terminoloogia) esitatakse tingimata nii, nagu nad kõlavad kohapealsete vanemate inimeste keeles.
Mitmesuguseid kohalugusid, mis võivad jutustajale või kirjapanijale olla hästi tuttavad, leidub senises üleskirjutistest väga lühidas sõnastuses; enamasti öeldakse ühe lausega, et seal või teal olevat näit.
vana sõjatee, lahingukoht, ohvrikivi, matmispaik või muud.
Oluliseks tuleb pidada märget soovitusega üles kirjutada loos esineva koha andmed võimalikult täpselt, et oleks selge, kus konkreetne koht asub.
Kohamuistenditele on väga soovitav lisada väike omajoonistatud kaart.
(Viidalepp 1940, 7-8, 59).

Ka ERA poolt trükiti kogumisaktsioonideks kahesugused juhendid - küsitluslehed õpilastele ning kaaskirjad-juhendid õpetajatele.
Küsitlusleht ise on selge ja konkreetne, koostatud pigem temaatilisena ja objektikesksena, mitte tüübikesksest rahvajuttudest lähtuvalt.
Eraldi teemadena on väla toodud looduslikiu objektid ja paigad, nagu kivid, mäed ja orud ning veekogud, puud, ja metsad.
Küsitud on ka ajaloolise pärimuse - asustusajaloo, sõdade, nälja ning katku kohta (Kindel 2002, 103).
Laekunud materjali põhjal koostati ja trükiti veel samal aastal õhuke muistendivalimik, mõeldud eeskätt tänutäheks kogujaile.
Raamatukeses on püütud tuua paljudest kihelkondadest näiteid mitmesugustest jutudest.
Võistluse aruandes nendib Viidalepp, et see kogumisaktsioon pole mitte oma mahu poolest täiendanud ERA kogusid, vaid neis võistlustöödes leidub ka palju uusi andmeid ja kirjeldusi Eestimaa mitmesugustest paikadest, vanadest ohvrikohtadest, kalmetest jne (Kindel 2002, 108).

Tuntuks ERA töötajaks oli ka Rudolf Põldmäe (1908-1988), osales ekspeditsioonis, mille käigus sai korjatud ka suurem osa Nissi kihelkonna kohapärimustest.

2. peatükk  Muistend  Muistend moodustab olulise rahvajutuliigi.
Muistend omab mitmeid tunnuseid, mille poolest erineb ta muinasjutust.
Muinasjutt on rahvuvahelile, muistendis on suur osa aineid kohalikku, rahvuslikku algupära.
Ta on tavaliselt seotud kas koha, aja, eseme või isikuga.
Muistend on primitiivse rahva teadus: katk võid liikuda mingi olendi või eseme kujul, hiid püstitas mingi suure, praegu veel olemasoleva ehitise, suured rändrahnud on hiidude viskamise tulemusena sattunud näidatud paika jne.
Rahvajutt on ainult nende olemise või asukoha saamise seletuseks (Laugaste, 1986, 268).
Muistendi sündmustik on muinasjutu omast lühem, staatilisem, lihtsam, aga ka asjalikum.
Ühe tegelasega võib vahel seotud olla mitu muistendit, koguni terve tsükkel.

Nagu vastavalt oma iseloomule on muistend enamasti lühike, mingit fakti konstanteeruv, ühtainust eesmärki silmas pidav, on ka selle stiil lapidaarne, kokkusurutud, tihti rohkem kirjeldav kui jutustav.
Muistend algab tavaliselt koha või aja täpse märkimisega, kus sündmus toimus.
Siis tuleb tegelane, kellega konkreetselt näidatav või tõeks tunnistatud lugu juhtus.
Muistendi pikkus kõigub ühe või paari lause ja küllalt pika eepilise jutustuse vahel.
Kuid viimane on siiski erand.
Muistend harulikut ei arenda üksikpilte, nagu teeb seda muinasjutt, muistend jääb ikka seletavaks, seetõttu on ka stiil värvivaesem.

Tavaliselt antakse jutustus edasi kolmandas isikus, kui traditsiooniline lugu või kui mittekaheldav tõsiasi, mis on juhtunud jutustaja tuttava isikuga.
Harva tutvustab jutustaja end isikliki pealtvaatajana.
Jutustuse usaldatavuse toetuseks tuuakse mitmes muistendrühmas silmnähtav fakt (kivi, mägi, soo, järv, allikas jne).
Just sellise konkreetsuse kaudu saabki muistendi jutustaja kuulajat veenda uskuma jutustatut kui tõde.
Muistend on loodud mütoloogia alusel, ja mütoloogia seos võib olla vähem või rohkem ilmne, aga ei puudu kunagi.

Muistendid on jaotatud viite rühma: 1) tekke- ja seletusmuistendid 2) usundilised muistendid 3) hiiu- ja vägilasmuistendid 4) kohamuistendid e kohapärimused 5) ajaloolised muistendid (Laugaste, 1986, 270)  Liikide piirid ei ole päris kindlad, üht ja sama muistendit saab paigutada eri rühmadesse, nt katkumuistendid võivad olla nii ajaloolised muistendid, kui ka kohapärimused.

2. 1. Kohamuistendid e kohapärimused  Kohamuisendite hulgas on palju niisuguseid, mis püüävad seletada kohtade moodustumist, kujunemist, nime saamist või sündmusi, mis kunagi antud paigas on toimunud.
Paljud kohapärimused on seotud suurte rändrahnude, puude, järvede, allikate, ehitistega.
Nissi kihelkonna pärimuste kohta kogutud materjal on Eesti Rahvaluule Arhiivis, kus saigi seda uurida.
Suurem osa materjalist on kogutud RKM ekspeditsioonis, mis oli toimunud 1990. aastal, ja mille üheks eesmärgiks oli rahvapärimuse kogumine Nissi kihelkonnast.
Suurem osa sellest moodustavad rahvajutud, mis seletavad kohanimede teket.
Siin võib eraldi vaadelda muistendeid, mis räägivad maastiku vormide nimede tekkimisest ja talude nimede seletavaid jutte.
Kohalikus vanavaras on ka kohamuistendeid muinaslinnadest (Varbolast, Rohumäest), maa-alustest teedest.
Eraldi rühmana julgen välja tuua ka pärimusi, mis on seotud matmispaikadega e kalmetega.

2. 1. 1. Talud, külad, asulad  Turba elektrijaam  Turba asula ajaloost.
Siin oli ainult paar talu.
Jaamaülema maja ehitati esimesena.
See on siin Valge jaam ja pärast Sooniste jaam.
Risti ja Palivere Jaagna kõverikus on raudtee kõrval vanad teemulde kraavid, olla algul raudtee planeeritud, aga pole tehtud.
Turba - Elamaa vahel on raudtee ehitatud vangide tööga.
Töö oli raske, rabas suri palju vange.

Turbasse tehti elektrijaam.
Turvas veeti Ellamaale välja.
Eesti ajal käis turba tootmine käsitsi.
Algil tehti pätse.
Praegu tehakse freesiturvast, müüakse välismaale.
Hea valuuta allikas.

RKM II 435 221/222 (4) < [Nissi], Turba al., < [Kullamaa], Maidla k. - Kadi Sarv < Johannes Paulmann, s. 1922. a. (1990) Hiie ja Matsu talu on Viruküla vanimad asustatud kohad.

RKM II 435 264 (4) < [Nissi], Turba al.
, < Põltsamaa khk.
- Kadi Sarv < Agnes Saliste, s. 1923. a. (1990) Meil on Linnapa talu, aga räägiti, et vanasti oli Varbola maalinnuse pea seal elanud, et sellest tuli Linnapea talu.
Manivald oli vist selles küsimuses see peamees.

Meil oli niisugune soine koht, siis otse ei saanud sinna linmese juurde, aga siis kostis laul ja pillimäng sealt ära.
Poisid olid ehitanud selle kiige sinna.
Mina ei ole seal käinud tantsimas, aga noored käisid seal.

RKM II 434 74/5 (2) < [Nissi], Lehetu k. , Pajaka k. , < Varbola v. ja k. - Mall Hiiemäe < Hilda Nurmbek, s. 1907. a. (1990) Saapa talu maa aga päris saapa kujuga.

RKM II 433 435 (39) < Nissi khk., Sooniste v. , Ellamaa k. , < Piirsalu v. , Turvaste k. - Anu Korb < Hilda Tanner, s. 1908. a. (1990) Luuri loss oli väike osmik Urgeta talu põllu peal.
Seal elas talumees, kellel oli palju tütreid.
Mõnele mehele oli sellepärast vast loss siis.
Luuri lossi seosest Lurichiga ei tea midagi.

RKM II 435 227 (3) < [Nissi], turba al., < Ellamaa k. - Kadi Sarv < Feliks Päärson, s. 1910. a. (1990) Turvaste külas on Põldotsa talu.
Põld lõppes sinna ära.

RKM II 433 435 (38) < Nissi khk., Sooniste v. , Ellamaa k. , < Piirsalu v. , Turvaste k. - Anu Korb < Hilda Tanner, s. 1908. a. (1990) Terjatu on niisugune koht, et sealt käis igavene kehv tee välja, sellepärast pandigi nimi "Teerajatu".
Kolm talu on seal soo sees.

