I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Sisse- ja väljaränne ajavahemikus 2004-2009. a. Meie ees on uuringutulemuste graafikud, kus hinnatakse sisse- ja väljaränne perioodil 2004-2009.
a ning samuti meeste ja naiste lõikes.
Tulemustest näeme, et suurem väljaränne toimus 2006.
a (algatades 2004.a, kui see näitaja oli ligi 3000).
Sel aastal näitaja on suurenenud juba ca 5500.
Kuid majandusareng ja stabiilsus tegid oma töö ning pärast 2006.
a (2007-2009.a) väljarände muutus on väheoluline ja madalam, kui 2006. a. (4400-4600).
Samuti esimesest graafikust näeme, et sisseränne esimestel aastatel on võrreldes väljarännega on oluliselt madalam, koosneb üks kolmandik väljarännet.
Alates 2007.
a sisse- ja väljarännete tulemused on analoogsed ja muutused väheolulised.
Need näitajad: natuke üle 1000-2004.
a; ca 2200-2006.
a ning kuni 4000-2009. a. Kui me vaatame sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas samal perioodil, siis näeme, et meeste sisseränne on suurem ja on suurenenud alates 2004.
a igal aastal (2004.
a vastav näitaja on ligi 500, 2006.
a - üle 1000 ja 2007a - üle 2000).
Samuti tulemustest näeme, et meeste ja naiste sisserände muutused on väheolulised, ning vastavad näitajad on: meeste seas - 2007.
a ca 2000; 2008.
a - 2400; 2009.
a - 2600; naiste seas - 1500 tasemel.
Arvan, et sellised tulemused sõltuvad sellest, et meie riik on transiit- ja ehitusriik, kus on vaja meestejõud.

Samuti minu arvamust kinnitab teise graafiku teine osa, kust on näha, et naiste väljaränne on suurem, kui meeste väljaränne, kuna naised ei leia siin tööd, või otsivad paremaid töötingimusi ja palka.
Need näitajad on 1500 (2004.a; meestel - 1400); on suurenenud 2006.
a kuni 3000 (meestel - 2500).
2009.
a- 2500  TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
1.       Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.       Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Me elame väikses riigis, kus on võrreldes teiste suurte riikidega ka vähem autosid.
Kuid isegi meie riigis meie elanikud peavad muutma ja saavad ise muuta liiklemise turvalisemaks.
Alates 01. jaanuarist 2011.
a Eesti territooriumil inimesed peavad kasutama helkureid.
Samuti tahan pöörata tähele sellele, kuidas meie inimesed liikuvad üle teed.
Väga tihti toimub nii, et me ei vaata ega pane tähele, mis valgusfoori valgus on.
Ma mäletan veel seda aega, kui, näiteks, Kaubamaja ja Teenindusmaja ristmikul meie elanikud korralikult ootasid rohelise, et minna üle teed.
Õnneks, kui praegu linnas on suurenenud autode arv, sellel ristmikul ülekäiku ei ole.
Aga mina elan Lasnamäel, töötan Mustamäel ning iga päev näen, kuidas inimesed, isegi vanad daamid, jooksevad üle teed selleks mitteettenähtud kohtades.
Seetõttu arvan, et algusel me ise peame muutma ennast.
Minu arvates see probleem võib võrrelda alkoholismi või narkomaaniaga.
Kui inimene ise ei taha muuta midagi enne, keegi ei aita.
Me peame mäletama, et oleme inimesed, peame aitama üksteist, usaldama ja koos elama, ning siis kõik läheb korda.
Aga kuidas meie linnas autojuhid sõidavad?
Mõned nendest võivad isegi ära sõita sündmuskohalt, kui on tehtud liiklusõnnetus.
Minu tuttavad töötavad liikluspolitseis, ning ma olen palju kuulnud, kuidas istudes rooli taha, inimesed tarvitavad alkoholi.

See on ebanormaalne!
Politsei või kohus annab trahvi, võtab juhiload ära; aga samad inimesed, kui saavad juhiload tagasi, jälle rikkuvad seadust.
Korduvalt ja korduvalt.
Ja midagi neid ei peata.
Vaadake, palju avareid ja liiklusõnnestusi toimub alkoholi pärast.
Arvan, et inimeste käest, kes korduvalt rikkub seadust, s. h. liiklusseadust, riik peab ära võtma juhiluba, ning annab neile võimalust saada uuesti juhiluba mõne aasta pärast liikluseksami sooritamisel.
Aga lõpus tahan korrata mõtte, et meie ise, Eesti elanikud, saame muuta ning ise peame muutma liiklemise turvalisemaks, alustades ennast.
Kui me ise ei muuta, keegi ei aita.
Sõnu 660