I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Rahvaspordi populaarsus Eestis  Viimasel ajal rahvaspordi populaarsus Eestis suurendab, eriti viimasel aastal seda on näha statistika järgi, osalejaid SEB Tallinna Maijooksul ja Tartu maratonil.

Statistika "SEB Tallinna Maijooksu", kus on andmed ainult naaiste kohta näitab seda et naised aastal 1988 peaaegu ei osalenud, nende arv oli praktiliselt null ja juba üheksandal neende arv oli juba kakstuhat ja aastal kaks tuhat kümme naist olid juba peaaegu kaksteist tuhat.
Tartu maratoni statistika näitab seda et alguses osalejate arv aastal kaheksakümne kaheksandal oli natukene rohkem kui neliteist tuhat ja praegu seisaga see on maksimum, sest juba üheksakümne kolmandal osalejate arv oli vähem kui kaks tuhat ja sellest aastal see arv hakkas suurendada, näiteks aastal kakstuhatkümme osalejate arv oli juba neli tuhat inimest ja aastal kakstuhat kümme kaks korda rohkem.
     TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Kolleegid, mina osalesin üleeile Tallinnas, kontserdimajas "Estonia" sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "Sooline võrdõiguslikkus Eestis", ja otsustasin teie jaoks edastada sellest konverentsist oma ülevaade.
Põhiteemad konverentsil olid naiste ja meeste võimalused tööturul ja soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.
Esimene teema on väga populaarne viimasel ajal meie ühiskonnas, kuna praegu seisuga terve maailmas majanduskriis ja inimeste jaoks võimalused tööturul on väga halvad, vahet ei ole kas sa oled mees või naine, seda tunnevad kõik.
Aga seda, et kõik on võrdsed tööturul loomulikult seda öelda ei saa.
Meeste jaoks võimalused rohkem, eriti praegu suvel, üsna palju nendest töötavad ehitusel.
Tööturul pakkumiseid töötada ehitajana on väga palju ja isegi nende meeste jaoks kes ei ole selles valdkonnas spetsialistid, nad võiavad töötada abitöölisena ja tööajal juba omandada vajalik oskuseid.
Nende jaoks kellel on kutseharidus, ehitus valdkonnas tööturg pakub järgmiseid töökohad: ehitaja, keevitaja, elektrik, rasketehnika autojuht, puusepp ja võimalust nende jaoks tööleidmiseks on väga palju.
Naiste võimalused võrdus meestega nagu ma juba ütlesin on vähem.
Tööturg pakub nendele koristustöö ja töö müüjana.
Teine teema "Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas" on samuti väga populaarne Eestis ja sellest viimasel ajal palju räägitatakse televiiseris, internetis, ajalehes, kuna kõik teavad et naine ja mees ei ole võrdsed tööturul.
Viimased uuringud näitavad seda, et näine saab vähem palka samal töökohal kui mees, ja tööandja võtab tööle tihti meest kui naist, kui töökohal kandideerivad mees ja naine.
Ja selliseid soostereotüüpide on igal pool Eestis.
Mid ei saa öelda haridusvaldkonna kohta, kus selliseid juhtumeid praktilisell ei esine.
Ühesõnaga probleemid tööturul on olemas ja neid on vaja lahendada.
Sõnu 561