RKM II 434 98 (1) < Nissi khk.
, Riisipere v. , Terjatu k, < Lehetu k. .
- Mall Hiiemäe < Linda Linroos, s. 1924. a. (1990) Kabli talu juures on olnud üks Kiiboja mõis.
Kabli talu juures on põld ja seal olla palju kive olnd, see oli mõisaase.

Kablil oli hobuseid rautatud ja Nuudilt (talu) oli peksa antud.

Jaagu Jüri, sellest on tulnud Jaagujüri.

See nukk siin küla vahel, kus sovhoosi aeg kive kokku aeti, nimetati Kiigealune.
Seal oli enne kiige.

RKM II 435 468 (1) < [Nissi], Kibuna k. , Jaaguri t. - Jaanika Oras < Helene Kuller, s. 1917. a. (1990) Enne Kibuna küla ei olnudki.
Oli kolm karjamõisa, omanikud olid eestlane, keskpaigas oli venelane, kolmas oli sakslane.
Need läksid tülisse ja venelane oli öelnud "Kibuna materi" [teisel korral ütleb justkui "kivrjuna materi"], sellest tuligi küla nimi.
Minu vanaisa rääkis ja Ploompuu Kustas ka.

RKM II 435 492 (1) < [Nissi], Kibuna k. , Otsari t. - Jaanika Oras < Ants Järvlepp, s. 28. dets.1904. a. (1990) Kohe seal võdlemisi lähedal on Nuudi.
Seal oli siis orjaaeg rahvale antud peksa.
Kas olid siis vaod kõvarad või hakkasid vastu kupjale, siis anti ju nuuti.

RKM II 435 481 (2) < [Nissi], Laitse v. , Kibuna k. , Vainu talu - Jaanika Oras < Linda Vainu, s. 29. dets.1926. a. (1990) Aga Kabli talu, seal on mõisaaegas jälle hobuseid rautatud.
Sellest see nimi on tulnud.

RKM II 435 481 (3) < [Nissi], Laitse v. , Kibuna k. , Vainu talu - Jaanika Oras < Linda Vainu, s. 29. dets.1926. a. (1990) M: Väljataguse talu, Väljaotsa maja akkas ehitama.
Korstna vundamendi tegi, lauda alt oli tulnd kirstu moodi välja, inimese luud olid seal.
Villem ja Johannes ehitasid siis seda.
Et kas oli mõni tähtsam mees või Põhjasõda ajal.
Sääl ääres võis kulda ka olla.
Mõni rootsi väepealik vast oli.
Tammepuudest olevat kirst olnud.
Seal võib kulda ka veel olla.
Aga seal majas kogu aeg olid õnnetused: tütretütat oli pime, Juta, noorperenaine sai surma viina läbi, teine perenaine läks abordi tagajärjel, vanaema matis kõik lapsed maha ja jäi rongi alla, üks mees sõjaväes uppus, Juhani õde oli tuba pühkind ja mismoodi see püss oli lahti läinud ja sai surma.
Viimati põles talu maha, 70. aastatel.
Ainult üks õnnetuste rida.
Üks tütardest tahab seda kohta ülesehitada.
Vahel on nisuke tunne, et tahaks midagi õelda selle kohta talle, aga ei tea ka.

Seostati sellega, et võib-olla oleks pidanud selle kirstu sinna tagasi panema, kui ehitas.
Või võib-olla võttis sealt midagi ka veel.
Vanarahvas ütles niimoodi.

RKM II 435 152/153 (7) < Nissi v. , Odolemma k. , Jaanijüri t. < Kernu v. , Miilima k. - Mare Janneste < Aliide Niinemaa (s.Magnus), s. 1919. a. , August Niinemaa, s. 1912. a. , Liidia Metsjõe, s. 1942. a. , eelmiste tütar (1990)  2. 1. 2. Teed  Sest on nüüd kaua aega mööda, kui ma seal Varbola linnuse juures käisin.
Seal on maa-alune tee olnud.
Varbola maalinnast algas ja tunda oli - kõrgem koht oli.
Ta läks otse ja kui ta pidi minema sinna - Hageri taha.
Ta ei läind kaugele, see kõrgem koht, aga Kristjani heinamaa kohal oli küll näha.
Arvati, et vanade eestalaste ehitatud.

Räägiti, et seal on kalmukoht ka, aga ei teatud, kus.
Aga Tartust käidi kaevamas - üks magister Laid, siis tuli ehteid ja luid ja riidetükikesi välja.
kaev oli ka seal, seda peaks kohe vaatama minema sinna.

RKM II 434 74/5 (1) < [Nissi], Lehetu k. , Pajaka k. , < Varbola v. ja k. - Mall Hiiemäe < Hilda Nurmbek, s. 1907. a. (1990) Maa-alune käik, noh siin oli, kõmises, kus see park oli.
Tee käis sealt juurest, seal olid mingid müürid [st Munalaskme mõisa pargis].
Jalaga põrutasid, siis kõmises.
Mingisugune käik oli, kes seda teab.
Enne ta oli ilus küll [st mõisakoht].
Arvasid, et ikka seal on midagi.
Sisse ta varisend ka ei ole.

RKM II 435 100/101 (7) < [Nissi], Munalaskme k. - Mare Janneste < Alfred Vanatoa, s. 1918. a. (1990) Maa-alust käiku ma muud pole kuulnud, kui Kol´lu kuristik.
Seal on mingi Kol´lu talu olnud.
Läks Kol´lust maa alla ja Veetõusmest tuli maa peale ja kiriku alt käis läbi.
Kui oli hästi kuuland, kõrva vastu maad pand kiriku ukse aall, siis oli kolinat kuulnud.
Ega ta pikk maa ei ole, neli-viis kilomeetrit kõige rohkem.
See vist tehtud ei ole, see on loodud veesoon.
Aga kellegi härg oli küll jäänud sinna ja pealuu koos iketega välja tulnud.

Aali oli läind sinna ujuma, siis old tal hirm nahas, et vool viib alla.
Ja haned olid sealt alla läind, aga kas nad välja tulid, selle kohta ei ole andmeid.

Hiiemäe RKM II 434 118/119 (2) < Riisipere v. , Nurme k. < Nissi khk., Lehetu k. - Mall Hiiemäe < August Lehtme, s. 1919. a. (1990) Kolovere lossist kullamaa Rohumäele viib maa-alune tee.

RKM II 435 220 (1) < [Nissi], Turba al., < [Kullamaa], Maidla k. - Kadi Sarv < Johannes Paulmann, s. 1922. a. (1990) Seda ka olete kuulnud, et Riisipere mõisast tuleb salatee Nissi.
Eks ikka parunid tegid seda.

RKM II 434 141 (11) < Niisi khk., Riisipere v. , Nurme k. - Mall Hiiemäe < Marta Ehrpais, 82. a. (1990) Varbolas on Jaanilinn, enne olid põllud sees.
Suur kaevuauk on see.
Üks vana kants old, inimesed käinud röövimas, siis andsid kantsi pealt vaenlasele valu.
Maaalused teed pidid olema, pidi Märjamaa juure Kõrgema kõrsi juure välja minema.
Teine pidi Ohukotsa mõisa minema.
Seal ots ää umistand, on otsa jääkelder tehtud.

ERA II 77 336/337 (2) < Hageri v. , Hageri vndk.< Põlli k. , Varbola v. , Nissi - R. Põldmäe < Jaagup Jäämann, 70. a. (1934)  2. 1. 3. Kalmed  Suur kalmekoht on siinsamas Lehetu külas.
Siin on suur matus olnud.

RKM II 434 73/4 (3) < Nissi khk., Lehetu k. - Mall Hiiemäe < Leida Kivisäkk, s. 1916. a. (1990) Paremat kätt enne Nurme jõudmist, kus on see väga pikk allee, seal oli vanasti kivikangur ja mõisarehi.
Eesti ajal see oli muinsuskaitse all.
Seal on suured tugevad kivid - matuse paik on see.
Aga muud juttu ei tea.

RKM II 434 155/156 (36) < Nissi khk.
, Riisipere v. , Nurme k. - Mall Hiiemäe < Marta Ehrpais, 82. a. (19909  Nurme allee  Nurme külas põllu sees mõisarehe lähedal, vana-vana maja ja üks väike maja seal külje all, seal olevatki vana kalmekoht.
Seal on luid ka leitud.

RKM II 434 113/114 (64) < Nissi khk., Riisipere v. , Terjatu k. - Mall Hiiemäe < Linda Linroos, s. 1924. a. (1990) Saida kõrtsu ligidalt leiti vanu surnukonta.
Seal ligidal on Kolju pere ja Koolja mets.
Tea kas ta on siis kooljast või: Kooljas tähendab siin surnut.
Niisugune surnu, kes rahulikult surnud ei ole.

ERA II 27 266 (51) < Nissi khk.
, Laitse vld.
, Kubuna kl.
, Kaasiku talu < Riisipere v. , Nurme k. - R. Põldmäe < Tõnu Evald, 66. a. (1930) Siin Lehetus Lehtmetsa põllu mägi, seal tuli küll luid välja.
Mida rohkem sinna mäe poole mindi, seda rohkem surnuluid sealt välja tuli ja odaotsi ja kõiki.
Seda Jüri ütles, et kui ta püsti tõstis, siis tema oli luukerele püksivärvlist saadik.
No ta oli küll lühike mees.

