1.
Mis iseloomustab nõukogude ühiskonna poliitilist ja majanduslikku süsteemi?

2. Millised olid Vabadussõja võidu peamised põhjused?

3. Iseloomustage EW teaduselu.

1. 1905 a. teravnesid Venemaal poliitilised, ning rahvuslikud vastuolud.
Eestis ja Lätis hakkasid  levima sotsiaaldemokratlikud ideed.
Eestis ja Lätis töölisklass suurenes kiiresti, kuid nende kindlustatuse tase jäi väga madalaks.
Pärast rahumeelsete demonstrantide tulistamist haaras kogu maad rahulolematuselaine.

Avaldati tsaari manifest, kus lubatidemokraatlikke vabadusi, aga suurendati ka abinõusid.

Väga palju mängis majanduslikku elus kartuli kasvatus.

19 saj.
algul domineerisid Baltikumi vaimuelus valgustaja ideed.
C. R. Jakobson nõudis eestlastele baltisaksa aadliga võrdseid õigusi.
1987 järgnevatel aastakümnetel põllumajanduslik rahvastik vähenes, tööstuslik, pooltootlik või mittetootlik rahvas suurenes.

Kiir areng kõigil elualadel, laienes hoogsalt metalli ja masinatööstus, jahutööstuse laienemine  1900 - 1903 - majanduskriis  1917 - Vene Ajutine Valitsus, autonoomia.
Eestimaa Ajutine Maanõukogu.
J. Poska - kubermangukomissar (ühendati eestlaste asualad ühtseks haldusüksuseks) Järgnevalt asendati vene ametnikud eestlastega, otsustati kehtestada emakeelne kooliharidus 24 veebruar 1918 a - Ajutine Valitsus, peaministr Konstantin Päts - kogu võim Lätis ja Eestis läks okupatsiooni kokkuvarisemisel sai Saksa revolutsioon, mille tulemusena kirjutati 1918 a alla Compiegne vaherahu  2. Vabadussõja peamised põhjused: Kõigepealt, eesti rahvas tahtis vabaks saada, kõik tahtsid paremat elut, sellepärast, et oli juba nii raske elada, kõik majanduslikud kriisid.

tarbekaupade vähesus põhjustas hinnatõusu ja ülikiire inflatsiooni  3. 1802 aasta pärast saja-aastast vaheaega avati jälle Tartu ülikooli.
Tartus töötas ka palju maailmamainega teadlasi, näiteks  embrioloogia rajaja K. N. von Baer, astronoom F. G. Struve.
1865 asutati laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine".

Väga kiiresti hakkas разв.
ся teadus ja kultuurielu pärast II Maailmasõja.
Väga levinud olid laulupeod ja tantsimispeod.

Hakkasid oma tööd: kirjutada novelle ja luuletusi paljud autorid, üks nendes oli J. Kross