KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST      1. Missugune oli keskaegne linnakultuur?

2. Miks sai võimalikuks Vene-Liivi sõda?

1. Keskajal linnas elasid välismaalased saksalased ja vähemuses elas seal ka eestlasi.

Mujalt tulnud rahvas elas paremini, kui eesti rahvas.
Sakslaste käes oli võim, kuna nad olid rikad.
Rikalt elasid kaupmehed, kullameistrid, kuna meister pidi omama varandust, pidama uhkeid oidusid ja olema abielumees.

Tähtsamad linnad olid Tallinn ja Tartu ja Veel neli väiksemat - Viljandi, Narva, Rapla ja Paide.

Igas linnas kehtisid omad seadused.

Tähtsam võimuorgan linnas oli raad, kuhu kuulus 24 raehärrat.
Hiljem raehärrasid oli 12 ja nad valiti üheks aastaks.
Raad tegeles siseasjadega, raad otsustas, keda võtta linna elanikuks, pidasid ka kohut.
Kuna igal linnal oli oma raha, raad pidi raha ka mündistama.
Linnas olid ka kaupmeeste gildid, käsitööliste tsunftid, kuhu põhiliselt kuulusid sakslased.

Eestlased olid lihttöölised.
Kuigi linnas suri palju inimesi tahtjais vähemaks ei muutunud.
Kuna linnaelanikud põhiliselt tulid maalt, maaga side ei katkenud.
Linna piires hariti põldu, kasvatati taimi.
Ka oli linnal maahärra, kes teostas kaubandust maa ja linna vahel.

Kuna põhiliselt kaupmehed olid sakslased kaubandus toimus ka väljaspool Eestit.
Eestist viidi välja teravilja, rukkist, ka kala, rasva, kivi ehituseks, lina ja kanepitaimi.
Sisse toodi soola, heeringat, vürtse, humalaid, veine, metalle jne.

Üldiselt linnaelu arenes, arenes ka kaubandus.

2. Enne Liivi sõda Liivimaa aadlikud elasid liiga hästi ja nad muutusid laisaks ja etevaatlikus kadus.
Sel ajal Venemaal troonile istus Ivan IV Grožnõi, kes väga armastas vallutada ja Liivimaa pakus talle erilist huvi sellepärast, et seal oli pääs merele.
Ta tõi mittu põhjust Liivi sõda algatamiseks.

1) et, seal liusatakse taga õigeuskliku  2) et, nad takkistavad Venemaal kaubelda Euroopaga.

3) Liivimaa on iidne Vene territoorium.

Nende ettekäänete abil Ivan IV Grožnõi alustas Liivi sõda 1558 aastal.