Eesti ajal oli keelatud seal igasugune kaevamine, aga nüüd ei ole hoolitud.
Rahvas arvas, et ikka Põhjasõja aegne oli see.

RKM II 434 124 (14) < Riisipere v. , Nurme k. < Nissi khk., Lehetu k. - Mall Hiiemäe < August Lehtme, s. 1919. a. (1990)  2. 2. Ajaloolised muistendid  Ajaloolised muistendid sisaldavad tekste ajaloolise sündmuste või isikutega.
Ajaloolistest muistenditest mahukamaid rühmi moodustavad katkumuistendid ja muistendid sõjaröövlitest.

Katku tekitajaks pidas rahvas katkuhaldjat, deemonit.
Katku on eestlaste alal esinenud palju.
Katkihaldjas võis rahva kujutelmades ilmuda mitmel kujul - kõige sagedamini inimesena: väikse poisina või habemiku vanamehena, kes torkab oma kepiga magajaid, kes sellest surevad.
Vahel sureb inimene ainult musta mehe nägemisest.
Musta mehe kuju järgi on katk saanud ka nimetuse must surm.
Katku ohvriks langevad magajad, ärkvel olijad jäävad ellu.
Katkuhaldjas võib ilmuda looma või linnu kujul.
Katkuhaldja käest pääseb siirdumisega eraldatud kohta - metsa, vete taha, toomingapõõsasse või selle ligidusse.
Nakust takistab ka elukoha vahetamine.
Tõrjeks aitab vahel ka sõnamaagia, nagu seegi, kui tema tulekul inimesed söövad rõõska piima või liha soolavett.

Katkupärimus on tihti seotud rahva mõisnikevastase hoiakuga, mis ilmneb ka rahvalauludes või naljandites.
Mõisnike isegi kahtlustati katku saatmises talurahvale.
Mõisnike käsilased liikuvat maal "kihvtiandjatena", kes olevat puistanud katku tekitevat pulbrit, et talupoegade hävitamisega nende varandust endale saada.
Mõisnikke peeti ka koolerakülvajaiks.

Nissi kihelkonnas on katkuga seotuid muistendeid päris palju.
Selles töös nad on esitatud selle põhimõte järgi, mis on kasutusel olnud Mall Hiiemäe raamatus "Eesti katkupärimus".

2. 2. 1. Katk kui haigus  Rahvapärased ravimid Katku oli olnud alati, inimesed surnud.
Veri käis läbi, kõhutõbe moodi oli, see on nagu koleera.
Ütlesid ikka: nagu katkuaegas.

Soolast ei kästud süia, aga mõni söönd lihasoolvett, see oli aidanud küll, aga seda ei kästud võtta.

ERA II 192, 531 (103) < Nissi khk.
, Riisipere v. , vndk.
- R. Põldmäe < Ann Umberg, 83 a. (1938) lk.96  Katkukülvaja  [Katkutoovat ainet (kihvti) külvatakse] Mõni arbas ikka, et pidi tehtud luht olema, pidi väl´la viskama kihti, siis pidi loomakatku olema.
Lk.
109 ERA II 27, 220 (10) < Nissi khk., Kibuna k. , - R. Põldmäe < Jaagup Einberg, 79 a. (1930) [Mõisnikud külvavad katku] Usti, et kihvtitegijad pidid olema, mõisnikud pidid olema.
Koleerat ja katku peeti inimeste tegemiseks.

ERA II 27, 261/2(42) < Nissi khk., Laitse v. , Kibuna k. - R. Põldmäe < Tõnu Evald, 66 a. (1930) lk.
114  4. Muud katkulevitajad  24. A. [Sirgu vanamees teeb katku] Põlli Sirgu vanamees teind vanaste katku, old kihiandja.
Kui suured haigused olid, siis käind ikka kihiandjad.
Sirgu vanamees teind kõhutõbe, toond sakste käest kihti.

ERA II 27, 481/2 (25) < Nissi khk., Riisipere v. , Odolemma k. - R. Põldmäe < Juhan Petoffer, 71 a. (1930)  lk.
117  3. Katku nägemisele järgneb surm  60.
E. Suure-Jaagu talu lähedal asub mägi, mida nimetatakse Surnumäeks.
Enne, kui veel seda talu ei olnud, oli sääl üks teine talu.
Talu inimesed läinud kaevule vett tooma ja näinud alasti last kaevu juures istumas.
Inimesed läinud vaatama, kuid ligi jõudes kukkunud muist surnult maha.
Teised hüüdnud: "Vaadake katku!
" Poiss pannud jooksma ja teised näinud, et jalapöiad olnud tagurpidi.
Katk hävitanud kogu küla.
Surnud viidud sinna mäele, nii et valged juuksed lehvinud tuules.
Sest ajast on selle mäe nimi Surnumägi.

ERA II 226, 214/5 (9) < Nissi khk., Riisipere v. , Mustu k. - E. Niinepuu < emalt, s. 1926 (1939) lk.
147  4. Katku kuulmisele järgneb surm  [Katku hääle kuulmisele järgneb surm] Vanasti, kui suured katkud ringi käinud, kolanud ümber isesugused hallid linnud.
Nad lennanud puult puule ja teinud isesugust võigast häält.
Kuhu need linnud ilmunud, sial pääsenud kohe laastav katk lahti.
Rahvasuu räägib, et need olnud katku käskjalad.
Katk ise olnud ka samasugune, aga suurem ja ta nokk olnud tulipunane.

Sel suurel katku ajal olevat siin ümbruses maa nii inimestest lage olnud, et üks inimene olnud Keila, teine Nissi kiriku tornis.

ERA II 226, 191 (14) < Nissi khk.
, Laitse v. - õpil.
H. Tillemann < Kaarel Tui, 73 a. (1939) Lk.
151  Füüsiline kontakt katkuga  Inimene haigestub katku puudutusest [Inimene puudutab katkueset] Katk.
Üks eit old õues oma asjal.
Kaks tükki tuld jälle, old poisikesed, rääkind, et kudas nende suu külgi saaks puutuda.
Teine üteld: "Neil on leivad astjas, ma teen enese einakõrreks, lähen leiva sisse.
Ta võtab suuga selle ära sealt ja ma saan suhu minna.
" Teine üteld: "Kui ta sõtkub, aab tüki tainast koa maha, ma soan sedamoodi ta suhu.
Siis on kaks tükki ma käes, siis teised jäävad juba isegi, ei nad me käest pääse.
" Eit kuuland ja põle rääkind, kui teised juba aiged-suremas old.

ERA II 77, 345/6 (12) < Hageri khk.
, v. ja vndk.
< Nissi khk.
, Varbola v. , Põlli k. - R. Põldmäe < Jaagup Jäämann, 70 a. (1934) lk.
169 [Katk puudutab inimest] Katk.
Minu emaema rääkis, et nemad näind, kui katk oli inimesi surmand.
Nagu hall vaim tulnd, keda käega katsund, see jäänud nagu loog maha.
Kes üleval oli, need jäänd kõik elama.
Aga kes magas sel aal, see jäi maha.

ERA II 27, 325/6 (17) < Nissi khk., Laitse v. - R. Põldmäe < Ann Vihman (1939) lk.
174 [Katk torkab ainult magajaid]  Katk  Katk käind inimese näol ringi, must mees olnud.
Kui inimesed magand, siis katk surmand neid.
Kolm ööd ja päeva käind, inimesed olnud valvel, ei ole saand kedagi surmata.
Üks inime visand aina kedervarre ja lõngakera uksest välla, siis kordamööda lapsed toonud sisse, olnd üleval sedasiöö lävi.
Peasend surmast.

Keda katk kepiga turgand, see surnud.

ERA II 27, 57475 (90) < Nissi khk.
, Varbola v. , Rahula k. < Harju-Madise khk.
- R Põldmäe < Liisa Tropp, 61 a. (1930)  lk.
188 [See elama, see surema... ] Katk old üks pisike poiss, käind omiku vara, kui inimesed magand, igas toas inimeste juures.
Turkind kepiga igaühe külgi: "See peab surema ja see peab surema!
" Need, keda turgand, need jäänd katkuhaigeks ja surd.
Pärast nad põle julgend magama jääda, võtt ühe teise nõu.

ERA II 77, 344/5 (11) < Hageri khk.
, v. ja vndk.
< Nissi khk.
, Varbola v. , Põlli k. - R. Põldmäe < Jaagup Jäämann, 70 a. (1934) lk.
196 [Katk lööb ainult magajaid] Kui Eestis nn.
must katk koledasti möllanud, siis olid inimesed teda mitmet moodi näinud, kord kirju kanana, kes siblinud õues, siis surnud kohe keegi katku ära; vahest kujutanud ta musta koera.
Kuhu see ilmub, sääl olnud ka kohe surm külaliseks.

Kõige rohkem nähtud teda väikese poisina, kellel ikka piits käes olnud.
Keda ta piitsaga ähvardanud ehk löönud ja kes siis karjatanud, see surnud katku.

Samuti magajad surnud ära.
Inimesed pole julgenud enam magada, vaid valvanud ööd kui päevad, nii et nad juba uimaseks jäänud.
Südaöösel aga ulnus poisikene uksest sisse ja plaksutanud piitsa.
Kes siis maganud või kiljatanud, olnud hommikuks surnud.

