I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Eesti sisse- ja väljarändajaid.
Ma tutvusin kahe graafikuga, mis näitavad sisserännad ja väljarännad aastatel 2004-2009.
Sel aastatel oli väljarändajate arv kõige kõrgem, keskmiselt 4000-5000 inimest.

2006.
a oli väljarännate arv 5500 inimest, mis on kõige suurem arv.
Aastal 2004 olid inimesed enam vähem rahul elamisega Eestis, sest et väljarändajaid oli 3000 inimest, mis on kõige madalam arv.
Sisserännaga on teine situatsioon: aastast 2004 aastani 2009 sisserändajate arv läks ülesse.
Ainult aastal 2004 see arv oli 1000 inimest, aga juba 2009.
oli umbes 4000.
Tegelikult, see näitas mulle, et inimesed iga aastaga on rohkem huvitatud Eestis elada.
Aga väljarändajad, minu arvates, on rohkem noorinimesed, kes lähevad välismaale õppimiseks või tööle.
Teisest graafikust, ma sain teada, kes rohkem: naised või mehed, sõidavad ära või sõidavad sisse.
Sisserändajaid on alati rohkem mehi.

Aastal 2009 oli meeste sisserändajate arv 2400 inimest, kui naiste arv oli ainult 1500.
Ainult aastal 2004 oli naiste, kui ka meeste arv sarnane - 500 inimest.
Väljarändajaid on rohkem naisi.
Ma arvan, et palju naisi sõidavad välismaale abieluma.
Aastatel 2004-2009 oli nende keskmine arv 2800-3000 inimest.
Aga mehele meeldib rohkem Eestis elada, ja siin oma naisi leida.
- nende arv ei lähenud 2500 üle.
Minu arvates, Eestis sisserändajaid, kui ka väljarändajaid võib alati rohkem olla, sest et Eesti on multikultuurne maa.
      TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
1.       1.
Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       2. Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.       3. Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud kolleegid, kes puudus eile meie arutelus, täna saate sellest informatsiooni.
Meil oli väga aktuaalne teema - liiklusohutus.

Ümarlaua taga me arutasime kolm küsimust: liikluse tihenemise põhjused ja selle probleemid, liiklemise turvalisus inimeste poolt ning ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arvendamine Tallinnas.
Meie arvates liiklemise turvalisus peavad ka inimesed ise korras hoidma.
Näiteks autojuhid: linnas piiratud kiir on 50 kilometri tunnis.
Meie kõik teame, et tegelikult linnaliikluse kiir on keskmiselt 60-70 kilometri tunnis, aga see on väga ohtlik inimestele, kes ei sõida autoga, aga käib jalga.
Kui kõrgem on liikluse kiir, siis kasvavad avarii ohutus.
Aga mitte ainult autojuhid teevad viga, ka jalgrattajaid ja lihtsalt inimesed.
Jalgrattajatele oli tehtud spetsiaalne promenaad Rocca-al-Mares, ja linnas on palju jalgrattateed.
Miks nad sõidavad koos autoga, ja sellega nad segavad neid.
Inimesed ka väga tihti lähevad tee üle mitte sel kohal, mis on sellele määratud.
Meie arvates autojuhid, jalgratturid ja inimesed, kes jalutavad peavad kõik reeglite järgi teha ja siis linna liikluses kasvaneb olukord.
Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas - see on ka väga oluline küsimus.
Jalgrattaliikluse situatsioon ma juba kirjeldasin, aga ühistranspordi küsimus mitte.
Liikluse tihenemise seest, väga tihti bussid ja trollid hilinevad.
Sellepärast linnas umbes kell 4-6 linnas keskmine kiir on 20 kilometri tunnis.
Kõik autod ja terve ühistransport seisavad.
Sellega on ka seotud suurenevad autode arv linnas.
Autos on 5 istekoha, aga tegelikult sõidavad ühel autol 1-2 inimest.
On ka niimodi, et ühel perel on kolm autod jne.

Aga sellega me ei saa midagi teha.
Riik ei saa ei müüa inimestele autod.
Meie väga palju vestlesime selle eest, ja loodame, et varsti me leiame õige vastus kõigile sellele küsimusele.
Ka ma loodan, et järgmine kord te tulete foorumile, ja aidate meile.
Lugupidamisega, K. Tammpuu.

Sõnu 620