Habent sua fata verba.
Henn Käämbre.

Oma ettekannes autor pühendab tema ammusele artiklile Habent sua fata verba, mis on tominud raamatus Laser 1995-datel aastal.
Mõiste laser defineeritakse nagu taim Põhja-Aafrikas.

See pole aparaat.

Ettekanne keskmes on sõnad s. h verbid.
Autori arvates igal sõnal on oma elu ja saatus.
Nad võivad muuta, arendada või hääbuda.
Sõnade muutumine on seotud nende tähenduse, ümbermõtestamise ja uuestitõlgendamisega.

Ettekannes on välja toodud erinevad näided sõnade muutumisest.
Näiteks sõna automobiil tähendab isesõitja mitte midagi veel.
Praegu kasutatakse nii auto eesti keeles, kuid ka eraldi sõna mobiil, mis pärineb vene keele zargooni sõnast mobla.

Autor keskendab ka füüsika ja matemaatika terminitel.

Ta pakkub iga võõrkeele mõitsele oma eestikeelne variant.
Näiteks uncertainity principle asemel on tavavaste määramatuse printsiip, wave function asemel on lainefunktsioon, divergency asemel lahknevus jt.
Henn Käämbre pöörab tähelepanu sellele, et iga termini tõlgendamisel peaks arvestama järgmisi momente: termini iseseletuvus, lühidus ning sujuvus.

   Piirkonnaspetsiifika oskussõnavaras muusikaterminoloogia näitel.
Helena Uleksin.

Ettekannes on uuritud piirkonnaspitsiifika oskussõnavaras muusikaterminoloogia näitel.
Autor tegeles sellega oma teadustöös.
Tema seisukohast piirkonnaspetsiifika on seotud konkretse piirkonnaga ja sealse rahva ning kuultuuriga.

Töös on käsitletud Eesti muusikaterminoloogia liigutus.
Autor jaotab terminoloogiat vanemateks ja uuemateks terminiteks.

Esimesed terminid puudutavad klaasikalist muusikat ja muusikateooriaid, teised - varajast muusikat, rahvamuusikat ning nüüdismuusikat.
Kuid Helena rohkem uurib varajast muusikat oma töös.

Autor arutleb piirkonnaspetsiifika põhjuste üle.

Ta toob esile rea põhjusi: muusika päritolu, funktsioon, säilitamine ja levitamine, heelilooja tähtsus.

   Pomoloogia on estikeeles trükisõnas sajandivanune.
Toivo Univer.

Autor algab oma ettekande sellest, et igal sõnal on erinevad tähendused lähtudes sellest, mida valdkonda ta kuulub.
Kui inimene ei tea terminoloogiat selles valdkonnas, siis ta ei saa aru, millest jutt on.

Toivo Univeri järgi mõiste pomoloogia ehk sordiaretus on põllundusteaduse osa, mis tegeleb viljade- ja marjade sortide uurimisega.
  Ta keskendub oma töös rohkem õunapuude sortidele.

   Esimene raamat sortidest on ilmunud 1903. a. Tema autorid olid 2 balti-sakslast ja üks venelane või poolane.
Raamat on annud ülevaade sordikirjeldustest.

Toivo Univer väitab, et 19.-20. saj.
eestikeelne aiandusalane s. h pomoloogia oskussõnavara tugines peamiselt saksa ja vene keelele.
Ent gümnaasiumi ja ülikooli muutumisel eestikeeleks on kujundatud välja emakeelne oskussõnavara ning sellest lähtuv demiroloogia ja pomoloogia oskussõnavara 1925-ndateks aastaks.

   Etnobotaanilise teaduskeele vajalikkusest.

Raivo Kalle ja Renata Sõukand.

Ettekannes autorid vaatlevad taimenimitusi.

Nendel on tekkinud probleemid, mis on seotud sõnavara puudumisega botaanika valkonnas.
Botaanikas lähtutakse lühidalt: binaarsest nomenklatuurist ja taksonoomiast.

Tavaliselt eristatakse ametlikuid ja rahvapäraseid taimenimetusi.
Iga päeva elus inimesed ei kasuta ametlikuid nimetusi vaid rahvapäraseid.
Uurimuse alusel on tehtud järeldus, et erinevates kohtades iga taime nimetatakse erilaadselt.
   Eksonüümide alakasutusest teadustekstis ajaloolase pilguga.
Mati Laur.
Eksonüümide all autor mõtleb väliskeelne nimi ehk väliskohanimi.

Riiginimitused muutusid ajaloo jooksul, mõned nendest said teised nimed.