Kõik kohad olnud viimaks inimestest tühjad.
Pole olnud enam puusärgitegijäid ega matjaid.
Lehmad olnud söömata ja lüpsmata.
Ammudes käinud nad mööda küla tänavaid.
Külla jäänud ainult kaks peremeest, üks olnud Reinu Jüri ja teine Otsa Jaan.
Pärast katku toonud mõisaomanik kindral Meiendorf Taru linnast ja selle ümbrusest uusi elanikke külla.

ERA II 219, 321/2 (26) < Ambla khk.
, Tapa as.
< Nissi khk.
, Nurme trahter - õpil.
H. Reemets < Joh.
Reemets, 60 a. (1939) lk.
200  Katkukalmed  Katkumägi on siit 4 km Nissi poole sõitu.
Sinna olevat maetud katkuhaiged.

RKM II 433, 342 (32) < Nissi khk.
, Turba as.
- A. Korb < Helju Samlas, sünd.
1926 (1990) Katkumägi oli sündinud sellest, et vanast olid loomad ära surnud katku ja siis viidud sinna.
Ema rääkis seda nii.
See oli niisugune kõrge koht seal üle raudtee.

RKM II 434, 313 (12) < Nissi khk., Riisipere v. , Madila k. - M. Hiiemäe < Leida Leheroo, 71 a. (1990) lk.
228  3. 1. Katkukalmetega seotud üleloomulikud ilmingud  Meie ligidal Vasalemmas olid liivaaugud, sinna oli vanasti katkuaeg inimesi maetud.
Seal oli ikka vaimusi nähtud.
Kes on purjus mehed, nied ikke näevad rohkem.

Minu oma onu oli ühekorra näind Madise kiriku juurdes.
Oli üks akanud obuse kõrvas jooksma, akanud viel obuse aisadest kinni.
Vana surnuaia juures siis onu oli ütelnud, et: "Kui sa nüüd ia vaim oled, tule istu peale, ja kui sa paha vaim oled, jookse edasi.
" Kui oli kodu poole ära keeranud, siis kadus sie vaim ära.
Läind siis koju sisse ja akand rääkima, ise kole hirmu täis.
Ta oma poeg oli kuuland seda juttu ja just üks kass oli akna taga krabistanud.
Pole öelnud, et: "Näe, tuligi suule järele!
" Onu läind kohe näost valgeks.
Eks ta olnd vindine ka, nied vindised mehed ikka näevad rohkem.

RKM II 435, 462 (3) < Nissi khk.
, Laitse v. , Kibuna k. < Harju-Madise khk.
, Vasalemma as.
- J. Oras < Salme Vilhelmine Saatla, sünd.
1910 (1990) lk.
245  Katkust pääsemine  [Mitu katku-, sõjajuttu... ] Üks vana laul oli, kuda katk istund lee ääres, söönd läätseleent.
Tüdruk vahtind lõsna pealt.

Mitu katku-, sõjajuttu Kuulsin isa-ema kottu.

Surnuid veeti Selja mäele, Maeti üheteise peale.

Surnuid aina maetud seal, kus see katk kui varas koland.
Kõik olnud surnud, muudkui üks tüdruk vahtind lõsna pealt, kuda katk söönd läätseleent.

Kuid et katk ei teda näinud, Sellest tüdruk hinge jäänud.

ERA II 27, 499/50 (13) < Nissi khk., Riisipere v. , Odolemma k. - R. Põldmäe < Tiina Petoffer, 68 a. (1930) lk.
258  14.
Eriline magamisviis  Käsi üle magajate Ühel naisel kaksikud lapsed magand.
Must inime tulnd uksest sisse.
Ema pand käed laste peale, et need on minu.
Lapsed jäänd järele emaga tükkis, aga teised surnd kõik katku, need magand.

ERA II 27, 575 (90a) < Nissi khk.
, Varbola v. , Rahula k. < Harju-Madise khk.
- R. Põldmäe < Liisa Tropp, 61 a. (1930) lk.
310  5. Katku vanker katki  Kivikalme Nissi kiriku ligidal Riisipere mõisa maa sees.
Seal mäe sees olla ka vanu katkuhaudu, kus inimeste luid kraavi viisi maetud.
Vanajutt räägib sellest mäest, et katk seal musta tõllaga ümber sõitnud ja kust ta iial läbi käinud, seal surnud inimesi tuhandete kaupa.
Inimesed jäänud nii harvaks, et kui keegi teise inimese jalajälgi näinud, siis selle rõõmu pärast suud annud.
Olnud katk kõik kohad läbi lasknud, siis tahtnud ta siit kohast jälle läbi minna, aga Taara ei olla teda enam lasknud, vaid saatnud suurt tuult ja tormi, et katku tõld sinna paika ära lagunenud, ja nõnda olla see mägi sinna saanud, keda rahvas Katkumäeks kutsunud.

Trükitud: J. Jung.
Muinasaja teadus eestlste maalt III (1910), lk.
98, nr.
5, saatja A. Johanni; C. Stern.
Estnische Volkssagen (1935), lk.
209, nr.
281 (viidatud Jungile, 1910) lk.
373  3. Ellujäänute mainimine  Kõik Kibuna küla rahvas pidi omavahel kaugelt sugulased olema.
Et siin üks suur koht - Kaasiku, et seal on kõik külarahvas välja kasvanud.

Aga üks asi, et siin on väga suur katk olnd viel pärast Põhjasõda.
Külas on kohe suurem osa rahvast ära surnud.
Ja peale seda Katku on minu isaisad siia tulnudki, nemad on enne elanud Ruilas.

RKM II 435, 482 (6) < Nissi khk.
, Kibuna k. - J. Oras < Linda Vainu, sünd.
1926 (1990) lk.
406  4. Ellujäänute edasine elukäik  [Katkujärgsed ümberasumised] Munalaskmes Kobru külas surnud katku kõik inimesed.
Küla jäänud täiesti tühjaks.

Siis toodud Soomest üks suurekasvuline mees ühes naisega.
Mehe nimi olnud Suur-Jaak.
Selle mehe järeltulijaist tekkinud jälle uus küla.
See talu, kuhu see mees elama asus, nimetati Suure-Jaagu taluks ja seda nime kannab ta tänapäevani.

ERA II 226, 209/10 (2) < Nissi khk.
, Riisipere v. , Mustu k. < Munalaskme k. - õpil.
E. Niinepuu < Anette Niinepuu (1939) lk.
423  2. 2. 2. Sõjaröövlimuistendid.

Sajandite jooksul toimunud sõjad oma koledustega on jäänud tugevasti inimeste meeltesse.
Nii on kohutavaid muljeid jätnud ka sõja ajal või järel käivad sõjaröövlid.
Nende võimalik tegevus varade riisumise, tapmise näol on saanud muistendilise sisu, mida anti edasi põlvest põlve.
Muistendid sissidest, pardiajajaist, koerakoonlasestest või peninukkidest on levinud väga laialt.
On muidugi vaieldav, kas koerkoonlaste e peninukkide (antiikaja künokefaalid) lugusid pidada rahvausundilisteks või ajaloomuistenditeks.Viimase kasuks räägib see, et sageli on nad segunenud lugudega sissidest või nn pardiajajatest (rahvaetümoloogiline tuletis saksa sõnast Parteigänger).
Need lood võivad olla Liivi või ka Põhjasõja kajastused.

Kokkuvõteks võib märkida, et muistendid on meie proosapärimuse olulisim ja kindlasti ka algupärasem liik.
Nad on vahetus seoses meie looduse ja olustikuga (Tedre 1998, 574-575).

Nissi kihelkonna kogutud rahvapärimustes õnnestus leida ainult ühte muistendi, kus oli räägitud röövlitest, aga see ei tähenda, et neid ei ole, lihtsalt see materjal on vähe uuritud senini.
Ja see pärimus on ka pigem seotud kohanimetusega kui röövlitega.

Kääbaste mäed olid, seal olid laadaröövlid olnud.
Varastatud ja võetud inimesi kinni seal.
Vahetanud hobuseid ära vankri eest.
Üks röövel norinud peremehega tüli, teine vahetas sel ajal hobuse.

RKM II 435 234 (8) < [Nissi], Turba al.
< Ellamaa k. Kullamaa v. , Päri as.
- Kadi Sarv < Salme Villenthal, s. 1923. a. (1990) Nissi kihelkonnas on säilinud ka ajaloolisi pärimusi, mis räägivad kogu kihelkonna peale ühest ellujäänust, tihtipeale need seostuvad Põhjasõjaga.

Põhjasõja ajal oli Ellamaa küla põlenud.
Enne asus ühel pool, pärast teisel pool maanteed.
Karjavärav läks alla, põllu seest tuli välja inimeste luud.

RKM II 435 232 (2) < [Nissi], Turba al.
< Ellamaa k. Kullamaa v. , Päri as.
- Kadi Sarv < Salme Villenthal, s. 1923. a. (1990) Põhjasõja ajal ajanud venelased Rootsi sõjavägede päris juhti taga, see põgenes ja peitis ennast Saapa tallu.
Puges leivakünasse, vanaema pani ka jahu peale.
Vaenlased ei leidnud teda üles.

