I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                     675                  655  Tasuline töö                                        147                  253  Õppimine                                            83                    4  Majapidamine ja perekond                     99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                    15  Vaba aeg                                             415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                    672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                    152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised            10                    14  Vaba aeg                                           350                   268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Keskmine ajakasutus ööpäevas meestel ja naistel 2009. aastal kampaania Statistikaamet korraldas uuringut, kust võtsid osa umbes 1500 vallalist meest, 1500 meest, kes olid abielus ning samal ajal 1500 vallalist ja 1500 abielus naist.
Uuringu eesmärgiks oli saada teada, millega tegelevad inimesed ööpäeva kestmises.
Nüüd aga tulemused.
Mehe seas ei olnud kõik nii erinev.
Rohkem osa ajast võttis isiklik tegevus ja vaba aeg.
See oli nii vallalistel, kui ka meestel abielus.
Ka palju aega oli vaja töö jaoks.
Aga selleks läheb ära tunduvalt vähem aega.
Võib oletada, et see on seotud sellega, et töö on üsna raske.
Ei ole üllatus ka see, et mehed abielus kulutavad majapidamisele kahes korras rohkem aega, kui vallalised, samal ajal kui vallalised õpivad, aga abielus - ei õpi.
Vabatahtlik töö ei ole üldse meeste jaoks huvitav.
Väga sarnane olukord on naistel.
Nad ka tegelevad rohkem osa oma ajast isikliku tegevusega, vaba aeg ka võtab palju aega ... Nad töötavad palju aega, sest kaasaegne naine peab ka teenima raha.
Vallaliste ja abielus naiste vahel on sama erinevus, kui ka meeste vahel: vallalised õpivad, abielus - tegelevad perega.
Oli ainult üks arusaamatu olukord: need, kes on abielus või vabaabielus, töötavad rohkem kui need, kellel ei ole pere.
Võib olla, see on seotud sellega, et vallalised elavad enda jaoks ning arvavad, et raha ei ole väga vajalik asi.
Perega inimesed aga peavad toetuma last ja oma meest või naist, hoolitsema oma elamiskoha eest.
Kokkuvõtteks, võib öelda, et vallaliste inimeste (nii naiste kui ka meeste) elu ei ole väga erinev abielus inimeste eluga võrreldes.
PS.
uuringutest võtsid osa need, kes olid 12-65 a vanuses.
   TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Igaühel on oma iseloom.
See kujuneb meil juba lapsepõlves, kui me arvame oma esimest maailma.
Nimelt selleks, et saada teada kasvatuse väärtustest, mina osalesin "Väärtuskasvatuse konverentsil".
Praegu aga sooviksin kirjutada lühike ülevaade selle ürituse kohta.
Esimene küsimus, millest me vaidleksime, oli iseloomujoontest, mis tagavad õnneliku elu ning ühiskonnas hakkamasaamise.
Üks osa ütles, et selleks on vaja olla tõelise ärimehena - kui sa oled kaval ja võid teha nii, et inimesed teevad seda, mida sina tahad, siis sul kõik läheb toredasti.
Teine osa aga vaidles, et see on ebaõnnetu elu - kui sa ei saa saada iseennaks, siis sul on ju probleemid nii õnneliku eluga, kui ka hakkamasaamisega ühiskonnas.
Nad ütlesid, et avalikkus, truudus ja heatahtlikkus on need iseloomuomadused, mis tagavad kõike, mida inimene tahab.
Arvan, et nendel oli õigus.
Pärast seda me arutlesime sellest, miks ning mille jaoks õpivad meie lapsed.
Selle küsimuse kohta arvamused langesid kokku: haridus peab nii andma teadmisi, kui ka kasvatama terviklikku isiksust.
Oli ju huvitav, et rohkem osa neist, kellel on 3 ja rohkem last, ütlesid, et teadmised ei ole kogu elu eesmärk, et nad tahaksid, et nende lapsed saaksid headeks inimesteks, mitte masinateks suure peaga.
Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada?
Mida te arvate selle küsimuse kohta?
Mind see huvitas kõige rohkem Mina ise olen kaheteistkümnenda klassi õpilane ja tahaksin teada, kuidas praegused vanemad suhtuvad kooli rollisse oma lapse elus.
Sain rõõmuga teada, et nad peavad oli lugu, arvavad, et see ka peab iseloomuomadusi kujundama lapsel, peab teda õpetada, mis on hea ja mis on halb.
Aga samal ajal sõnastasid nad seda, et laps algab kodust.
Keegi ei hakka armastama teda nii, nagu seda teevad vanemad kodus.
Arvan, et see oleks kõige õiglasem otsus - et lapsed saaksid rohkem osa iseloomujoone kodust, aga kool lisaks annaks midagi talle.
Kokkuvõttes, sooviksin öelda, et olen rõõmus sellepärast, et meil on niisugused vanemad.
On vaja ainult loota, et niisugusteks nad jäävad.
Ja siis mina oleksin rahulik.
Armastage oma last ja püüake anda neile kõike, mida oskate.
See on meie tulevik ja nende iseloom võib-olla mängib olulist rolli sellest, kuidas meie eest hoolitakse tulevikuses.
Sõnu 801