Maarika Teral              Taani eestlaste keelest              Magistritöö                 Sissejuhatus  Käesolevas magistritöös antakse ülevaade keelekontaktidest ja kakskeelsusest, mis on uuritud juba rohkem kui poolsada aastat.
Maarika Teral`i uurimus keskendub Taani elavate eestlastele, kes elas seal II maailmasõja ajal ja pärast sõda ning nende eesti keele kasutuse vaatlemisele.
II maailmasõja järel osa eestlasi rändas Austraaliasse ja Kanadasse, kuid umbes sadakond jäi Taani.
Taani eestlased jätkasid kasutada eesti keelt igapäeva elus, mõned isegi õpetasid keelt oma lastele, et nad ei unustaks emakeelt.
Põhjuseks oli ka oma kultuuri seletamine.
Mõned püüdsid säilitada oma kultuuri ja keelt, teised aga lihtsalt tahtsid võimalikult kiiresti kohaneda ning ümber rahvustada.
Paljud eestlased abiellusid taanlastega.
Toimus nii, et eestlased hakkasid elama kakskeelses ühiskonnas, samuti kakskeelses perekonnas.

Magistritöö kirjutamiseks Maarika Teral valis teemat "Taani eestlased", sest 90ndatel aastatel tal tekkisid kontaktid mitme eestlastega Taanis.

Magistritöö analüüsitud materjal tuleneb autori poolt tehtud lindistustest, mis on salvestatud Taanis aastatel 1999-2003.
Keelematerjal on koostatud elulooliste mälestuste ning erinevatel teemadel vestluste põhjal.
Autor vaatleb taani keele leksikaalseid  ja süntaktilisi interferentse eesti keeles ning keelelisi muutusi Taani eestlaste keeles.

Esimene tekstiosa kirjeldab kakskeelsust ja keelekontakte ning seletab nende mõisteid.
Teine tekstiosa annab ülevaate väliseesti keele uurimisest.

Käesoleva töö kolmas tekstiosa kirjeldab Carol Myers-Scottoni poolt esitatud tegureid, mis mõjuvad keele säilimisele ning hääbumisele.
Neljandas tekstiosas tehakse iseloomustus Taani ja Rootsi eestlaste kohta.
Viiendas ja Kuuendas tekstosades antakse ülevaade leksikaalsete  ja süntaktiliste interferentsidest.

                                 1. Kakskeelsuse uurimisega seotud probleemid  Maailmas on riike, milles on ainult üks riigi keel.
Elanikute arvates, monolingvism ehk ükskeelsus on normaalne nähtus, kuid bilingvism e kakskeelsus ei ole tavaline nähtus ega ei vasta ühiskonnas kehtivatele standarditele.

Tõeliselt kakskeelseid kogukondi maailmas on rohkem kui ükskeelseid.
Esimesed käsitlused kirjeldasid kakskeelsust kui juhuslikku nähtust või erijuhtu.

Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika keeleteadlased peavad kakskeelsust eeskujuks ükskeelsuse.

                1. 1. Emakeel  Selles tekstiosas antakse ülevaade emakeele definitsioonidest ning Tove Skutnabb-Kangas`e poolt esitatud emakeelemääratlustest.

Paljudes rahvades emakeelt nimetatakse vanematelt õpitud keelt (esimest keelt).
Indias näiteks defineeritakse emakeelt kui keelt, mida kõneleb ema, kuid võivad tekkida probleemid, kui ema keel ei ole sagedamini kasutatav.
Mõnes keelekogukonnas tähtsam aga isa keel (nt Colombias).
Kanadas peetakse emakeeleks keelt, mida inimene omandab ja mis on talle mõistetav.
Kui perekond on kakskeelne ja vanemad eri rahvusest, siis laps omandab kaks keelt ning juba on raske aru saada, milline neist on emakeel.
Selleks, et teada saada, milline keel on emakeel, Tove Skutnabb-Kangas on kirjeldatud emakeelemääratlusi:  1.      Rahvalik- emakeel on see keel, milles inimene mõtleb ja näeb unenägusid.

2.      Emakeele määratlemine päritolu järgi- emakeel on esimesena õpitud keel.

3.      Keeleoskus- määratlemine keeleoskuse järgi.
Kui aga inimene kasutab vabalt kaks keelt, siis on raske öelda, milline neist on tema emakeel.

4.      Keele kasutamissagedus- emakeel on keel, milles enam räägitakse ning mida kasutatakse rohkem.

5.      Emakeele määratlemine keelelise identifitseerimise abil.
Indiviid või keelekogukond määrab emakeelt ise.
Kui inimene valdab vabalt kaks keelt, siis võivad tekkida probleemid emakeele määratlemisega, sest inimene võib pidada emakeeleks kaks keelt.
Tekkib siis nn mitmikidentiteet.

                1. 2. Kakskeelsuse definitsioonid ja uurimine  Selle tekstiosa algusel autor esitab andmeid, et meie maailmas on 192 tunnustatud riiki, elab üle 6 miljardi  inimese, kes räägivad 6000-7000 erinevat keelt.
Maailmas on rohkem keeli kui riike ja paljud inimesed valdavad kakskeelt (umbes pool maailma rahvastikust).

Kakskeelsust tavaliselt eristatakse individuaalset ning ühiskondlikku kakskeelsust.
Seda mõistet on keeruline seletada ja defineeritakse seda erinevatest aspektidest.
Kakskeelsuse uurimisega tegelevad näiteks kontaktlingvistika ning teise keele omandamise uurimine.
Kakskeelsuse defineerimise probleemi kohta M. Teral pakub Suzanne Romaine`i arvamust, kelle arvates, bilingvismi uurimustes keskendutakse enam ühele aspektile, pöörates aga teisele vähe tähelepanu.