Sõjavägede juht kaotanud talu hoovis hobuse seljast maha hüpates oma saapa, sellest sai Saapa talu oma nime.

RKM II 435 232/233 (4) < [Nissi], Turba al.
<Ellamaa k. Kullamaa v. , Päri as.
- Kadi Sarv < Salme Villenthal, s. 1923. a. (1990) Ellamaa mäe peal on suur kivi nagu pool tuba.
Põhjasõja ajal oli osa kivist nagu laeva nina maast lahti.
Üks naine varjanud end selle kivi all ja sünnitanud seal lapse.
Mõlemad jäid ellu.

RKM II 435 233 (5) < [Nissi], Turba al.
< Ellamaa k. Kullamaa v. , Päri as.
- Kadi Sarv < Salme Villenthal, s. 1923. a. (1990) Põhjasja aeg olnud niimoodi, et üks ainukene inimene jäänud järele.
Jaagu talusse üks vana Neti jäänud järele.
Lauda ukse olid vene soldatid tõmmanud lahti ja õeld: "Netu.
" Aga tema oli seal peidus olnud ja öeld: "Ma olen siin.
" Oli arvand, et teda kutsutakse.

Hiiemäe RKM II 434 120 (3) < Riisipere v. , Nurme k. < Nissi khk., Lehetu k. - Mall Hiiemäe < August Lehtme, s. 1919. a. (1990) Siin Lehetus, kus see suur tamm on, siin on see kuur.

Kas oli see Põhjasõja ajal olnud.
Üks küün ja inimesed olid sinna peitu läinud ja olid sõjamehed tulnud, tõmmanud selle küüne ukse lahti ja ütlend - otsind inimesi, kedagi pole olnud, ütlend: "Netu.
" Üks olnud seal hulgas, see tulnd välja ja ütlend imestusega: "Kus te teate, et mu nimi Neti on?
" Nii leitud kõik üles, kes seal peidus olid.

See tamm on praegu alles, kus see küün oli nende peidusolijatega.
See on alles seal, see tamm.
Näed, inimesi olnd nii vähe, et mahtunud kõik ühte küüni ära.
Ja sellest sugustki pole enam kedagi olemas.

RKM II 434 89/90 (3) < Nissi khk., Lehetu k. , Keldrimäe talu - Mall Hiiemäe < Liisi Laitamm, 81. a. (1990) Eesti rahvapärimuses tegelike isikutega seostuvaib muistendeid on vähe.
Nissi kihelkonnas on säilinud mõni lugu Rootsi kuningast Karl XII.
Ta on Eestis käinud, sellest ka pärimus.

Siin oli Kaarel kaheteistkümnes, ta sõitis nii, et kus kõige kangem lahing old, siis ta sinna läks.
Kas nüüd koa kuningas ise sõtta lähvad!

ERA II 77 543/544 (37) < Põlli k. , Varbola v. , Nissi < Haiba, Kernu, Hageri - R. Põldmäe < Ants Toomberg, 84. a. (1934) Kernu kadakas on Pärnu tee ääres.
Karl XII sõitis läbi ja istutas selle.
Kernu kool hooldas teda.

RKM II 435 130 (3) < [Nissi], Harku k. , Vahemetsa talukoht.
- Mare Janneste < Anne Karotamm, s. 1939. a. Töötanud algklasside õpetajana Tallinnas.
(1990) Munalaskme tee ääres on üks mänd.
Et Rootsi kuningas olla selle istutand.
Et kui hakkab kasvama, siis pidi tagasi tulema.
Ega ta praegu veel kuivanud ei ole, pool kasvab - võib olla tulebki tagasi.

Ma sõitsin just bussiga mööda, siis vaaatasin.

RKM II 434 98/99 (2) < Nissi khk., Riisipere v. , Terjatu k. < Lehetu k. - Mall Hiiemäe < Linda Linroos, s. 1924. a. (1990) Mingil määral on muistendipärimust mõjutanud ka lähiminevik, näiteks lood metsavendadest.

Vigalas olevat üks talu.
Ja öösel seal kummitab.
Suur laud on ja laua ääres on mehed ja räägivad.
Rääkimisest aru ei saa.
Arvatakse, et need on need metsavennad, kes seal talus ära tapeti.
On Unrehti tapetud.

RKM II 433 31 (5) < Nissi khk., Viruküla, Sissi talu - Sirle Pent < Rudolf Juhani, 78. a. (1990)  3. peatükk  Muistendi seos eesti rahvausundiga  3. 1. Loodusobjektid  Mõned rahvapärimuse liigid kajastavad rahvausundit üsna vahetult, teised aga kaudselt.
Eesti rahvausundi üheks tunnusjooneks on animistlik elava looduse usk.
Kui Rooma paavst Innocentius III oma 1119. aasta bullas kristlasi liivimaalaste vastu ristisõtta kutsus, süüdistas ta viimaseid selles, et nad "Jumalale kuuluvat austust osutavad mõistuseta loomadele, lehtpuudele, selgetele vetele, haljendavatele taimedele ja ebapuhastele vaimudele".
Sellega iseloomustab paavst üllatavalt täpselt siinse usundi panteistlikke jooni.
Kunagine eestlane tajus looduse pühadust.
Pühad võisid olla kohad, objektid, loomad, ajaperioodid, mitmesugused nähtused, olukorrad.
Pühapaigad olid ka ohvrikivid, allikad ja teised veekogud, talu piirides asunud ohvriajad ning väga sageli hiiepuud.
Põhja- ja Lääne-Eestis oli enamasti tegemist hiiemetsaga, maa lõunaosas austati paljudes kohtades üksikuid puid, enamasti tammi või pärni, harvemini mände, kaski, leppi või kuuski.
Hiiepuu rajujat ähvardas surmaoht ja puu ümbruses kehtisid mitmed tabud.
Seal ei niidetud heina, ei nopitud marju ega karjatanud loomi, et vältida üleloomulikku karistust (Valk 1998, 489-492).Sõna hiis on väga huvitav ka selles mõttes, et ta tähendab niihästi metsa, kui ka selle asukat - kas metsanurga inimest (vrd hiidlane) või hoopis metsas asuvat vaimu ( vrd hiiglane, hiid, hiius).
Huvitav on A. Oleariuse teade sellest, et eestlased valivad teatud puud, eriti mäekinkudel, karsivad need kuni ladvani paljaks, seovad neile punaseid paelu ja esitavad nende all oma palveid ja soove.
Hiie puu, kivid ja allikad on suureks jõukeskuseks, kuhu tuuakse ohvreid ja kus käiakse haigusi arstimas (Loorits 1990, 67).

3. 2. Puud  Madila meeste heinamaad on seal, kus on Soosalu mägi.
Seal kasvab kuldking ja tuhandeid kummalisi taime, mida vanemad inimesedki ei tunnud.
Seal tehti heina ja see on puisniit.
See võis olla mingi hiietammastik ka, sest ta on rabast kõrgem koht.
Seal on vanad vundamendikohad tunda.
Vanad mehed ütlesid seda, ja et see on olnud hiietammestik seal.
Kuldkingaa kasvas.
Siin ükskord läksid vaatama.
Eelmine õhtu oli kõik täis ja järgmine päev läksid vaatama, siis oli kõik ära korjatud.
Ja jänesekäppa kasvab ka seal.

RKM II 434 306 (5) < Nissi khk., Riisipere v. , Madila k. - Mall Hiiemäe < Rein Leheroo, s. 1949. a. (1990) Varbola maalinna vallil kahed väravad ees olnud, aga pärast olid kohad ainult.
Ja ma ei tea, kus kilomeeter ole see valli ring.
Ohvritammed olid valli kõrval, mitte sees ei olnud.

RKM II 434 74/5 (3) < [Nissi], Lehetu k. , Pajaka k. , < Varbola v. ja k. - Mall Hiiemäe < Hilda Nurmbek, s. 1907. a. (1990)  3. 3. Veekogud (allikad, järved, jõed)  Kultuslikest veekogudest moodustavad allikad kõige arvukama rühma.
Rahvapärimustes allikatele omistatud funktsioonide järgi võiks neid jaotada rühmadesse: pühad, hiie-, ravi- ehk tervise-, silma-, elu- jne allikad.
Selline jaotus on siiski mõnevõrra tinglik, sest ühel ja samal allikal teatakse sageli mitut eri funktsiooni (Tamla 1985, 123-125).
Eriti palju on raviallikaid, mille veest on püütud haiguste vastu abi saada.
Allikatesse on ohverdatud münte, hõbevalget (kraabitud hõbedapuru), viljateri, toiduaineid, ehteasju.

Nissi kiriku juurest alla oli puhas allikas.
Rahvas käis pudeliga vett võtmas silmade raviks.
See pidi silma ravima.

RKM II 434 423 (2) < Nissi khk.
, Riisipere as.
- Erna Tampere < Alvine Saks, 83. a. (1990) Raudtee alt tuleb allikas läbi.
Seda öeldi Jõetõusme.
Ja siin metsa sees on kevadel ja sügisel niisugune maa-alune allikas.
Niisugune jutt, et seal Jõetõusmes oli lehm ära uppund ja kell tulnud siit välja.
Siin on jaa, kevade suur vesi.

