I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte elukalliduse kohta Eestis erinevate aastate ning kaubagruppide lõikes koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikuid ei näe.

Sellele vaatamata ärge kirjutage oma teksti liiga palju arve - üldistage ja tooge vaid mõned arvnäiteid oma jutu toetuseks!
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Tulpdiagramm 1. Tarbijahinna muutus aastate jooksul (protsentides)  Tulpdiagramm 2. Tarbijahinna muutus kaubagrupiti (protsentides) 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Kokkuvõte.

Hiljuti korraldatud uuringute järgi, mille teema oli "elukalliduse Eestis erinevate aastate ning kaubagruppide lõikes, on selgunud, et muutused on väga suured, nii aastate jooksul, kui ka kaubagruppide vahel.

2009. aastal tarbijahinna muutus aastate jooksul protsentides oli kõige madalam-negatiivne (-0,1)%.
See on kõige väiksem muutus.
2003. aastal see oli +1,3% ja alates 2003. aastast tarbijahinna muutus protsentides kasvas 2008. aastani.

2008. aastal see muutus oli +10,4%.
Ja 2009 suure kriisi tõttu see langes negatiivseni muutuseni - (0,1%).
See langes olulisemalt.
Võrreldes 2008. Aastaga, 2009. aastal tarbijahinna muutused kaubagrupiti muutusid ka tugevasti.
Kõige suurem protsent oli +10,7% alkohoolsete jookidele ja tubakale.
Ka kasvasid olulisemalt niisugused kaubagrupid, nagu kaubad ja teenused, haridus ja lasteasutused, tervishoid, majapidamine, elutase, riietus ja jalatsid ja söömine väljaspool kodu.
Tarbijahinnad 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga langesid kaubagruppidel, nagu side, vaba aeg, toit ja mittealkohoolsed joogid.

Transpordile ka.
Kõige suurem tarbijahinna langus on  transpordile - 65%.
Seetõttu, et inimesed võiksid kasutada ühistransporti rohkem.
Vaba aja hindade langemine põhjuseks võiks olla see, et puudus huvi.
Kokkuvõtteks voib tõdeda, et tarbijahinna muutus 2009. aastal 2008. aastaga olulisemalt.
Aga tarbijahinna muutus kaubagruppidele, mis on väga vajad iga elanikele ja mille eest ei oska ökonoomida.
TEINE ÜLESANNE  Eelmise majandusfoorumi teema oli TÖÖTUS KUI SOTSIAALNE VALUPUNKT.
Teie arvates on see küsimus väga aktuaalne ja otsustate tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt vähemalt kahel teemal.

1.       1. Töökoha kaotus tähendab inimese elus olulisi muutusi.
2.       2. Kuidas saab riik leevendada tööpuudust.
3.       3. Ettevõtluse alustamine võib olla väljapääs töötusest.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Töötus kui sotsiaalne valupunkt.
Kallid kolleegid!
Eelmise majandusfoorumi teema oli "Töötus kui sotsiaalne valupunkt".
See teema on väga aktuaalne tänapäevadel ja puudutab igaühe meie riigist.
Praegu maailmas on majanduskriis.
See kriis kestab juba 2 aastat.
Meie Eesti see puudutab ka.
Eestis on registreeritud juba 10% elanikke, kes ei tööta.
Iga inimese elus töökoha kaotus kutsub välja olulisi muutusi.
Kui pere on suur ja seal on lapsed- see on ka väga raske aeg nendele.
Muutused on erinevad ja on kurb näha, et pere ei oska lubada endale hea söök osta ning jäta raha terviseks.
Lapsed ei saa kursustele käia rahapuuduste tõttu.
Praegu on kõik kaubad ja teenused saavad kallimaks iga aastaga.
Ja perele, kus näiteks üks vannematest ei tööta, tuleb ökonoomida ja nad ei luba endale palju asju osta ja teha.
On juhud, kui inimesed ei taha rohkem elada ja see lõpeb halvasti nendele.
Mõned teevad seda sellepärast, et nendel on suured võlad ja nad ei saa rohkem nende eest maksta.
Bankid võtavad nende korteri ära ja müüavad.
Nüüd, 2010 aastal Eestis tehakse rohkem töökohti, kui eelmisel aastal.
Väga hea sotsiaalne koht eelmisel aastal oli töökoht reisisaatjana trollides ja bussides.
See koht on väga hea nii reisi saatjatele - nad saavad keskmist palka, kui ka reisijatele.
Reisisaatjad aitavad sõiduajal reisijatele, eriti emadele lastega ja eakatele inimestele ja veel jälgivad transpordist, et seal ei olnud paha inimesi, kes segab sõidurajal.
Riik juba leevendab tööpuudust ja ma arvan, et nad voivad tulevikus teha rohkem sotsiaalseid töökohti, et inimesed võiksid midagi hea riigiks teha, näiteks koristada pargid või kaunistada linna lilledega.
Veel riik peab jälgima tööandjatest.
On juhud, kui firmad pakuvad tööd, inimesed usuvad ja kandideerivad.
Pärast firma kirjutab, et nad on juba võtnud tööle palju inimesi ka nädala jooksul kutsuvad tööle uuesti ja terve aasta juhtub niimoodi.
On teada, et riik finantseerib palju firmaid, et nad tegid töökohti, aga nad ei tee seda.
Lõpuks soovin lisada, et majanduskriis on väga raske aeg, eriti Eestile aga loodan, et riik ei unusta oma elanikkest ja tulevikus leevendab täielikult tööpuudust.
   Sõnu 681