I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees graafikutes on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega sisse- ja väljarände kohta Eestis.
Arvestage sellega, et Teie lugejad graafikut ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
Graafik 1. Sisseränne ja väljaränne 2004.-2009.
a  Graafik 2. Sisse- ja väljaränne meeste ja naiste seas 2004.-2009.
a  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Sisse- ja väljaränne aastatel 2004-2009 Eestis Aastal 2004 oli sisserändajaid umbes 1000 inimest, väljarändajaid aga 3 kordi rohkem (umbes 3000).
Meeste ja naiste osakaal oli peaaegu samasugune.
Järgmisel aastal mõlemad numbrid hakkasid kasvama.
Sisserändajaid oli 1500, nendest olid 800 mehed ning 700 vastavalt naised.
Arvatavasti Eestisse kõik nad tulid õppima või töötama; kuna enamik heal tasemel töötavatest inimestest olid mehed, seetõttu meeste osakaal oligi suurem.
Sellest aastast saadik väljarändajate hulgas oli ikka naisi rohkem kui mehi.
Tundub, et naised on välismaale sõitnud selleks et seal abielluma.
Aastal 2006 majandustõusu tõttu sisserändajaid oli peaaegu 2200, meeste ja naiste osakaal püsib stabiilselt.
2006. aastal toimus viimane emmigrantide arvu suurenemine, mis kasvas 5500 inimeseni.
Aastast 2007 on Eesti sattunud maailmakriisi mõju alla.
Kuna Eestis majanduslik olukord on olnud parim, võrreldes mõnede naaberriikidega väljarännes toimus langus ning sisserännes kasv (vastavalt 4300 ja 3800 inimest).
Jätkuvalt, mehed tulid Eestisse tööle ning naised sõitsid Eestist ära perekondi looma.
Aastatel 2008 ja 2009 olukord jäi samasuguseks, ainult viimasel aastal on mõlemad numbrid pisut kasvanud.
Mis puudutab sooliseid küsimusi, siis sisserändajate hulgas oli meeste ja naiste osakaal keskmiselt 2200 ja 1500 inimeste kandis, ning väljarändajate seas siis vastavalt 2000 ja 2300 inimest.
Andmete allikas on Statistikaameti poolt tehtud uuring.
      TEINE ÜLESANNE  Maanteeameti ümarlaua teema oli liiklusohutus.
Teie ülesanne on tutvustada toimunud arutelu kirjalikult oma kolleegidele.
Andke foorumist üldine ülevaade, peatuge lähemalt vähemalt kahel küsimusel ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Liikluse tihenemise põhjused ja sellega kaasnevad probleemid.
2.       2. Kuidas saavad inimesed ise muuta liiklemise turvalisemaks.

3.      3. Ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Maanteeameti ettepanekul on toimunud arutelu, mille käigus ametnikud ja huvitatud autojuhid rääkisid liiklusohutusest.
Päevakorra esimeseks teemaks oli liikluse tihenemise põhjused.
Üldine arvamus oli järgmine: põhiliseks põhjuseks on eraautode arvu kasv.
Paljudes perekondades on tänapäeval ligi 3 autot.
Kuna Tallinna ja teiste Eesti linnade teed ehitati siis, kui auto olemasolu oli rikkuse tunnuseks, projekteerimisel ei arvestanud sellega, et mõni kümneaasta pärast on autosid igas peres.
Sellega kaasneb 2 probleemi.
Esiteks, peab laiendama liiklusteed, ning teiseks - majade kõrval paiknevad parklad.
Iga tööpäeva hommikul sissesõit Tallinna nii Tartu, kui ka Viimsi poolt on peaaegu võimatu - igal pool liiklust pidurdavad ummikud.

Loomulikult, liikluse tihenemisega teede seisund läheb aina kehvemaks.
Seega otsustati areneda ühistranspordi populaarsust elanikkonda seas ning kasutada teede ehitamiseks või renoveerimiseks uusi materjale, mis oleks võimelised mitme aastate vältel normaalselt eksisteerima.
Teiseks teemaks oli liikluse muutumine turvalisemaks.
Selle algatuse eestvedajateks peaksid saama just autojuhid ise, vaid mitte mõni riigiasutus nagu Maanteeamet.
Võiks korraldada koolitusi, mille käigus autojuhid (eriti noored) saaks aru, et nad pole ainukesed liikumise osalejad ning peavad käituma teel liikluseeskirja järgi.
Kolmandaks teemaks, mille üle arutleti, oli ühistranspordi ja jalgrattaliikluse arendamine linnas.
Foorumist osalejad on seisukohal et Tallinn on suuteline jõudma Amsterdami tasemeni, kus igaühel on rattas olemas.
Selleks peab seletama inimestele et rattaga sõitmine toob kasu nende kehale, rahakottile ning kahtlemata keskkonnale.
Mõistagi ei või unustada sellest, et meie kliima erineb Kesk-Euroopa omast.
Sellega peab arvestama ning siis, kui hakkab lörtsi või lund jalgrattas võib olla vahetatud mugava bussi või trammi vastu.
Tuleb rohkem propageerida sportlikku eluviisi.
Alles siis inimesed kipuvad autoga sõitmisest loobumise poole.
Arutelust osavõtjad on kindel, et selle tulemusega võib arvestada riiklikul tasandil ning mainitud probleemide lahendusi peab arvesse võtma.
   Sõnu 598