RKM II 434 156 (37) < Nissi khk., Riisipere v. , Nurme k. - Mall Hiiemäe < Marta Ehrpais, 82. a. (1990) Nurme külas oli allikas.
Sealt sai ikka vett toodud, kui suvel mujal ei olnud.
Midagi nad seal sonisid, et on raha.
Poisid, ma tean, et tirisid seal tünnilauad välja, et saavad kätte.
Seal nad sonisid, et raha on pandud.
Aga seal ei ole muudkui see, et tünn on pandud allika kaitseks, et ei lähe sodiseks.

RKM II 434 122 (8) < Riisipere v. , Nurme k. < Nissi khk., Lehetu k. - Mall Hiiemäe < August Lehtme, s. 1919. a. (1990) Koerakingumägi on küll ja seal on allikas ka mingisugune.
Sooserv on ees ja siis on metsa sees Pajaka maantee ääres küngas.
Seal pidi varandus olema kuskil.

RKM II 434 159 (1) < Riisipere v. , Nurme k. , Lehtla talu - Mall Hiiemäe < Oskar Lehtme, 76. a. (1990) Allikaveega soovitati ikka silmi pesta küll.
Mõned käisid allikavett toomas silmapesemise jaoks.

RKM II 433 528 (35) < Nissi khk., Sooniste v. , Ellamaa k. < Riisipere v. , Tabara k. - Anu Korb < Alma Põldma, s. 1915. a. (1990) Järvatse järves käidi haigeid silmi pesemas, seal kus allikad välja jooksid.

RKM II 435 245 (29) < [Nissi], Turba al.
< Ellamaa k. < [Kullamaa], Päri as.
- Kadi Sarv < Salme Villenthal, s. 1923. a. (1990) Meil Allika talus oli ka allikas.
1937. aastal oli suur põud.
Kõik käisid meie allikast vett vsdamas.
Vett jäi väheks ja minu isa läks allikat puhastama, andis leiva välja.
Kui siis vesi hakkas tulema, nii et vahutas.
Isa vaatas, et sai välja.
Ühel mehel olid silmad haiged.
Ta käis hommikul vara, enne kui keegi polnud veel allikast vett võtnud - et siis on veel ravimõju - ja viis endale koju silmade pesemiseks.
Mõjus hästi.

RKM II 435 245 (30) < [Nissi], Turba al.
< Ellamaa k. < [Kullamaa], Päri as.
- Kadi Sarv < Salme Villenthal, s. 1923. a. (1990) Virukülas, Võidu talu juures on Aupa allikas (Aupa talu on seal lähedal).
See on silmaallikas.
Vanemad inimesed käivad veel praedugi seal silmi pesemas.
Nad viivad saelt ka vett kaasa.

RKM II 435 264 (2) < [Nissi], Turba al.
< Põltsamaa khk.
- Kadi Sarv < Agnes Saliste, s. 1923. a. (1990) Pajaka külas läheb jõgi maa alt läbi.
Nissi kuristikust tuleb välja.
Kiriku nurga alt pidi veetõusmesse jõgi minema välja.

RKM II 434 174 (14) < Nissi khk.
, Varbola v. , Jutapere e Pajaka k. < Nurme k. - Hilda Leismann (s.Ehrpais), 81. a. (1990) Valgejärve nimi on sellest - see on siin lähedal - et sealt toodi valget muda.
See on nüüd kinni kasvanud.
See järv on kuskil Ellamaal taga raba sees.
Üks mees näitas tünni sees seda muda.
Lubjati seinu, siis pandi värviks hulka.

RKM II 434 307 (6) < Nissi khk., Riisipere v. , Madila k. - Mall Hiiemäe < Rein Leheroo, s. 1949. a. (1990) Sillasoo ja Jaagu järved on nüüd kuivanud.
Järveotsa järv on alles, aga mingit jutte tema kohta ei tea.

RKM II 435 227 (4) < [Nissi], Turba al.< Ellamaa k. - Kadi Sarv < Feliks Päärson, s. 1910. a. (1990) Järveotsa järv on nagu maa alla vajunud.
Puu juured on põhjas.
Ta on umbjärv.

RKM II 435 264 (3) < [Nissi], Turba al.
< Põltsamaa khk.
- Kadi Sarv < Agnes Saliste, s. 1923. a. (1990)  Järveotsa järv  Tussu raba - sealt jooksevad välja paljud allikad, nagu tussud tulevad.
Seal on 10 allikat.

RKM II 435 263/264 (1) < < [Nissi], Turba al.
< Põltsamaa khk.
- Kadi Sarv < Agnes Saliste, s. 1923. a. (1990) Kolju kuristikus oli nii suur veetõmme, et Kolju lehm oli sealt alla läinud, luud leiti.
Jõetõusmel tuli välja.
Paljas selgroog oli.
Ütlevad, et kell oli veel luukere kaelas.
Üks vallasant läind sinna ja tõmband ka alla.
Pärast veeti kiva täis, aga tugev neelukoht oli.

RKM II 435 151 (3) < Nissi v. , Odolemma k. , Jaanijüri t. < Kernu v. , Miilima k. - Mare Janneste < Aliide Niinemaa (s.Magnus), s. 1919. a. , August Niinemaa, s. 1912. a. , Liidia Metsjõe, s. 1942. a. , eelmiste tütar (1990) Viidiauk oli ühenduses Kolju kuristikuga, maa-aluse jõega.
Ilmus korra maa peale ja raba äärest läks minema.

RKM II 435 151 (4) < < Nissi v. , Odolemma k. , Jaanijüri t. < Kernu v. , Miilima k. - Mare Janneste < Aliide Niinemaa (s.Magnus), s. 1919. a. , August Niinemaa, s. 1912. a. , Liidia Metsjõe, s. 1942. a. , eelmiste tütar (1990) Siinkandis on üks Kolju kuristik, sealt läheb läbi üks salajõgi.
Kiriku alt läheb ja vee kohinat on kuulda ja Veetõusmest tuleb välja, see on seal kirikust allapoole.
Seal Nissi kirikus on rahvas jutluse ajal hanekaginat kuulnud ja vahest on kuulda kohinat.

Ja lehm oli ka selle alla vajunud sealt Kolju kuristikust ja teisest otsast oli lehmakell välja tulnud.

RKM II 434 305 (2) < Nissi khk., Riisipere v. , Madila k. - Mall Hiiemäe < Rein Leheroo, s. 1949. a. (1990) Viidiauk oli keset põldusid.
Oli veel noorte kogunemiskoht.
Seal oli kevaditi vesi sees.
Väljatse talu maa peale jäi.

RKM II 435 130 (2) < [Nissi], Harku k. , Vahemetsa talukoht.
- Mare Janneste < Anne Karotamm, s. 1939. a. Töötanud algklasside õpetajana Tallinnas.
(1990)  3. 4. Kivid  Eestis on pühaks peetud ka kive, millele on toodud ohvriande.
Enamasti on need tavalised rändrahnud, kusjuures suurus ei ole pühakspidamiseks tähtis.
Austatud on vähem kui meetrise läbimõõduga kive ning selliseid, millest valdav osa on maa sees.
Kuju poolest nad on enamasti lamedad, paljud looduslike ja mõned kunstlike süvenditega, millesse kogunenud vihmaveega on haigusi ravitud.
Ohvrikivid asuvad peamiselt küla lähedal kultuurmaastikus: põllul, karja- või heinamaal, harvemini metsas.
Rahvapäraselt on neid mitmel pool Eestis nimetatud hiiekivideks.

Viruküla Hiie talu metsas on olnud vanasti püha Hiis.
Seal on ka suur kivi, mõned teavad rääkida, et see on vana ohvri kivi ja seal on käinud vanad nõu pidamas ja ohverdamas.

ERA II 226, 249 (9) < Nissi, Riisipere v. , Tabara k. - A. Kitsik (1939) Varbola maalinnuse lähedal oli hästi suur kivi.
See oli küll ohvrikivi olnud.
Ma olen isegi seal kivi peal käinud, andis ronida kohe otsa.
Eks ta ole praegu alles.
Rapla maantee käis sealt linnuse lähedalt läbi.
ta oli seal ääres.
Aga eks nüüd ole tehtud uued teed kõik.

RKM II 434 74/5 (4) < [Nissi], Lehetu k. , Pajaka k. , < Varbola v. ja k. - Mall Hiiemäe < Hilda Nurmbek, s. 1908. a. (1990) Aadul oli Aadu niis.
Ja ohvrikivi oli seal.
See hiiemets on maha kõik võetud, aga kus see kivi on, ei tea.
Talu lähedal oli, põld oli vahel.
Suur kivi, rohkem maa sees, nii kõrge [näitab u pool m], aga lai.
Nii lai, nagu see pool tuba.
Seda öeldi ohvrikivi.
Me käisime sealt kuldraha nokkima, et vast on.

RKM II 434 115 (3) < Nissi khk., Riisipere v. , Terjatu k. < Lehetu k. - Mall Hiiemäe < Paul Linroos, s. 1919. a. (1990) Russalu kandis on õige suur kivi metsa sees.
See on ohvrikivi.
Sest ohverdamisest ma ei tea, aga seal pidi hästi palju kulda all olema.

Vanasti, kui ma laps olin, siis ikka vanad inimesed ütlesid, et sinn kivi juurde ei tohi minna, seal on ussid väljas.
Aga seal on niisugune risune, võib-olla et seal oligi neid rohkem.

