Viikingiaeg Eesti territooriumilMõiste "muinasaeg" tähendus    1. Viikingiaeg Eesti territooriumil oli 5-8saj e. Kr.
Eestlased elasid enamasti maal, kuid mõned ka linnades linnused.
Kõige suuremad Tolleaegsed linnad olid Tallinn ja Tartu, mis kuulusid ka pärast 13saj.
m. ajajärku Hansaliitu.
(S.O. kaubanduslik liit) linnades toimus kaubanduslik areng.
Sisse viidi soola, rauda (metallid), viina; Eestist viidi nahku, oder, lina; Eesti oli hea transiitmaa, sest ta seos Euroopa, Baltimaad ja Venemaad.

Eestlaste peamiseks tegevusalaks oli küttimine, põllumajandus (kasvatati tatra, odra, lina jne ja loomade kasvatamine(hobused, sead, veised jne).
raud oli juba Eestisse tulnud, seda hakati ka siin teha.
Inimesed elasid gruppidena, koos elati ~10-20 inimest (kõik perekond koos vanematega.) Surnuid maeti maa peale (kividest ring + keskel oli rist), esimesed rändjutustajad hakkasid kolima , ka Baltimaades.
Hakati rajama kirikuid, kus toimusid palvesid.
Peamised tööriistad jaid isegi savist, kivist, puust.

2. "Muinasaeg" - s. o. raua aeg.
Muinasajaks peetakse aega, mis oli enne seda, kui levitati kirjakeel (письменность).
ja kristlus ja enne seda, kui levis eesti keele oskus talupojade hulgas.