I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   "Rahvajooks"  Statistikaameti poolt oli läbi viidud uuringu "Rahvajooks", mille eesmärgiks oli hinnata ja selgitada välja rahvajooksu osalejate osakaalu.
Antud uuringus oli võetud erinevate aastate jooksu osalejate andmed.
Võrdlemiseks samuti oli võetud 2 erinevad grupid.
Esimene grupp moodustas SEB Tallinna Maijooksu osalejaid.
Teises grupis oli Tartu maratonis osalejad.
Kui me võtame näiteks teine grupp, siis on selline lugu.
Kuni 1993. a. Tartu maratonis osalejate hulk kiiresti langes, aga nõukogude ajal see arv oli piisavalt kõrge.
Loomulikult osalejate nii suur vähenemine seondub Nõukogu Liidu langetamisega ja Eesti raske aja tekitamisega.
Aga kui me vaatame järgmised andmed siis me pöörame tähelepanu sellele, et peale Eesti taasiseseisvust kuni käesoleva ajani Tartu maratonis osalejate arv hakkas kiiresti kasvama.
Kui meie riik sai iseseisvust, siis inimesed jälle hakkasid paremini elama ja tundma huvi spordi (eriti jooksu) vastu.
Sama situatsioon SEB Tallinna Maijooksu osalejate kohta, milles osalejate arv iga aastaga kasvas.
Aga võrreldes Tartu maratonis osalejate andmetega võib öelda nii, et oleks 2008.
a Tallinna Maijooksu osalejate arv hakkas kiiresti kasvama.
Tartus maratoni kohta andmetel seda ei ole märgitud.

See sõltub sellest, kes on sponsorid ja erinevad toetajad.
Muidugi viimastel aastatel SEB pank toetas palju raha selle projektile ja seetõttu jooksu osalejate arv kasvabki.
Läbiviidud Statistikaameti poolt uuringu põhjal võib järeldada, et vaatamata sellele milles linnas toimub jooks, kui palju rahas selles projektis jne, meie kodanikud hakkasid tundma spordi vastu ja osalema erinevates pordiüritustes.
   TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Lugupeetud kolleegid!

Eelmisel nädalal ma osalesin ühe väga huvitava konverentsil mille teema oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Antud konverentsi oli korraldatud sotsiaalministeeriumi poolt, kus osalesid paljud erinevad spetsialistid.
Näiteks olid sotsiaalministeeriumi töötajad, Töötukassa töötajad, erinevate kooliõpetajad, spordiliidu liikmed ja Naisterahva ühiskonna organisatsiooni liikmed.
Konverentsil arutleti kaks küsimusi.
Esimene oli - naiste ja meeste võimalused tööturul.

Teine küsimus oli - soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.
Proovin Teile lahti kirjutada selle teema ülevaade.
Esimesel küsimusel konverentsil oli suur diskussioon.
Muidugi meie riigis naiste ja meeste tööturul võimalused on väga erinevad.
Mehed otsivad endale tööd kiirem kui naised ja antud probleem on väga aktuaalne mitte ainult meie riigis, vaid terves maailmas.
Naisterahva ühiskonna organisatsiooni esindajad (loomulikult kõik naised) olid väga aktiivsed selle küsimuse lahendamisel.
Üks naine ütles:" Põhiseaduse järgi kõikide inimeste õigused on võrdsed sõltumata soost jne".
Samuti tema ütles, et igas valdkonnas toimub naiste diskrimineerimine.
Tema vastu vaidles üks töötukassa töötaja, kes ütles, et kahjuks viimastel aastatel võetakse tööle ainult ehitajaid kellest nõutakse palju jõud, mida naistel ei ole.
Samuti antud töötaja tunnistas, et tegelikult naiste ja meeste palgad on väga erinevad ja see sõltub jälle füüsilistest võimalustest.
Konverentsil osalenud naised hakkasid jälle vaidlema ja rääkima sellest, et võrreldes mehest naised võivad ka teenida suurt raha, mõned naised on targem kui mehed, palju naised on väga haritud kellel on kõrgharidus jne.
Konverentsil arutleti liiga palju sellel küsimusel, aga tulid järeldusele, et naiste võimalusi tööturul tuleks piisavalt tõstada ja teha võrdsed võimalused tööle võtmisel.
Teise küsimuse kohta ei ole nii palju räägitud kui esimesel küsimusel, aga järeldasid seda, et nii koolis kui juba lasteaias õpetajad peavad õpetama lapsi ja rääkima nendele, et nii mehed kui naised on meie ühiskonnas omavahel võrdsed.
Poisid ei pea soolvama tüdrukuid, peavad hästi suhtuma neid ja ei pea unustama, et tüdrukud on kõigepealt tulevikus emad kelle roll on väga kõrgemal kohal.
Samuti ei tohi ka unustada, et naised füüsiliselt nõrgem kui mehed ja sellele tuleks ka teha aktsenti.
Kui kooliõpetajad alustavad õpetada elementaarseid teemasid, siis loomulikult soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine piisavalt tõstab meie ühiskonnas.
Sellega on meie konverents oli lõpenud ja kõik osalejad olid rahul, et ühel on samavõrdsed mõted soolise võrdõiguslikkuse kohta.
Sõnu 757