RKM II 434 305/306 (3) < Nissi khk., Riisipere v. , Madila k. - Mall Hiiemäe < Rein Leheroo, s. 1949. a. (1990) Kividega seoses on tihti räägitud ka üleloomulikest olenditest või vaimudest, keda on nähtud kivi peal istumas, nagu alltoodud pärimuses.

August N. : Mustu nõmme ääres Anna sauna juures, Mätliku talu on ligemal seal, seal on suur kivi - sääl otsas oli käind ka mõni vaim istumas ööse.
Igaüks pole teda näind.
Vahest olnd kotka moodi.
Sääreluud olnd seal maas, ajand vahtu välja ja karjund "umbluu, umbluu!
" mõni kes siis aram oli, arama verega, oli jooksu pannud.
Teatud nädalapäevadel, 11-12 vahel oli kõige rohkem näinud.

RKM II 435 151/152 (6) < Nissi v. , Odolemma k. , Jaanijüri t. < Kernu v. , Miilima k. - Mare Janneste < Aliide Niinemaa (s.Magnus), s. 1919. a. , August Niinemaa, s. 1912. a. , Liidia Metsjõe, s. 1942. a. , eelmiste tütar (1990) Mõned pärimused kividest katuvad rahvausundiliste juttudega peidetud varandusest.
Kivi esineb mingi märgina, mille järgi varandust on võimalik leida.

Ühes kohas oli kivi.
Õeldi, et seal all on ju varandust ja meil keegi ei uskunud.
Ja meile öeldi, et kui sa ei usu, siis ei leia ka.
Rääkisid küll, et on leitud.
Vanatoa ees pidi olema, vana rehetuba oli, aga onu ei lubanud meile kaevata ka.

RKM II 433 443 (13) < Nissi khk., Ellamaa k. - Anu Korb < Natalja Rass, s. 1893. a. (1990) Sooniste kivikangur, kivivare on, kas üks vana lossi - või mõisahoone, vana metstukk.
Räägitakse, et see on Tasuja-aegne ehitis olnud.
Mõis on ikka saanud.

RKM II 435 54 (1) < [Nissi], Turba al.
, < Kullamaa, Sooniste v. , Karusmaa k. , Vanaküla talu - Mare Janneste < Ivo Koppelmaa, s. 1933. a. Mare Janneste  3. 5. Mäed  Karupuhkamisemägi on siinsamas.
Ju siis siin karud käisid puhkamas.
Soo ümberringi, kus need karud ikka puhata said, siis kogusid kokku.
Ega ta mägi ei ole ega midagi, niisama vähe kõrgem küngas, praegu ei saa arugi.

RKM II 434 99 (3) < Nissi khk., Riisipere v. , Terjatu k. < Lehetu k. - Mall Hiiemäe < Linda Linroos, s. 1924. a. (1990) Siin on ühe koha nimi isegi Ussimägi.
Ma kui laps olin, siis seal oli niisugune auk või, siis kui sügis oli, siis ussid kogusid kõik sinna magama.
Siis poisid ajasid pudelise neid.

RKM II 434 110 (45) < Nissi khk., Riisipere v. , Terjatu k. < Lehetu k. - Mall Hiiemäe < Linda Linroos, s. 1924. a. (1990) Ellamaa Kõrtsumägi on saanud oma nime seal asunud Ellamaa kõrtsi järgi.

RKM II 435 226 (2) < [Nissi], Turba al.< Ellamaa k. - Kadi Sarv < Feliks Päärson, s. 1910. a. (1990) Siin külas on üks Rahnimägi.
Selle mäe peal kasvavad pärnad.
, seal olla olnud talukohad.
Veskimägi on Saida tee ääres, seal oli veski ka.

RKM II 435 432/433 (3) < [Nissi], Pohla k. , Männiku t. < Hageri khk., Mõnuste k. , Pikassalu t. - Jaanika Oras < Pauliine Müürisepp, s. 1916. a. (1990) Kääpa nimesid on siin.
Siin üks Keabaste mägi.
Seal on vist vanad matmispaigad.

ERA II 27 266 (52) < Nissi khk.
, Laitse vld.
, Kibuna kl.
, Kaasiku talu.
Sündinud Riisipere vallas, Nurme külas.
- R. Põldmäe < Tõnu Evald, 66. a. (1930) Terjatu külas on Kääpamägi.
Tea, kas seal matust on olnud, aga nimi on niisugune.
Soo sees oli ja männid olnd peal.

RKM II 434 99 (4) < Nissi khk., Riisipere v. , Terjatu k. < Lehetu k. - Mall Hiiemäe < Linda Linroos, s. 1924. a. (1990) Meil kroosu rääkis niisugust juttu.
Siit edasi lähete, siis on ka kaks teeharu.
Parem lähed Nurme, kus te tahate minna, kus on inimesi.
Aga teine tee läheb Pärnu maantee peale välja, seal on Pajaka küla.
Siis seal tee ääres on Koerakingumägi.
Metsa all on meie vahtkonnas see.
Seal pidi olema kuskil rahaauk ja iga neljapäeva öösel pidi seal koer uluma.

RKM II 434 147/148 (27) < Nissi khk., Riisipere v. , Nurme k. - Mall Hiiemäe < Marta Ehrpais, 82. a. (1990) Härgemäe nimi tuleb sellest, et maalinna ajal karjatatud seal härgasid.

RKM II 435 228 (11) < [Nissi], Turba al.< Ellamaa k. - Kadi Sarv < Feliks Päärson, s. 1910. a. (1990) Kondimägi.
Sie on siit Munalaskme tied mööda, kuni mets hakkab.
Seal on männitukk ja liivaauk, Liivamäe talu ja Kibuna küla vahel.
Ja surnukonte tuli välja, kui sealt liiva toodi.

RKM II 435 497 (7) < [Nissi], Kibuna k. , Otsari t. - Jaanika Oras < Ants Järvlepp, s. 28. dets.1904. a. (1990) Üks Linnamägi pidi siin olema Lehetu küla jõe ääres ja mina kui noorem olin, siis käisin seal.
Linnamäele pidi varandust olema maetud või peidetud.

RKM II 434 99/100 (5) < Nissi khk., Riisipere v. , Terjatu k. < Lehetu k. - Mall Hiiemäe < Linda Linroos, s. 1924. a. (1990) Koerakingumägi on küll ja seal on allikas ka mingisugune.
Sooserv on ees ja siis on metsa sees Pajaka maantee ääres küngas.
Seal pidi varandus olema kuskil.

RKM II 434 159 (1) < Riisipere v. , Nurme k. , Lehtla t. - Mall Hiiemäe < Oskar Lehtme, 76. a. (1990) Lubjaaugu mägi.
Seal põletati vanasti lupja.
Seal olid lubjaahjud.

RKM II 435 336 (4) < [Nissi], Turba al., Riisipere mõis - Kadi Sarv < Mart Sinivee, s. 1915. a. (1990) Neid mägesid on old, igal ühel on omad nimed.
Siin Mägedemetsas on Kerstu mägi, Miiu mägi, Ruuna mägi, seal oli suur männimets.
Lao raba, suured lau-augud peavad olema, põhja ei pea all olema.
Sel peavad kolme saksa moad olema: Kodila ja Põlli ja Alu.

ERA II 77 544 (39) < Nissi khk., Varbola v. , Põlli k. < Hageri, Kernu, Haiba - R. Põldmäe < Ants Toomberg, 84. a. (1934)  4. peatükk  Kultuurilised objektid  4. 1. Nissi kirik  Nissi kihelkonnas on kaks objekti, mis on kõige sagedamini olnud pärimuste aineks.
See on Nissi kirik ja Riisipere mõis.
Nissi kirikust on räägitud nii ehitamislugusid, kui ka jutte, mis on seotud, nt ebaloomulike nähtuste või olenditega.

Minu vanaema oli Nissi kirikule neid kiva vedand.
Enne oli seal puukirik.
Kernult või kus pagan nad neid kiva vedasid sinna, ligemalt paemurdu ei old.
Käijad olid magama jäänd sinna ja sellega siis oli kiriku koht ära määratud senna.

Küll see kirik ikka vanem on.
Aga ei tea midagi, ema oleks ka juba üle saja aasta juba ja emaema old ikka neiu veel, kiu neid kive vedand.

RKM II 434 118 (1) < Nissi khk., Riisipere v. , Nurme k. < Lehetu k. - Mall Hiiemäe < August Lehtme, s. 1919. a. (1990) Nissis old enne puukabel.
Üks inime old enne raskeste pattu teind, old vangi mõistetud.
See old Riisipere ärra poeg.
Ta on seal kloostres käind, palund Jumalat, et peaks ta lahti jaama, ehitaks ühe kiriku.
Ta ongi lahti pääsend ükskord ja ehitand senna ühe puukabeli.
Edaspidi ta old vana mees, taht terve kihelkonna asutada.
Siis on võetud teistest kihelkondadest igalt ühelt natuke, akatud uut kirikud tegema.
Minu ajal tehti jälle uut kirikud, nüid on kuuskümmend aastat vana.