Eksonüümide nimetamisel esimeseks keeleks oli laadina keel.
II Maailma sõja pärast situatsioon on muutunud.
Iga kohanimi sai uus nimi lähtudes keelest, mis tunnustatakse ametikeelena.
Näiteks eestikeelsed eksonüümid on Berliin (Berlin), Viin (Wien), Riia (Riga), ingliskeelsed eksonüümid Brittany (Bretagne), Leghorn (Livorno), saksakeelsed eksonüümid Stettin (Szczecin), Prag (Praha) jne.

Kas aimekirjanduse tõlkimine ja toimetamine on lihtne?
Toomas Silk.
Oma ettekannnes Toomas Silk tõstatab olulist küsimust aimekirjanduse tõlkemise ja toimetamise kohta, kas see on lihtne protsess või mitte.
Ta arvab, et see on töömahukas protsess, mis vajab tõsist suhtumist nii tõlkijast kui ka toimetajast .
Kuid aimekirjanduses kahjuks ei saa seda näha.
Aimekirjandus ta defineerib nagu üldarusaadav kirjandus erinevatest teadustest s. h meditsinist, ajaloost, lingvistikast jt laiauditoorile.
  Tema arvates toimetaja peaeesmärk on vigade leidmine ja parandamine, ta on viimane instants, kes võib parandada vigu tõlkimise pärast.
Tänapäeva aimekirjanduses on tohutu palju vigu, mis on seotud tõlkimise protsessiga.
Mõnikord tõlkija ei saanud aru midagi lähtetekstis ja seejärel tõlkib ebakorrekselt antud informatsiooni.

Mõned tõlkivad oma moodi, oma grammatika moodi.

Ettekandja eristab mitu viga: originaali viga, tõlkija viga ning toimetaja viga.

Eesti teaduskeele probleeme ülikoolide publikatsioonides õppejõu seisukohast.
Ülo Sõstra.

Ettekannes on vaadeldud sagedaseid vigu ülikoolide publikatsioonides s. h. üliõpilaste referaatides, magistritöödes, doktoritöödes.
Ettekandja jaotab neid vigu järmisteks:  Ülepikkade liitsõnade kasutamine.

Autor arvab, et need sõnad tuleb vältida.
Üliõpilaste tüüpilise slängi      kasutamine.
Näiteks seega on väga populaarne... , normaalseks faktiks      jneSõnajärg lauses.
Näiteks ... õppetöö      seotud tihedalt"Peale" ja "pärast" kasutamine.
Lühendite vale kirjutamine.
Näiteks e. kr      asemel ekrVaba või ilulookirjandusliku stiili      kasutamine.
Näiteks mineraalsed happed mängivad rolli... Ülo Sõstra soovitab töö kirjutamisel vältida slängi, stampi, võõrsõna ning kasutada üldist teaduslikku stiili ja selget ja täpset keelt.

Semiootika õpiku kirjutamise protsess.
Katre Väli.

Oma ettekanes Katre Väli räägib semiootika õpiku kirjutamise protsessist.
Õpiku kirjutamise põhjuseks oli eestikeelse semiootika õpiku puudumine.
Hetkel on olemas ainult koomiksifoormadis raamat Juhatus semiootikasse ning tõlked Saussure loengutest ja Pierce`i tekstides, mis on aga avaldamata.

Protsessi aluseks on inglise keelne grupitööna valmiv ülevaatlik artikkel semiootika juhatusest ja õpikutest, missugused on toimetatud  erinevates keeltes, näiteks iglise, vene, prantsuse, saksa ja teiste keeltes.
Docs.
google on töövahendina.

Õpiku koostamisel on vaja vastata järgmistele küsimustele: kelle jaoks see õpik on mõeldud ehk kellele suunatud.
Lähtudes sellest otsustada millisel tasemel seda tegema.

Rahvusvahelisuse ja interdistsiplinaarsuse mõju teaduskeelele argikultuuri uurimise näitel.
Tiiu Jaago.

Ettekanne on pühendatud rahvusvahelisuse ja interdistsiplinaarsuse mõjule teaduskeelele argikultuuri uurimise näitel.
Uurimise keskmes on kolm põhiprobleemi.
Esimene seisneb selles, et teaduses uuenedes muutuvad mõistete varasemaid tähendusi.

Teine on seotud metodoloogia uuenemisega s. h tõlkimisega.
Terminite tõlkemisel peaks arvestama pärimuslikku ajalugu (oral history ja muistitieto) ning etendust (performance).
Kolmas on üldiselt kasutatavate mõistete erialakeskne st üldkasutatavate mõistete erialane määratlemine.

Ettekandja toob välja sõnade näited - identiteed, mälu, kodu, sündmus, kogemus jne, mõisted on arusaadavad, kuid ei ole nii lihtne neid selgitada.

Oma uurimuses ettekandja toetub Agrikultuuri uurimise terminoloogia e-sõnastikule (http://agrikultuur.
e-uni.
ee/), kus on antud mõistete selgitamine, sünonüümid, antonüümid ja teistekeelsed terminid.