12. november  kell 17.
00 Mustpeade Maja Tallinn  VANAUSUMUUSIKA  KONTSERT  Kolkja põhikooli lastekoor Koorijuht Marina Avdejeva  Vanausu koor  "GREZN" (Riia) Koorijuht Maria Selushinskaja  KOLKJA PÕHIKOOLI KOOR (Peipsiääre Vald) Koorijuht Marina Avdejeva  Kolkja Põhikooli koori asutas 90-te aastate alguses muusika ja algklasside õpetaja Marima Avdejeva.
Alguses kooli repertuaari kuulusid valdavas osas laste laulud ja vene rahvalaulud.
Koor esines kooli üritustel ja Kolkja Rahvamajas.
Selleks ajaks Marina Avdejeva ise laulis juba üle kümne aasta Tartu vene kooris "Rutenia", mille repertuaari kuulus ka vene vaimulik muusika.
Idee tuua lastekoori repertuaari ka vaimulikud teosed pakkus Marinale "Rutenia" dirigent Anzhelika Akulenko.
1997. aastal Kolkja Põhikooli lastekoor "Rutenia" koosseisus esines Rahvusvahelisel laulu- ja tantsupeol "Slaavi pärg".
See oli koori esimene etteaste vaimuliku muusikaga.
Samal aastal koor esines Kolkja vanausu muuseumi avamisel.
1998. aastal -- Piirisaarel ja folkloorifestivalil "Tarsan" Tartus.
Peipsiääre vallavanema Nina Baranina initsiatiivil samal aastal Kolkja põhikoolis alustati usuõpetuse tundide andmist, mille eesmärgiks oli tutvustada lastele Peipsimaa vanausuliste ajalugu ja kultuuri, õpetati ka lugema kirikuslaavi keeles vaimulikke raamatuid ja palveid.
Tunde andis vanausuliste traditsioonide ja tavade asjatundja Varnja palvela koorilaulja Zoja Kutkina.
Just tema esmakordselt tutvustas Marina Avdejevale XV - XVII sajandi vanavene vaimulikke värsse, mis tänaseks moodustavad põhiosa koori repertuaarist.

Esmakordselt vaimulikke värsse esitati publikule 2000. aastal Mustvees Püha Kolmainsuse palvela rajamise 70-aasta pidustustel.
Siin lastekoor sai ka õnnistuse.
2003. aastal koor laulis Varnja Püha Kolmainsuse palvela rajamise 100-aasta pidustustel.
Aastatel 2002-2004 kollektiiv regulaarselt  esines Kolkja Rahvamajas, kus kuulajate seas tihti sai kohata külalisi Norrast, Rootsist, Saksamaalt.
2005. aasta suvel lastekoor laulis Kallaste linna Päeval.
Sama aasta septembris koor sai kutse avada  oma etteastega Eestimaa Vähemusrahvuste Päeva pidulik kontsert 23. septembril Tallinna Matkamajas.
Noored lauljad lausa vallutasid kuulajate südamed, mille märgiks oli kauakestev aplaus ja südamlikud tänusõnad.

Kolkja Põhikooli koor on tänaseks ainus kollektiiv Eestis, kes esitab vanausu traditsioonilist liturgiavälist muusikat -- vaimulikke värsse.

Kolkja Põhikooli koor Koorijuht Marina Avdejeva  XV-VXII saj.
vanavene vaimulikud värsid,  Varnja lauluviisid  1. Värss hingele kasulik 2. Oli Kristus-lapsukesel aed 3. Kristus ja samaarialanna  Vanausukoor "GREZN" (Riia)  1. Kauni Joosepi nutulaul     Värsi on kirja pannud Ivan Zavoloko Läti külas Rimshi.
Värss räägib Joosepi orjaks andmisest oma lihaste vendade poolt.
Piibli süzhee.

2. Värss linnukesest     Värsi on kirja pannud Ivan Zavoloko Voinovo külas Preisimaal (praegu Poola).
Värss on igatsusest kaotatud kodumaast.

3. Bojarinna Morozova     Värss bojarinna Morozova kangelasteost, loobumisest aadliseisusest, vabadusest vanausu hoidmise nimel.