ERA II 77 461/462 (102) < Hageri khk.
, v. ja vndk.
< Nissi khk.
, Varbola v. , Põlli k. - R. Põldmäe < Jaagup Jäämann, 70 a. (1934) Kui uut kirikut tehti, see on üle saja aasta nüüd vana, siis minu vanaisa oli ka teed tegemas.
Ja siis vanemad mehed olid rääkinud, et need kondid olid koledat häält teinud, mis seal kiriku ehitamisega välja tulid.

RKM II 434 304/305 (1) < Nissi khk., Riisipere v. , Maidla k. - Mall Hiiemäe < Rein Leheroo, s. 1949. a. (1990) Nissi kirik on, mõni räägib, niimoodi, et seal on kasvanud palkimets, saksa keeles - Nüssen.

RKM II 434 141 (10) < Nissi khk., Riisipere v. , Nurme k. - Mall Hiiemäe < Marta Ehrpais, 82. a. (1990) Nissi kiriku alune oli kõik surnuluid täis olnud ja need olid siis välja võetud ja kiriku ette maha maetud.
Kabelis olid balsameerutud surnud seal.
Siis oli neid vanaaegseid pärgasi kõik seinad täis ja naised olid sealt küljest käind siidilintisid võtmas oma tütardele pähe.

RKM II 434 179 (29) < Nissi khk.
, Varbola v. , Jutapere e Pajaka k. < Nurme k. - Mall Hiiemäe < Hilda Leismann (s.Ehrpais), 81. a. (1990) Kui Nissi kirikud oli laadatud ää, siis olid vanad kirjad müüride sees, üks lollakas Russvere mees leind selle kasti.
Ta leidis, kirikuärra oli ää viind.

ERA II 77 525 (5) < Nissi khk., Varbola v. , Põlli k. < Hageri, Kernu, Haiba - R. Põldmäe < Ants Toomberg, 84. a. (1934) Meid oli seitse venda ja mina olin kaheksas.
Läksime Nissi kirikusse.
Üks vend puudus.
Öeldi, et kui seitse venda länevad kirikusse koos, siis kiriku lagi kukub sisse.

RKM II 433 291 (2) < < Urgete k. , kloostri v. [ Harju-Madise] < Põlli mõis, Varbola v. , [ Nissi] - Anu Korb < Selma Palmse, s. 1921. a. , Oskar Palmse, s. 1910. a. Padise külas (1990) Siinkandis on üks Kolju kuristik, sealt läheb läbi üks salajõgi.
Kiriku alt läheb ja vee kohinat on kuulda ja Veetõusmest tuleb välja, see on seal kirikust allapoole.
Seal Nissi kirikus on rahvas jutluse ajal hanekaginat kuulnud ja vahest on kuulda kohinat.

Ja lehm oli ka selle alla vajunud sealt Kolju kuristikust ja teisest otsast oli lehmakell välja tulnud.

RKM II 434 305 (2) < Nissi khk., Riisipere v. , Maidla k. - Mall Hiiemäe < Rein Leheroo, s. 1949. a. (1990) Nissi kirik  4. 2. Nissi surnuaia kabel  Räägivad vaimusid ka.
Üks on igatahes surnud, kes rääkis, - oli Miller Juhan Mustu külast, ja teine oli Tohvri Johannes Russalu külast.
Nemad olid kahekesi hobustega linnast tulnud ja äkki olnud üks naisterahvas surnuaia peal, lauluraamat käes ja heleda häälega laulnud seal.
Tohver oli julge poiss - ta oli noorem mees.
Miller oli juba vanem, ta oli võtnud piitsa ja läinud surnuaiale.
See oli siis kabeli taha ära vajunud.

Nissi surnuaia keskmise värava juures oli see.

RKM II 434 129 (21) < Nissi khk., Riisipere v. , Nurme k. < Lehetu k. - Mall Hiiemäe < August Lehtme, s. 1919. a. (1990)  4. 3. Riisipere mõis  Kivitammi külla rajati (vana) Riisipere mõis - Alt-Riiesenberg - juba 13. saj.
, hiljem jäi see karjamõisaks.
Vilumäele ehitati 1821. a. üks Eesti suuremaid ja huvitavamaid, klassitsistlik Uue-Riisipere härrastemaja.
Vana Riisipere mõis põles ära.
See sündmus on kohapärimusre jutuaineks olnud mitmeid aastakümneid.
Riisipere (Riesenberg) mõisahoone kuulub koos Kolga mõisahoonega klassitsitliku ehitusstiili parimate näidiste hulka.
Riisipere mõisaansambel oli XIX sajandil võitnud laialdase kuulsuse, temast kõnelesid paljud reisikirjeldused.
Suurejooneline sammasportikus kuue joonia stiilis sambaga kaunistab hoone peafassaadi keskosa.
Rotundikujulisest keskvestibüülist, mille seintes on kaarnišid skulptuuride tarvis, viib trepp teisele korrusele.
Vestibüüli peal on kuppelsaal, nn esivanemate galerii, kus asetsesid perekonnaportreed.
Suur peosaal asetses hoone ühes otsas.
Saali lagi, lae- ja uksekarniisid on nii motiividelt kui ka töötluselt parimad meil leiduvad klassitsistlikud dekoratiivdetailid.
Mõisahoonetes asus pikka aega Riisipere lastekodu ja põhikool, praegu ootab kaunis kuppel- ja sammassaali jt.
kunstiväärtustega loss taastamist.

Riisipere mõisa pärimused, esiteks võib nimetada kohapärimusteks, kuna nad on seotud konkreetse ehitisega, teisalt me võime kasitleda neid memoraatidena, kuna tegemist on lugudega, mis kajastavad isikulist elamust.

Minu ema rääkis küll väga imelikku lugu.
Ütles veel et, "Ma olen ise seda näinud".
Neljateiskümne aastaselt läinud Riisipere mõisasse.
Alguses oli olnud aedniku abiks ja siis toatüdrukuks.
Stakelbergid olid väga ead inimesed olnud.

Seal tema akand lõunalauda katma, siis olla tulnud temale vastu üks niisugune kena noor tütarlaps madrusekleidis.
Ema läind siis veel proua käest küsima, et mitmele ma lauda katan?
Proua oli päris imestunud äälega küsinud, et "Kulla laps, miks sa seda küsid, eks sa kata nii nagu alati".
Ema oli vastanud: et ma mõtlesin, et külalised, üks võõras preoli oli veel tulnud.
Proua läks nagu tõsiseks: "Kas sa nägid?
Ära seda mitte kellegile räägi, et sa nägid teda.
" Aga ema oli kolm korda näinud.
Isegi oli üks ruum ka, kus see vastu tuli.
Millest see siis oli?
Tema kohe teab, nii selgesti nägi.
Üks vanem naine oli, köögis tema oli, see oli ka midagi teadnud.

RKM II 435 75/76 (9) < [Nissi], Turba al.< Riisipere - Mare Janneste < Asta Kraut, s. 1921. a. (1990) Riisipere mõisas ikka räägitud, et peretoas, kus tüdrukud maganud, käinud kodukäija tüdrukuid piinamas.
Räägiti, et mehe kuju on, ütleb veel: "Tere õhtust" ja siis tuleb kellegi peale ja rõhub.

Minu ema tulnud mõisa pesutüdrukuks.
Maganud ka seal peretoas ja mõelnud, et kui see kodukäija tuleb, ma kohe ukse all, äkki tuleb mind rõhuma.
Võtnud suure koera enda jälgade peale.

RKM II 433... (25) < Nissi khk., Riisipere mõis - Anu Korb < Õilme Sepp, 64. a. (1990) Riisipere vana mõis, mis seal Kivitamme pool on, mis ära põles.
1936 või 37 pikne löönd kase sisse.
Peale seda traktorist tuli küla pealt pimedal ajal, näeb: üks naisterahvas seisab seal trepi peal, vihma sadand, ta mõtelnd, ma kutsun ta siis ära.
Läind ligemale, see kadund ära.
Aga nii on, et kui maja ilma katuseta jääb, pidid ilmuma nende vaimud, kes nemad ehitanud on.

RKM II 435 155 (11) < Nissi v. , Odolemma k. , Jaanijüri t. < Kernu v. , Miilima k. - Mare Janneste < Aliide Niinemaa (s.Magnus), s. 1919. a. , August Niinemaa, s. 1912. a. , Liidia Metsjõe, s. 1942. a. , eelmiste tütar (1990) Riisipere vana mõisa õue pealt läks salatee uue mõisa juurde.
Seal oli sada tuba olnud, mõisa ees olid suured vaasid, kivist.
Lilled kasvasid.
Kui lastekodu tehti, müüriti aknad kinni.
See on Riisipere uus mõis.
Vana mõis oli Kivitammi peatuse juures.

RKM II 435 274 (33) < [Nissi], Turba al.
< Põltsamaa khk.
- Kadi Sarv < Agnes Saliste, s. 1923. a. (1990) Ja üpris vähe on leitud ajaloolisi pärimusi, mis oleks jutustanud mõisa ajaloost või mõisnikest.

Nissis oli parun Riisenberk, selle järgi Riisipere.
Tähendavat "Hiigla mägi" tõlkes.

RKM II 433 218 (1) < [Nissi], Turba al.- Tuuli Otsus < Helmi Veeroja, s. 1921. a. , Endor Veeroja, s. 1914. a. (1990)  5. peatükk  Kokkuvõte