1.
Kiviaeg Eesti territooriumil.

2. Mõiste "arheoloogiline kultuur" tähendus   1. Mandrijääst vabanes praeguse Eesti territoorium umbes 9. 000 aastat tagasi.
Siis hakkasid inimesed siin elama.

Varasemast kiviajast Eesti territooriumil on vähe säilinud.
Ilmselt sellepärast, et ei elanud ühes kohas kaua.
On teada, et meie eesvanemad tegelesid kalapüügiga, korjamisega ja käisid jahil.

Hilisemal kiviajal on juba ilmunud ka tööriistad, keraamika.
Umbes IV aastatuhandel ilmus kammkeraamika, hiljem III aastatuhandel - nöörkeraamika ja venekirves.
Inimesi maeti maa sisse, koos laibaga hauda sisse pandi tööriistu, ehti, loomakujukesi.
Muidugi oli ka oma religioon, kuigi seda veel ei tohiks nii nimetada.
Inimesed uskusid, et pärast surma on surnul vaja neid asju, mis ümbritses teda, kui ta oli elus.
Smmuti nad jälgisid taevast, kas neil õnenstub jaht või ei, jne.

Arvatavasti Baltimaade hõimud tulid Eesti territooriumile Volgalt ja Baikaalilt.

2. Arheoloogiline kultuur - teatud inimgruppile omane materiaalne ja moraalne kultuur, mis selgub arheoloogiliste leidude järgi.
Igale kultuurile omased sarnased mõisted ja leiud, ajajärg, territoorium.