Tooge välja      peamised erinevused EV ja ENSV ühiskonnakorralduses ja majandusesMida mõeldakse, kui      ENSV kutluuriajaloos kõneldakse nn "Hrustshovi sulast"?

1. ENSV tekkis totalitaarne reziim: * rahval puudus võimalus rahva esindusorganeid ise valida.
* puudus sõna vabadus * kogu rahvas oli riigi kontrolli hirmu ning terrori all.
* parteide paljusus oli keelatud * keelati ka seltside tegevus * puudus sõltumatu kohus ning vaba aja kirjandus.
Võim koondus ühe partei ladviku kätte.
Valitses votsialistlik ühiskonnamudel.
Majandus oli oma iseloomult plaanimajandus.
Inimestel puudus eraomandiõigus.
Maa natsionaliseeriti ning muudeti riigi omandisk.
Rahval polnud tegelikult väärtust.
Prioriteediks said sidemed, tutvused.
Kõik majatarbekaubad, toit ning hüved olid defitsiitsed.

Neid saadi ainult läbi tutvuste või olles riigi nomenklatuuri liige, kuuludes kommunistlikku parteisse.
Näilised elasid inimesed võrdsetes tingimustes, kuid teelikult jätkus riigi poolt pakutavaid hüvesid ainult vaevaga pooleks ära elamiseks.
Põllumajandus oli koondunud kolhooside ning hiljem sohvooside võrku, kus tehti plaani järgi tööd.
Kehtisid nn päevanormid, mida tuli täita.
Ka saaki tuli külvata ja korjata vastavalt ülevalt poolt tulnud käskudele.
Sageli ei arvestatud "pädevad" ülemused siinsete ilmastikku oludega.
Põllumajanduse toodangut saadi vaevu miinimumi piirides kätte.
Vähegi rikkamad endised talupojad suruti maksudega ja viljanormidega sinna maale, et nad olid sunnitud kolhoosidesse astuma.
Samas esialgu Stalini ajal ei tahetud ka "omal soovil" kolhoosi astujaid, kes olid nn kulakud.
Neid lihtsalt represseriti ja saadeti asumisele.
(1949, 1941 küüditamislained).
Ühiskonna korralduses oli ka rehva kultuuri maha surumise tendents.
Endised kultuuritegelased, kirjanikud, teadusearendajad represseeriti nende kohtadele paigutati vähe pädevad vene-eestlased või koguni muust rahvusest "uusi tegijaid".
Kehtis puhta ankeedi mõiste ülikooli, tööle, kooli võtmisel.
Esimestena said hariduse proletariaadi perekondadest lapsed, taunitav oli olla endise EV riigiametniku või muu teeneka inimese poeg, ja järglane.
Taunitav oli ka usutunnistus.
Teretulnud oli ateism.

Eesti Vabariigi ühiskonna korraldus oli kapitalistlikel alustel rajatud.
Arendati tööstust ning majandust ning alles siis, mugandati sellega valitsev kord.
Eesti Vabariigis valitses sõnavabadus, usustunnistuse vabadus, erinevate meediaallikate tsensuur oli leebe.
Kehtis palju parteisus.
Kõige kõrgem võimukandja oli riigis rahvas.
ENSV konstitutsiooni järgi kehtis ka seal töörahva ülemvõi, kuid tegelikult oli see koondunud partei kätte.
Eesti Vabariigi ajal oli asjaajamiskeeleks eesti keel.

Esimese EV ajal oli riigi korralduse, mil viimastel aastatel koondunud autritoorse K. Pätsi kätte, kuid sellist terrorit ning hirmu valitsust nagu ENSV polnud.
EV kehtis aastas 1925 vahemusrahvaste kultuuriautonoomia, mis lubas vahemusrahvastel saada oma keelset algharidust, seltsiliikumist  ning ajakirjade välja andmist.
Majanduses valitses turumajandus ning kapitalistlikud tootmissuhted, kuhu riik otseselt ei sekkunud.
Rahvas sai reaalset palka ning oli stiimul enesearendamiseks ning täiendamiseks, sest mida parema hariduse saadi, seda paremad tuleviku ja karjääri väljavaated olid.
Oli ka tööpuudus, mida ENSV-s näiliselt polnud, kuid see on omane kõikidele demokraatlikele riikidele.
Rahvale ei surud peale ideoloogilist propagandat.
Inimeselt said vabalt reisid ning selleks, et paremini elada tarvitses rohkem tööd teha, mitte parteisse kuuluda.
Talupoeg oli omal iseenda peremee.

2) Kui räägitakse ENSV kultuuriloos nn "Hruštšovi sulast", siis mõeldakse selle all 1956. a. toimunud Stalini kuritegude paljastamisega kaasnenud paljude eesti kirjanikke rehabiliteerimist (Fr.Tuglas, K. Merilaas, J. Kross).
Tsensuur lõdvenes, inimesteni jõudsid seni kulu all olnud raamatud.
Tugevnesid sidemed paguluskirjanikega.
1965. aastal ilmus Loomingu Raamatukogu esseid ning kirjanike teoseid.
Ilmus ka palju tõlkekirjandust.
Inimeste kultuurikontaktid suurenesid.
Ilmus ka Bulkakovi "Meister ja Margarita" teos (tõlke).
Eestis korraldatakse džässifestivale.
Tekkib, küll varjatud kujul.
Lääneliku muusika kuulamise võimalus.
Aktiviseerub dissidentide tegevus.