I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                     675               655  Tasuline töö                                        147               253  Õppimine                                            83                 4  Majapidamine ja perekond                     99                178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                 15  Vaba aeg                                            415                331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                   672                  659  Tasuline töö                                      162                  201  Õppimine                                          92                   7  Majapidamine ja perekond                  152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised           10                   14  Vaba aeg                                           350                 268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Lugupeetud kollegid!
Meie töökeskkonnas korraldati uuring meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.
Uuringu käigus seletati, et meeste ja naiste keskmine ajakasutus on mitte väga erinev.
Uuringus võtsid osa mehed vanuses 12-65 a ja naise ka vanuses 12-65 a. Seas oli vallalised ja abielus või vabaabielus mehed ja naised.
Ajavahemikul uuringu jaoks võtti 2009-2010. a. On selgunud, et meeste juures isiklik tegevus võtab 675 minutit ööpäevas vallaliste hulpast, ja 655 minutit võtab abielu meeste hulpast.

Suhteliselt samas 672 ja 659 minutit võtab isiklik tegevus naistel.
Tasuline töö vallalisel mehel võtab vähem aega, kui abielus või vabaabielus mehel 103 minutit võrra.
Sama tendents on naistel.
Õppimine võtab vallalisel mehel 83 minutit ööpäevas, vaid abielus mehel ainult 4. Naistel on 92 minutit ja 7 minutit.
Selles tulemused on sarnased Majapidamistega ja perekonnapa kindlasti tegelevad suurem abielus ja vabaabielus mehed ja naised Vabatahtlik tööga ja nõupidamistega naised ja mehed tegelevad sama aja, aga abielus ja vabaabielus mehed ja naised ikkagi rohkem.
Lõpuks, vaba aep võtab aja vallalisel mehel ja naisel, kokkuvõtes ma näen uuringust, et kindlasti naised rohkem aja võravad majapidamiste ja perekonna jaoks, erilist abielus naised ja neil on vähem vaba aja, kui vallalised naistel.
   TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Kõik alustatakse perekonnast.
16.
02.
2011.
a ma võtsin osa konverentsil, kus temaks oli väärtuskasvatus.
Antud konverents korraldatud Haridusministeeriumi poolt.
Oli kutsuti õpetajad, vanemad ja inimesed, kes huvitavad laste kasvatusega.

Konverents oli väga huvitav, sellega ma kirjutan antud artikkel internetiportalil kõige jaoks, kes ei viibinud konverentsil.
Konverents läbi viidi Tallinnas, Tallinna Tehnilise Ülikooli hoones.
Konverentsil käsitletud teemad oli 1) Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.
2) Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Esimene tema osutas väga põnev.
Võttis sõna vanim õpetaja hr.
Mart Lepisk ja jutustas vanast koolist, kuidas teostati seal haridusprotsess, kuidas suhtlesid õpetajad õpilastesse, millised oli tavad päevad ja kuidas pidasid pidu koolides.
Mart Lepisk oli kindel, et hariduse peamine eesmärk - tervikliku isiksuse kasvatamine.
Kool peab kasvatama kodanikke oma Isamaa jaoks.
Kuid - arvestab, et ikkagi kõik alustatakse perekonnast.
Kui perekonnas on hooldus, armastus ja tähelepanu lastele, siis kool saavutab oma eesmärk kergem ja lihtsam.
Noored õpetajad aga väidlesid ja raagisid sellest, et hariduse eesmärk ainult teadmised.
Õpetaja ei pea sekkuda lapse isiklik elusse.
Kõik probleemid, mis tekkivad perekonnas, peab lahendada sotsiaaltöötaja.
Kuid ma olen veendunud, kuuludes antud sõnad, et kõik alustatakse perekonnast, kodust.
Kui kool ka pere kasvatavad kokku, saavutame parim tulemust.
Tegelikult, neil on ühine eesmärk - anda lapsele selliseid iseloomuomadused, mis tapavad talle õnneliku elu ja ühiskonnas hakkasaamise.
Konverentsi lõpul kõik osalejad said kätte õppematerjalide ja uued raamatuid.
   Sõnu 611