Tallinna pedagoogikaülikool  Eesti keele kui võõrkeele õppetool                  Vead mordvalaste keelekasutuses   Kontrastiivlingvistika kodutöö                                Tallinn 2001        Sissejuhatus  Käesoleva veaanalüüsi aluseks on kirjalikest töödest kogutud vead, mida on teinud Pedagoogikaülikoolis õppivad mordvalased (ersad ja moksad), kelle emakeel on ersa keel.
Antud juhul on oluline ära märkida, et eesti keele õppimist alustasid nad vene keele kaudu.

Nii õpiti eesti keelt terve aasta.
Loomulikult hakkas õpetaja niipea kui võimalik rohkem ja rohkem eesti keelt kasutama.
Õppijate endi sõnade järgi mõtlesid nad eesti keelt õppides vene keeles ja see on nende keelekasutust kindlasti mõjutanud.
Ka kuuldes neid omavahel ersa keeles rääkimas võis märgata, et paljud sõnad olid vene keelele väga sarnased.
Samas ütlesid nad, et grammatika on pigem sarnane eesti keelele kui vene keelele.

Uuritud tööd on kirjutatud keele õppimise esimesel aasta, seega väga alguses.
Praeguseks on nad keelt kasutanud juba 3 aastat ja räägivad väga hästi - nii grammatikat kui ka hääldust silmas pidades.

Töödeks olid põhiliselt kodus kirjutatud kirjandid ja lühemad jutud.

Järgnevalt leitud vead, mis on jagatud 8 gruppi.
Oli ka vigu, mida ei osanud kusagile paigutada.
Need on teiste seas töö lõpus.
Grupeerimise järjekord ei ole seotud vigade olulisusega.

Hääldus ja õigekiri  Õigekirjavigu uuritud töödes väga palju ei esinenud ja sarnaseid vigu oli vahe.
Leitud vead olid pigem juhuslikud.
Võib arvata, et tihti oli tegemist hooletusega, sest vead ei kordunud.
Üldjuhul ei võinud ühes töös tehtud viga teises enam leida.

Märkida võis mõningaid õigekirjavigu, mis on ilmselt tehtud vene keele mõjutusel.
Vene keeles ei ole pikki vokaale ja seetõttu oli ka eesti keeles kasutatud vene keelele väga sarnastes sõnades pigem lühikesi kui pikki vokaale, nt.
referat, pastet, sokolad jt.
Teiste leitud õigekirjavigade näiteid:  -    ta on pensioner  -    kaubamajjas esimesel korrusel on... Vestluses mordvalastega võis tähele panna, et nende eesti keele hääldust on mõjutanud ersa keel, mis eestlasele tundub lihtsalt vene keele aktsendina.
Kaashäälikuid hääldatakse suhteliselt tugevalt ja kogu kõne on sujuvam ja pehmem kui eestlasel.

Astmevaheldus  Astmevahelduse vigu oli üllatavalt vähe.
Ilmselt on siin oluliseks teguriks see, et õppurite sõnavara on veel suhteliselt väike.
Teine võimalus on see, et astmevaheldus on hästi ära õpitud.

Ainukesed leitud vead olid tehtud verbides, nt.
õpisin keskkoolis.
Selle verbiga oli vigu tehtud enamgi.

Nimisõnades astmevahelduse vigu ei tehtud, vähemalt ei olnud neid uuritud töödes.

Objektivead (vorm ja käändevalik)  Käändevigu oli töödes erinevaid ja neid esines suhteliselt palju.
Siinkohal võib ka ära märkida, et ersa keeles on käändeid vähem kui eesti keeles.

Vead, mille puhul oli kääne valesti moodustatud - siia alla käib ennekõike osastava käände moodustamine:  -                      vaatasid häid etenduseid    Samas võis ka tähele panna, et mitmuse osastava kasutamist on puutud pigem vältida.
Peale selle oli mitmes kohas valesti moodustatud omastav kääne, eriti sõnades, kus sõnalõpuline -ne muutub omastavas -se.
Nt,  -    naine nimi on Jelena  -    nainevanemad on pensionärid  -    tütar nimi on Jelena  -    minu noorem õde nimi on Irina  Omastava käändelõpu vokaali valimine valmistab ka tihti eesti keele õppijatele raskusi.
Nii näiteks olid tehtud vigade seas järgmised:  -    ostsid endale roosikimbi  -    sõi kreemukooki  Peale selle oli mitmes kohas käändeid valesti kasutatud.
Põhjusteks võivad siin olla taas mõjutused vene keelest.
Nt.
,  -    ta mängib klaveriga  -    ta on autojuhina  Oli ka sõnu, kus näiteks sisekohakääne oli valesti moodustatud, nt.
-    õhtul pere koguneb peretubas  Kohakäänete vead  Kohakäänete vead olid suuremalt jaolt seotud just sellega, et neid oli vales kohas kasutatud.

