Meie kodu on mõnus.
See ei ole veatu, aga mul on seal hea elada oma elukaaslasega.
Elame üürikorteris, mistõttu korteris >k ongi pisikesi  puutusi.
            Korrusmaja, kus  elame, on ehitatud 1950-ndate aastate teisel poolel.
Korterit on  remondirud, aga köök on algupärases seisus.
Ainult köögi värv on muutunud aastakümnete  jooksul.

Köögi  põrandal on vanaaegne ruuduline plastikvaip.
See toob  meie sõpradele meelde nende vanavanemate kodu.
Minu meelest on põrand meie köögi kõige parem  asi.
Köök on ka sisustatud vanaaegsete  asjadega.
Seal on mõnus istuda ja juttu rääkida või kuulata raadiot ja lugeda lehte.
Teen ka õppetükid tavaliselt köögilaua ääres, sest seal on kõige enam ruumi.

            Meie magamistuba on päris romantiline.
Seal on lilletapeedid ja lilledega kardinad.

Minu arvuti on magamistoas, mistõttu veedan seal päris palju aega.
Arvutilaud on täis raamatuid ja pabereid.
Laud on harva korras.
            Elutuba on avar ja valgusküllane.
Tuba on teatud mõttes jagatud kaheks osaks.
Kohe ukse kõrval on minu elukaaslase töönurk.
Ta harrastab muusikat, mistõttu nurgas on tema arvuti ja mitmesuguseid aparaate ja muusikainstrumente.
Ukse juures on ka suur riiul täis vinüülplaate.
Minu elukaaslase asjad võtavad palju ruumi, aga see ei sega mind.
Elutoas on veel palju ruumi diivanile ja muudele mööbliesemele.

Diivanil ei ole hea istuda, aga seal on mugav lebada.
Istun meeleldi põrandal vaiba peal, kui vaatan televiisorit.
Kehv diivan ei ole niisiis mulle suur probleem.
Oleks muidugi tore, kui oleks suur ja rühikas diivan külalistele jaoks.
Kuid meie diivan meeldib  mulle, mistõttu uue diivani ost ei ole veel päevakohane.
Elutoast  pääseb rõdule.
Ootan suve, et saaksin panna lilli rõdule.
Usun, et seal on mõnus istuda, lugeda ja suvel jäätist  süüa.