KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST      Tartu ülikooli taasavamise tähtsus Eesti      haridus- ja kultuurielule.
Millal vabastati eestlased pärisorjusest ja      mida see nende jaoks sisuliselt tähendas?

1. TÜ taasavati 1802 aastal, rektoriks sai G. Fr.
Parrot.
See oli väga tähtis sündmus.
Hakati õpetama rohkem erialasid.
Hakati läbi viima mõned loengud eesti keeles ja õpiti ka eesti keele grammatikat.
Paljud eestlastest lektorid ja professorid töötasid TÜs.
See sündmus oli kasulik ka sakslastele ja teiste rahvuste inimestele, sest TÜ oli üks parimaid Baltimaade ülikoole.
Siin õpisid ka venelased, lätlased, sakslased jne.
TÜ´s oli väga rikkalik raamatukogu, mille rajaja oli Karl Margenstern.
Paljud väljapaistvad tegelased õpisid ja õpetasid TÜ´s tol ajal: K. von Baer, J. Hurt; Fr.
R. Faehlmann ja teised.
Kuigi venestuspoliitika ajal paljude erialade areng halvenes, siiski niisugused ained nagu füüsika ja keemia arenesid väga hästi ja kiiresti.
Hakas ilmuma rohKem eesti keelseid raamatuid.
TÜ taasavamine oli üks samm rahvuslikku liikumise poole.
2. Pärisorjuse likvideerimine toimus Eestimaal 1816. aastal.
Muidugi see tähendas seda, et talupojad olid nüüd vabad, kuid neid vabastati ilma maata.
Talupojad pidid maksma mõisnikule maa eest renti, et nad saaksid seal töötada.
Küll oli aga võimalus maad ära osta, kuid talupojad ei saanud veel nii palju raha koguda, ja nad hakasid palgatöölisteks mõisadel.

Sammuti paljud vabanenud talupojad sõitsid linna tööd otsima, kuid enamik neist ei leidnud tööd.
Aga mõned leidsid ja isegi rajasid oma äri, aga neid oli üksikud.
Pärisorjuse likvideerimine tähendas küll vaimset vabadust, kuid Eesti rahvas oli ikka sõltuv oma vallutajatest.
Kuigi nad said toota oma kauba ja seda müüa, ja kui talupoeg sai vajaliku rahasumma koguda, siis sai ta ka talu välja osta ja olla iseenese peremees ja palgata töölisi.
Selle tõttu sai Eesti rahvas tugevamaks.