I OSA. KIRJUTAMINE ESIMENE ÜLESANNE Teie ees graafikutes on uuringutulemused. Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis. Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe. Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri. Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009. a Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009. a Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna. Töökeskkonna sisse- ja väljaränne. Statistikaamet tegi uuringud sisse- ja väljaränne kohta töökeskkonnas. Uuringud oli tehtud 2004. aastast 2009. aastani. Tahaks oma vahel võrrelda nende aastate tulemused. Kui 2004. aastal sisseränne oli üsna madal, umbes 1000 inimest, siis 2009 aastani ta kasvas väga aktiivselt. See aasta uuringu tulemused näitavad peaaegu 4000 inimest. Nende hulkas mehed oli natukene rohkem kui naised. Aga kui meie hakkame võrdlema nende aastate tulemused oma vahel, siis võib ütelda, et meeste protsent on kasvanud. Väljaränne tulemused näitavad teistsugused arvud. 2004. aastal töökeskkonna väljaränne Eestis oli peaaegu 3000 inimest. Nendest oli peaaegu ühesugune naiste ja meeste protsent. 2009. aastaks väljaränne kasvas, ja hetkel ta näitab rohkem kui 4000 inimest. Nende seas meeste protsent on vähenenud, aga naiste natukene kasvanud. Kokkuvõtteks võib ütelda, et uuringu tulemused on positiivsed. Kui sisseränne, nii väljaränne on arenenud proportsionaalselt. Aastate jooksul natukene muutas meeste ja naiste protsent. Aga ma arvan, et see on loogiline, ja pole põhjust selle pärast muretseda. Eesti töökeskkond on töövõimeline, aktiivne, kindel ja usaldusväärne. TEINE ÜLESANNE Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus. Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele. Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.   1.       Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid. 2.       Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks. 3.       Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna. See kord tahaks rääkida liiklusohutusest. Hetkel see on väga kuum teema. Sellest palju rääkivad kui televisioonis nii ajalehtedes. Igal inimesel on oma arvamus ja tõde. Aga ma arvan, et kõige tähtsam leida vastust liikluse turvalisuse kohta. Kaasaegses keskkonnas on suurenenud autojuhtide arv. Igas perekonnas on inimesi, kes juba oskavad autoga sõita või hakkavad õppima. Olen kindel, et inimesed võivad ise muuta liiklemise turvalisemaks. Esimeseks, peavad nad tõsisemaks selle vastu käituma. Ei tohi istuda rolli taha, kui sa ei ole kindel oma võimetes. Teiseks, kindlasti peab tähelepanelikum olema. See puudutab ka autojuhti, nii jalakäijaid. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et mõnikord isegi helkurid ei aita. On selliseid inimesi, kes esimesel kohal panevad oma vajadusi. Aga samal hetkel unustavad inimeste eludest. Arvan, et peame rohkem tähelepanu pöörama ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine poole. Kahjuks Tallinnas ei ole nii arendatud ühistranspordi liiklus. Seda ei tohi üldiselt võtta. Näiteks kesklinna ja Õismäe või Lasnamäe vahel käivad bussid ja trollid väga tihti. Aga seda ei saa öelda Kakkumäe kohta. Teine põhjus on ühistranspordi mugavus. Keegi ei viitsi sõita mustas või vanas bussis. Aru saadav et seda ei saa nii kergelt muutuda. On vaja rahalised toetused riigi või sponsori poolt. Teine võimalus - tõsta pileti hinda. Aga juba praegu pileti hind on üsna kallis. Paljudel inimestel on raske seda kinni maksta. Arvan, et kindlasti peame õppima välisriikide kogemustest. Näiteks Taanis peaaegu igal inimesel auto asemel on olemas jalgrattas. Jalgratta kasutamine on odavam ja kergem. Muidugi sellega on raske sõida talve tingimuses, aga üldiselt see oleks hea probleemi lahutamine. Kokkuvõttes tahaks öelda, et meie kindlasti peame armastama üksteist. See ei sõltu sellest, kas sa sõidad autoga, ühistranspordiga või jalgrattaga. Olge natukene tähelepanelikum üks teise vastu! Siis nii liiklus, kui ka teised värkid muutuksid turvalisemaks.   Sõnu 582