Tallinna Pedagoogikaülikool  Filoloogiateaduskond  Eesti filoloogia osakond                        Aleksandra Šljušenkova  EV-51  VEAANALÜÜS    Arvestustöö                Õppejõud: Anu-Reet Hausenberg              Tallinn 2003  MATERJALI KOGUMINE    Antud töös analüüsitakse 10.
ja 11.
klassi õpilaste kirjalikke töid.
Osa neid on kogutud teise põhipraktika ajal, samas kasutatakse 10.
klassi õpilaste esseid erinevatel teemadel.
Kuigi tegemist on 10.
ja 11.
klassiga, on kahjuks õpilaste keeleoskustase vägagi erinev.
On olnud töid, kus vigu paktiliselt ei esinenud, ning ka selliseid töid, mis iseenesest ei olnud pikad, kuid kus peaaegu igas lauses tuli midagi parandada.
VEAANALÜÜS    Vigade põhjused ja raskused vigade rühmitamisel  Tihtipeale on vea põhjuseks see, et keeleõppija ei moodusta lauseid, vaid tõlgib neid emakeelest sihtkeelde.
Tulemuseks on see, et moodustatakse väljendeid, mis sihtkeeles ei kõla hästi või mida ei kasutata üldse.
Siit tulenevad ka erinevad rektsioonivead.
Vigade rühmitamisel on sageli raske aru saada, miks antud viga on tehtud ning kas keeleõppija ei tunne reeglit, lihtsalt eksis või tegemist on emakeele mõjuga.
Ühildumisvead   Kui töödes oli vigu vähem ning nad väärisid paremat hinnet, siis reeglina nendes töödes ühildumisvigu ei esinenud.
Nõrga keeleoskustasemega õpilaste töödes esines neid üsna palju:  -         teaduse saavutus toovad inimkonnale... -         on võimalus hea tööle minna  -         palju tehnikad  -         ta saad väga head palka  -         kõikidele inimesele  -         tehnika saastad keskkonda  -         kui õpilased on juba täiskasvanu   -         tööst sõltub mu mõted  -         ei ole nõus sellega väitega   -         inimesel võivad olla raha (antud juhul on vea põhjuseks arvatavasti see, et vene keeles on raha mitmuses)    Astmevaheldus  -         ei ole nõus selle väidega  -         rikad sugulased  -         tööst sõltub mu mõted  -         kokka töö  Antud juhtudel ei arvestatud, et sõnad alluvad astmevaheldusele ning seega ka kasutatav omastava vorm ei ole õige.
Kohakäänete vead  Kohakäänete kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, kuna kellegi/ millegi asukoha väljendamine eesti ja vene keeles ei pruugi kokku langeda.
Töödes olid järgmised vead:   -         meie maas elada (vene keeles öeldakse "жить в нашей стране")  -         jalutasime Nevski prospektis  -         selle aasta algusel ma otsustasin, et... (arvatavasti võis mõjutada sõna "algul"; algul, millegi alguses)    Muud käändevead  -         tellisin ajakirja tervele aastale (vene keeles öeldakse "заказать журнал на целый год")  -         selle müüakse ja ostakse  -         kus mulle makstakse hea palk  -         ilma raha ei saa... -         ei eelda kõrghariduse  -         head firmad vajavad inimesest, kellel on kõrgharidus (antud sõna puhul ei tehta vahet osastava ja seestütleva vahel)    Vormimoodustusvead  -         rahat me saame töö eest  -         heaolu sõltub suhtetest inimestega (arvatavasti on mitmuse omastav moodustatud ainsuse omastavast)  -         raha tuleb sinu rahakottisse (väga võimalik, et algul taheti kasutada lühikest sisseütlevat)  Väga palju tehakse vigu mitmuse osastava moodustamisel:  -         palju asjaid  -         mulle meeldib vaadata romantiliseid filmesid  -         palju venekeelseid ajalehte    Verbivormide moodustusvead  -         tahtakse poodides käia (kuna da-tegevusnimi on "tahta")  -         naine võib hea läksida mehele (lähen, aga minema, minna)  -         proovi suhtleda (kuna ma-infinitiiv on "suhtlema")  -         võivad võida raha lotereejas (arvatavasti on aetud segamini verbid "võima" ja "võitma")    Verbivormide valiku vead  ma- ja da-tegevusnimi valmistab tihtipeale raskusi:   -         tööst peab saada rahuldust  -         ta peab süüa osta  -         ma läksin inglise keelt õppida    Vale verbi kasutamine  -         ma valmistasin kontrolltööks (ei tehta vahet verbidel "valmistama" ja "valmistuma")  -         tahan lihtsalt lõõgastada (ei tehta vahet verbidel "lõõgastama" ja "lõõgastuma")  -         üritus lõpetas korvpalli matšiga (aeti segamini verbid "lõpetama" ja "lõppema")    Verbirektsioon   -         nii me jäime tundmatus linnas (vene keeles "мы остались в неизвестном городе")  -         vanemad võivad aidata lastele siis, ... (vene keeles "могут помочь детям")  Need on üsna tüüpilised vead, kuna unustatakse, et verbirektsioonid ei pruugi eesti ja vene keeles kokku langeda.Sõnatasandi vead  -         ennem ei ole ma seal käinud (ei tehta vahet sõnadel "enne" ja "ennem")  Kuna tegemist on paronüümidega, siis võivad nad keeleõppijal tihtipeale segi minna.
Sõnavaravead  -         see on minu arvamis (väga võimalik, et aeti segamini sõnaga "arvamine")  -         reisimine on hea ajaviitmise viis   -         võivad võida raha lotereejas (vene keeles "лотерея")    Emakeele või teise võõrkeele mõju sõnaühendite moodustamisel  -         läksin dušši võtma (inglise keeles "take a shower")  -         algul me võtsime bussi Moskvasse (inglise keeles "take a buss")  -         võivad olla abielutud (arvatavasti taheti moodustada sõnast "abielluma", kuna vene keeles on "жениться" ja "могут быть женаты")  -         ostab ajalehti päev üle päeva (vene keeles "покупает газеты через день")    Muud vead  -         naine võib hea läksida mehele (omadussõna määrsõna asemel)  -         tal on heaolu  -         ei too midagi paha  -         pakup rahulolu