Kindlasti võib põhjusi otsida jälle mordvalaste emakeelest ja ka vene keelest.

Käändelõpp oli sõnale õigesti lisatud, aga kasutuskoht oli valesti valitud.

Sisekohakäänete vead, nt.

-    naudivad selles atmosfääris  -    käivad restoranisse  -    panen kartulid panis ( kohakääne + ortograafia)  -    vanemad elavad Saksamaas   Väliskohakäänete vead, nt.

-    sõidan turul  -    sõidan turul  -    nendel väga meeldib  Kohakäänete kasutamise puhul tekkis küsimus, et kas tehtud vead ei sobiks teisalt ka rektsioonivigade alla, sest põhjale oli valitud vale kääne.
Eelnevate näidete puhul:   nautima mida?

käima kus?
sõitma kuhu?

Ühildumisvead  Ühildumisvigu oli töödes võrdlemisi palju.
Ei oska öelda, kas neid vigu on mõjutanud teised keeled, sest ühildumine on eesti keele õppijatele alati raskusi valmistanud, emakeelest hoolimata.
Tihti unustatakse lihtsalt ära, et nimisõna laiendav omadussõna on nimisõnaga samas käändes ja arvus.
See on keele õppimisel tehtav täiesti tavaline viga.
Samamoodi tehakse vigu vastupidi, so ühildatakse nö ninataga käänded, mis tegelikult ei ühildu.
Näited ühildumisvigade kohta:    -    mulle ka väga meeldib teatreid  -    on palju lauad ja toolid  -    elavad Mordvas väike külas  -    asub ilusa kohas  -    nad on 15 aastat vana  -    mulle meeldivad palju lauljad  -    mul ja iga inimesel on oma elutee  -    selle ajal huvitasin ka kirjandusest  -    sai kaheteistkümneks aastaseks  Tehtud vead on väga tüüpilised ja nende vältimiseks oleks vaja oma keelekasutust väga hoolikalt jälgida ja tähele panna, et ühildumist kasutataks.

Rektsioonivead  Rektsioonivead moodustasid suurema osa leitud vigadest.
Rektsiooni puhul oleneb käändsõna kääne sõna leksikaalsest tähendusest, nt.
heitma kuhu?
, osalema kus?
Pole üllatus, et siin vigu tehakse, sest rektsioon on sageli komistuskiviks ka emakeelekõnelejatele.
Näited leitud vigadest:  -              kuulavad ilusad laulud - kuulama mida?
käivad restoranisse - käima kus?

-              tellib toit - tellima mida?

-              ettekandja kannab toit - kandma mida?
-              ema toidab oma tütar - toitma keda?
-              pere joob tee -jooma mida?

-              kuulavad muusika - kuulama mida?
-              sõidan turul - sõitma kuhu?

-              ma tean tema juba seitse aastat - teadma keda?
mida?

-              ma meelsasti kuulan estraadimuusika, klassikaline muusika ja rahvalik muusika - kuulama mida?

-              ei armasta rokk muusika - armastama keda?
mida?

-              müüdi erinevad lilled - müüma mida?

-              müüdi kommid - müüma mida?

-              korjasid erinevad marjad, seened-korjama mida?
-              metsale viiv tee oli kuiv ja lai - viima kuhu?

Verbivormide valiku vead  Verbivormi kasutamisel tehti vigu väga vähe.
Ilmselt on see üks lihtsamini õpitavaid asju grammatikas.
Töödest leidsin kaks viga:  -                      lapsepõlves tahaksin olla sõjaväelaseks  -                      ma olin sündinud  Esimesel juhul oli ilmselt tahetud kasutada lihtminevikku, kuid ekslikult on kasutatus tingivat kõneviisi.
Sellise järelduse võis teha lugedes konkreetset kirjandit, kus see kontekstist välja tuli.

