Kirjutamine  Esimene osa.
Turismiamet ja Konjuktuuriinstituut on uurinud Eestit külastavate turistide reisikäitumist.
Joonisel on näidatud, milliseid majutuskohti turistid eelistavad.
Tutvuge joonisel esitatud andmetega ja kirjeldage, millised on erinevused välis- ja siseturistide eelistuste vahel.

Avaldage ka oma arvamust: kus teile meeldib reisil olles elada ja miks?
Kuidas reisi eesmärk mõjutab majutuskoha valikut?

Jooniselt loeb välja järgmised andmed:  tasuta eramajutus: välisturist 33%, siseturist 75%  tasuline eramajutus: välisturist 7%, siseturist 3%  taastusravikeskus: välisturist 6%, siseturist 7%  külalistemaja, kämping: välisturist 8%, siseturist 5%  hotell, motell: välisturist 47%, siseturist 2%  muud: välisturist 2%, siseturist 8%     Kirja nõutav pikkus on u 130-150 sõna    VASTUS     Uuringute järgi tuleb teha kokkuvõte, et on väga palju erinevusi välis- ja siseturistide eelistuste vahel.
Näiteks, 75 protsenti seseturistidest eelistab elada tasuta.
Nende valik on  tasuta eramajutus.
Välisturistidest on ainult 33 protsenti, kes eelistavad tasuta eramajutust.
Tasulist eramajutust eelistavad 7 protsenti välisturistidest ja 3 protsenti siseturistidest.

Taastusravikeskustes eelistavad elada nii siseturistid, kui ka välisturistid.

Välisturiste, kes tahavad elada taastusravikeskustes on umbes 6 protsenti ja siseturiste on 7 protsenti.
Mitte päris suur erinevus on nende turistide vahel, kes eelistavad elada külalistemajades või kämpingudes.
Nende arv on 8 protsenti välisturistidest ja 5  protsenti siseturistidest.
47 protsenti välisturistidest eelistab elada hotellides  ja motellides.
Ja ainult 2 protsenti siseturistidest võib elada hotellides ja motellides.
8 protsenti siseturistidest ja 2 protsenti välisturistidest eelistavad elada muul kohal.
Ma mõtlen, et välisturistidel on rohkem raha reisimiseks ja elamiseks teises riigis.
Sellepärast eelistavad nad elada hotellides ja motellides.
Aga siseturistidel ei ole nii palju raha ja nad eelistavad elada eramajades, kus ei ole vaja väga palju raha elamiseks.
Kui mina olen reisil teises riigis, siis mina eelistan elada külalistemajades, sest seal on päris mugav ja hea, aga raha pole eriti vaja elamiseks niisuguses kohas.
Reisi eesmärk mõjutab majutuskoha valikut.
Inimene, kes läheb reisima, peab teadma kus ta elama hakkab ja mida ta tahab näha, missugused ekskursioonid tal vaja on, erinevad kauplused, restoranid, baarid, diskod ja nii edasi.
Aga mina mõtlen, et kõige parem koht elamiseks saab leida kesklinnast.
Sest kesklinnas on eriti palju lõõgastuskohti ja kõike, mis inimesele vaja saab leida kesklinnast.
Teine osa.
Te tahate asutada oma äriühingut.
Kirjutage kiri võimalikule koosööpartnerile ja püüdke veenda teda oma ettevõttes osalema.

Tutvustage talle üksikasjalikult oma äriplaani: millega te kavatsete tegelema hakata, millised vahendid teil olemas on ja mida oleks vaja edukaks tegutsemiseks.
Põhjendage investeeringute vajalikkust ja selgitage, millal tehtud kulutused end ära tasuma hakkavad.
Kirjeldage ka ohtusid, mis teie tulevast ettevõtet kahjustada võivad ja nende vältimise võimalusi.

Teksti nõutab pikkus on u 200 - 250 sõna.

VASTUS     Lugupeetud Ants Kask!

Kirjutab teile Natalja Garanina.
Olen kuulnud, et teie kavatsete asutada oma äriühingut.
See on päris hea idee ja ma pean sellest lugu.
Mina ka tahan asutada oma äriühingut ja pakun teile minu ettevõttes osaleda.
Nüüd tutvustan teile oma äriplaani.
Kõigepealt tahaksin rääkida sellest, millega ma kavatsen tegelema hakata.
Kogu aeg olen unistanud oma turismifirmast.
Ja nüüd aeg on käes.
Järgmisel nädalal kavatsen leida ruumi, mida tuleb rentida.
Pärast seda tuleb minna Äriregistri, et saada sealt tõendid, mis on vajalikud.
Siis lähen ostma kõik vajalikud vahendid, mööbli ja nii edasi.
Meie firma edukaks tegutsemiseks on vaja palju raha.
Isegi võime laenu pangast võtta ja asutada oma ühingut.
Aga meil on nii kui nii vaja investeeringuid, sest see äri on väga perspektiivne ja meil tuleb väga tihti suhelda teiste turismifirmadega ja reisibüroodega, aga vahel ka teiste riigide turismifirmadega.
Aga mida rohkem me paneme oma äriühingu sisse, seda rohkem me pärast saame.
Tulevikus võime saada väga palju raha ja meie turismifirma võiks olla kõige parem Eestis, aga võib olla ka välismaal.
Mul on sõbrad, kellel on oma turismifirmad.
Nad tegelevad turismiäriga juba 5 aastat ja kõik läheb neil hästi.
Meie turismifirma hakkab müüma meie klientidele reisipakette, mida me hakkame koostama.
Reisipakettides kirjutame missugune reis see on, informatsiooni majutuse kohta, ekskursioonide kohta ja nii edasi.
Me võime omandada siseturismi ja välisturismi.
Eestis on ka väga huvitavad ja ilusad kohad.
Ja me võime teha ekskursioone üle Eesti.
Selleks tuleb giidi leida, aga kui ei leia, siis mina võin giidi tööd teha, sest ma ei õpin ülikoolis ja saan pärast seda lõpetamist giidiks.
Aga see pole ainus, mid ama õpin.
Ma õpin ja tean kõike, mis on seotud turismiga.
Siis tuleb leida ka raamatupidajat meie firmasse.
MA mõtlen, et praegusel hetkel sellest piisab, aga kui meil tulevikus midagi vaja on, siis otsustame teiega koos mida teha tuleb.

Loodan, et see ettepanek meeldis teile ja te võtate selle vastu  Kõike head teile.

22.
09.
2000 aa   Natalja Garanina       Sõnu: 751