Varane metalliaeg      Eesti territooriumilMõiste "animism"      tähendus    1. Eestis muistseks ajaks nimetatakse ajajärku, mis algab esimesest inimeste saabumisest 8000 eKr Eesti aladele kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandil.
On olemas kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg.
Pärast kiviaja lõppu 2. 000 e Kr algas pronksiaeg, mis kestis kuni 6. saj.
e Kr, mida nimetatakse varase metalli aja aluseks.
Tegelikult pronksi ja varase metalli aja vahel on üsna raske kindlat jooni (piiri) teha, sest suuri muutusi ei toimunud.
Pronksiajal inimesed hakkasid kasutama pronksi, mis tuli neile arvatavasti Skandinaaviast kätte või teine variant Volga rahvaste kaudu.
Mindi üle annastavalt majanduselt mindi üle viljelusmajandusele.
Tekkis alepõlendus, künnipõlendus.
Tol perioodil oli juba patriarhaarne ühiskond, mehe oli tähtsam roll.
Tegeldi loomakasvatusega, kui ka kiviajale iseloomuliku tegevusega nagu: küttimine, kalandus, koristamine.

Tööriistad olid tehtudpronksist osaliselt, aga ka kivist, puust, luust.

Inimesed kasutasid oma esivanemate kogemust.
Tööriistad olid tugevamad ja paremini viimistletud.
Uued olid kõblas, sirp, aga ka käsikivi.
Siinsetel aladel väetamist veel ei tuntud.
1000 eKr.
Tunti juba maaveljelus.
Kui rääkida matmiskommetest, siis perioodil 2000 eKr - 6saj ekr.
olid maapealsed kivikirstkalmed: suurematest kividest tehti ring, mille oli kivist.
Varane metalliaeg.
6. saj e Kr - 1. saj  Siinsed elanikud püüdsid juba ise soomaagist rauda sulata.
Peamine elatusala oli koduloomapidamine: veised, lambad, sead, hobused (mille söömisest loobuti ainult 14. saj.). hakkasid tekkima linnused, muinaslinnused.
Tööriistad tehti nii puust, luust, pronksist, rauast.
Rauda kasutuselevõtt mõjutas inimeste elu suurel määral.
Ajaloo arengu jooksul on väga huvitav jälgida kuidas inimeste igapäevane elu, maailmavaated ja kultuur muutusid.
Varasel metalliajal juba hakkasid inimeste elus tekkima kaubandus, mis sai iseloomulikuks jooneks rooma rauaajale ja noorema rauaaja algusesse kuuluva vikingi ajale.
Inimesed olid varasel metalliajal enam vähem päiksed võrreldes näiteks keskmise rauaajaga.
Seega kokkuvõtteks võib öelda, et Metalliaja algusel see tähendab pronksi ja varasel rauaajal toimus murrang ajaloo käigul.
Metalli kasutuselevõtt andis inimkonnale rohkem võimalusi ja kergendas mingil määral elu ja metalli kasutuselevõtt andis kiiruse inimkonna kultuuride arengule.

Metalliaeg on tähtis lüli maailma ajaloos.
2. Animism - kiviajale ja üldse muinasajale iseloomulik uskumuste süsteem.
Selle järgi inimesed arvasid, et hing on kõikjal, nii eluta kui elulisel loodusel, asjadel.
Oli animalistlik ja totemistlik süsteemid.
(uskumused).