Teisel juhul on täismineviku asemel kasutatud enneminevikku, kuid eesti keeles öeldakse ' ma olen sündinud.... '. Sõnatasandi vead  Sõnatasandil tehti ka suhteliselt palju vigu.
Vead siin olid erinevad.
Kõige suuremaks probleemiks tundub olevat sõnajärg.
Sageli oli lause sisu selle tõttu peaaegu arusaamatu.
Samuti oli mingit sõna kasutatud vales kontekstis (vt näide ainult - alles).
Ka ainukese asesõnavea paigutasin siia gruppi, sest see ei olnud jätkuv sõna vale kasutamine.
Mida pikemad olid laused, seda rohkem oli erinevaid vigu tehtud.
Naited:   -    võib huvitada kui täiskasvanuid nii lapsi  -    vaatavad, kuidas mängivad, tantsivad näitlejad    -    meie jaoks kõik etendused on huvitavad, ilusad ja me avame midagi uut enda jaoks    -    õde on kaunitar  -    ainult pärast ostan kingid  -    siin väga hea on näha, kui suurenes elanikuarv  -    minu jaoks oma elutee on... Esimesel juhul on sõnade järjekord segamini aetud.
Õige on öelda ` võib huvitada nii täiskasvanuid kui ka lapsi'.
Teisel juhul on vale sõnajärg.
Kolmandal juhul on sõna `avastame' asemel kasutatud `avame'.
Põhjuseks ilmselt sõnade ortograafiline sarnasus ja ka hääldus.

`Õde on kaunitar' on ilmne mõju vene keelest.
Olen kuulnud venelasi seda kasutavat ja nende jaoks on täiesti tavaline nii öelda.
Eestlane ütleks pigem "õde on ilus'.
Teatud olukorras võib `kaunitar' olla isegi negatiivse varjundiga.

Järgmine näide on taas tüüpiline viga, mis tuleneb vene keelest, sest vene keeles on sõnade `ainult' ja `alles' vasteks üks sõna.

Järgmise näite ütleks eestlane ilmselt järgmiselt: siin on väga hea näha, kuidas suurenes elanike arv.
Vea tegemise põhjust võib taas otsida vene keelest.
Viimasel juhul on `minu' asemel kasutatud `oma'.
Pronoomenite kasutamine on samuti sageli komistuskiviks olnud.

Kokkuvote  Lühidalt võib öelda, et uuritud töödes oli vigu oodatud määral.
Vigade tegemine sõltub paljuski emakeelemõjutustest, kuid samuti on oluline iga inimene eraldi.
Mõnele valmistab raskusi sõnajärg, teisele on probleemne käänete moodustamine.
Põhjapanevaid järeldusi antud väikese uurimuse põhjal teha ei saa, kuid alati on võimalik midagi prognoosida.

Leitud vigade loend  -                      naudivad selles atmosfääris   -                      Eestis on kaksteist teatreid   -                      pakub mõnusad ja huvitavad   -                      võib huvitada kui täiskasvanuid nii lapsi kuulavad ilusad laulud  -                      vaatavad, kuidas mängivad, tantsivad  -                      meie jaoks kõik etendused on huvitavad, ilusad ja me avame midagi uut enda jaoks  -                      mulle ka väga meeldib teatreid   -                      vaatasid häid etenduseid   -                      käivad restoranisse  -                      kuulavad muusika  -                      on palju lauad ja toolid   -                      ema toidab oma tütar   -                      naine nimi on Jelena   -                      elavad Mordvas väike külas   -                      naine isa on 72 aastat vana   -                      nainevanemad on pensionärid   -                      talle on 51 aastat vana   -                      vanemad elavad Saksamaas   -                      tütar nimi on Jelena  -                      ta mängib klaveriga   -                      nad palju matkavad   -                      tubas on klaver   -                      klaver kõrval põrandal on põrandalamp   -                      laupäeval õhtul Jana mängib klaveriga   -                      pere joob  -                      metsale viiv tee oh kuiv ja lai   -                      ma olin sündinud  -                      asub ilusa kohas   -                      õppisin... osakondas   -                      ta on autojuhina  -                      minu noorem õde nimi on Irina   -                      õde on kaunitar  -                      sõidan turul  -                      ainult pärast ostan kingid  -                      ma tean tema juba seitse aastat   -                      nad on 15 aastat vana  -                      ma meelsasti kuulan estraadimuusika, klassikaline muusika ja rahvalik muusika  -                      mulle meeldivad palju lauljad   -                      ei armasta rokk muusika   -                      müüdi erinevad lilled  -                      ostsid endale roosikimbi   -                      müüdi kommid  -                      mulle meeldis 2 skulptuuri, mille nimi olid  -                      sellel muinasjutul jutustatkse metsanainest   -                      sõidan turul  -                      korjasid erinevad marjad, seened   -                      kaks küla olid nimetatud ühe nimega   -                      siin väga hea on näha, kui suurenes elanikuarv   -                      mul ja iga inimesel on oma elutee  -                      minu jaoks oma elutee on... -                      lapsepõlves tahaksin olla sõjaväelaseks   -                      selle ajal huvitasin ka kirjandusest   -                      panen kartulid panis  -                      sai kaheteistkümneks aastaseks   -                      ärge andke meile võileivaid   -                      ärge kirjutage kirjaid valmis   -                     metsale viiv tee oli kuiv ja lai