4. Ema palved oma lapsele     Värsi tekst ja viis on kirja pannud Ivan Zavoloko Läti külas Rimshi 5. Kirik     Värss räägib kahetsustundest kaotatud kiriku pärast.

6. Avvakum ja tema pere paguluses     Värss räägib ülempreester Avvakumi kannatustest vanausu hoidmise pärast pagenduses Daurias.

7. Sa kuuled paradiisi lauluviise   Vaimulikke värsse lauldi juba varakristluse ajal 2. sajandil.
Vanesse tulid nad koos ristiusuga.

Värsse koostasid mungad, hiljem ka mittevaimulikud.

Vanausulised ei põlanud ära ka vene poeetide loomingut.

Vanausulised varakristlaste eeskujul laulsid värsse pidustustel, õhtuti ja lihtsalt vabal ajal.
Vanasti vaimulikke värsse lauldi peaaegu kõikides peredes.
Laulsid kõik kodused, vaheldumisi vesteldes lauldud värsi teemal.
Lauldi suvel põllutööde ajal: heinaniidu ajal, viljalõikuse ajal jm.

Värside laulmine kosutas hinge, lisas ka kehale reipust.
Lauldes laabus töö paremini ja rasked talutööd tundusid kerged.

Kõik vaimulikud värsid on religioosse-eestilise sisuga.
Nad on koostatud Piibli, Evangeeliumi ja ajaloolistel süzheedel, filosoofilised mõtisklused inimelu mõttest ja igapäevaelust.
Värsse lauldi znamennõj viiside vaimus.
Olulisel kohal vanausulistel on vaimulikud värsid, mis räägivad vanausuliste tagakuisamisest, ahistamisest ja kannatustest Ristiusu pärast.

Vanausu koor "GREZN" (Riia, Läti) Koorijuht Maria Selushinskaja      Vanausu koor "GREZN" sai loodud 16 mail 1993. aastal Maria Selushinskaja algatusel.
"GREZN" jätkas eelmise sajandi  30-aastatel teadlase, pedagoogi, vanavene ajaloo asjatundja professor Ivan Zavoloko poolt loodud  Muinasloo hoidjate seltsi tööd.

Koori "GREZN" esimene kontsert toimus 14. novembril 1993. aastal Riia Grebenschikovi koguduse saalis.
Sellest ajast koor on esinenud mitmeid kordi Riias, s. h. Riia ühes esinduslikumaid saalides Mustpeade Majas.
Oma kodumaal Lätis koor on esinenud Daugavpilsis, Preilis, Rezeknes, Ekabpilsis, Moskvino külas, Moskvino  külas; Valgevenes --  Bobruiskis, Borissovis, Minskis; Poolas - Suvalkas, Voinovos, Gabrovy Grondas.
Siiski koor esineb valdavas osas oma usukaaslastele.

Koori kontsertrepertuaari kuuluvad vanavene vaimulikud värsid.
Repertuaar pidevalt täiendub.
Esitusele võetakse vaimulikud laulud rikka vanavene muusikakultuuri pärandist.

Kõik koorilauljad on Riia Grebenschikovi koguduse liimed ja jumalateenistuslik laulmine on suur osa nende elust.
Kollektiiv on kirjastanud kaks vaimulikke värsside kogumikku (1994, 1995).
1999. aastal koori kollektiiv sai Ivan Zavoloko nim.
Vanausuliste ühingu osaks.
Ühingu asutajateks olid ka koorilikmed.

Juhib koori Maria Jevlampi tütar Selushinskaja.
Laulmist õpetas talle tema vanaisa Ivan Nazarov, Riia Grebenshikovi koguduse kirikukoori juht (ustavschik), väga tuntud znamennõi laulmise (neumade järgi) asjatundja, ajaloolase professor Ivan Zavoloko sõber ja mõttekaaslane.
Maria Selushinskaja juba noorest east laulis kooris, õppides ära kirikulaulmise sai temast koorijuht.

Maria Selushinskaja algatusel 1993. aastal sai loodud koor "GREZN".
Vanavene vaimiliku muusika sügav tundmine, samal ajal ka haruldaselt kaunis lauluhääl teevad temast koori tõelise kaunistuse.
Maria Selushinskaja on Zavoloko nimelise Kultuurivalgustusliku ühingu tegevdirektor ja Ühingu juhatuse aseesimees.