I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                     675                655  Tasuline töö                                        147                253  Õppimine                                            83                  4  Majapidamine ja perekond                     99                 178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                  15  Vaba aeg                                             415                331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                    672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                   7  Majapidamine ja perekond                   152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised            10                   14  Vaba aeg                                            350                   268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Kuidas eesti naine ja mees oma aja kasutavad.
Lugupetud lugejad, tahan etendada teile uute uuringu tulemused, mil te võivat teada, kuidas eesti keskmine naine või mees oma aja kasutab.
Mõni aega varem ma olen tutvunud tabeliga, kust ma olen saanud teada, et suurem osa oma aega, mitte sõltudes soost ja pereseisundist, tuleb inimestel isiklikku tegevuse alle.
Teises kohas on vaja saada vaba aeg.
Siin on üks erinevus naistel meestelt, kui naine abielus või vabaabielus, siis temal suurem aega läheb majapidamisele ja perekonnale.
Tasub teatada, et meeste keskkonnas, kui seda on abielu mees seesaama suurt osa aega läheb perekonnale ja majapidamisele.

Seda mulle nagu naisele väga meeldib, sest et annab usu, et olevad maailmas häid meehed.
Lisaks oma tähelepanu panna seda kriteeriumi nagu õppimine ja vabatahtlik töö ja nõupidamised.
Huvitavat seda kui inimene vallaline siis talle abieluda, siis õppimise aega teenimine muutus vähemal küljel ümbes kümnes korras.
Mõtlen, et seda nii toimus majapidamise ja perekonna seotud suurenemiste kohustuse eest.
Abiellus või vabaabielus inimene, kui naine või mees, kolm korda tihedam tegeleb vabatahtliku tööga ja nõupidamistega.
Lõpuks ma tahan öelda, et meie aega veedamisele paljud faktorid mõjuvad, aga suurt osa aega läheb isiklikku tegevusele ja vaba ajale.
Siis laske see aeg annab kasu, paremaks juhuks isiklikku arendamise mõjub.
TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Lugupeetud ülevaatlejad, käisin ma hiljuti väärtuskasvatuse konverentsil ja nüüd tahan Teiega oma uut infot jagada.
Arvan et kõik teavad kuidas kasulik on oma vilumusi ja teadusi värskendada.
Minu jaoks on väga oluline külastada ja osaleda erinevatesse konverentsile, see aitab oma aju arendama ja oma maailma ühele lainetele saada.
Tahan öelda ja arutada teiega kaks teemat, mis jäi minus südas süve jälg.
Esimene teema on "Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.
Nagu teie aru saate see on raske teem.
Elu näeb, et kõige teravalt tõstab küsimus mille jaoks või kelle jaoks me õppime.
Me teeme seda oma jaoks või riigi jaoks või tööturu võimelise jaoks.
Mõtlen, et iga inimene eelmisel korral mõtleb enda jaoks.
Seda on parem olukorra lahendus.
Inimene kui ta tervislik, ta peab endale hooleda ja oma psühhilise tervisele hooleda.
Selle väite järgi ma võin öelda, et hariduse peamine eesmärk ei ole mitte teadmised, vaid tervikliku isiksuse kasvatamine.
Lisaks tasub öelda, et inimene, kes tunneb enda isiklikuna võib lahendada mõni probleeme ja parem oma riigi arendamise aidata.
Teiseks teemaks, mis mulle hästi määletada oli "Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada".
Mida siin tasub öelda, inimene kasvatades oma perel annab kasvatamist kui hea siis ka paha.
Setsme - aastasena kooli algab käia suures tasemes psühhilise kujundatud inimene.
Iseloom muutub kõik elu, aga suurem osa juba kujundatud kui laps kooli algab käia.
Ainult väga suured meeled võivad edasi iseloom muuta.
Kool annab võimalus seda juhtuda, selle pärast võib rääkida, et ta muutub inimesed, aga ... Mõtlen, et igal inimesel on oma saatust ja iseloomuomadusi ta võib kujundada kui perest siis ka koolist (näiteks, puberteeti kriisis) aga nagu natukene psühholoogias tuntud inimesena võib julgelt öelda, et suurem osa iseloomu kujunemist sõltub perest, kodust.
Aite, et minu artikel lugete, loodan, et midagi uut ja kasulikkut andsin teile.
   Sõnu 700