I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Rahvaspordi populaarsus Eestis ajavahemikul 1987-2010.
Lugupeetud kolleegid!
Ma tahan teid tutvustada Statiistikaameti tehtud uurimuse tulemustega, mis puutuvad rahvaspordipopulaarsust Eestis ajavahemikul 1987-2010.
Kõigepealt tahan peatuda sellest, et alates 1990. aastast osavõtjate arv nii Tartu maratonis kui ka SEB Tallinna maijooksul kasvab.
Näiteks, aja vahemikul 1994-1998 osalejate arv mõlemal jooksudel oli kasvanud kahekordselt.
Seda võib põhjendada sellega, et Eesti majanduslik seisund oli stabiilne ja inemesed saaksid oma tervisee eest hoolitseda.
Aga kui vaatame perioodi algusse, siis saame näha ühel juhul (Tartu maraton) suur langemine ja see on seotud NSVL-i lagunemisega, aga teisel juhul (Tallinna maijooks) vastupidi - kasva.
Aga on oluline ka see, et naiste osavõtt on kõrgem kui üldine osavõtt.
Ja seda demonstreerib uuringu lõpperiood, kus märkame suurt osaliste kasvu eriti Tallinna Maijooksul 2010 aastal.
Aga üldine populaarsuse tendents on seesamal ajavahemikul stabiliseerus, sest majanduskriis ei saa inimestele (eriti meestele) nii palju võimalust oma tervisega tegelda ja spordi massiüritustel aktiivselt osaleda.
Kokkuvõtteks saan öelda, et rahvaspordipopulaarsus Eestis on ajavahemikul 1987/88-2010 kasvanud, sest inimesed algasid oma tervise eest hoolitseda.
   TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Lugupeetud kolleegid!

Eile toimus konverents, mille teemaks oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".

Konverentsil arutati sellist teemat: Naiste ja meeste võimalused tööturul; soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas ja soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.
Ja ma tahan peatuda kahel eriarvamusi tekitaval küsimustel.
Kõige rohkem arutati seda, et kas on vajalik soolist võrdõiguslikust ühiskonnas teadvustada ja kui sügav me peame seda teha.

Suur osa osalistest väitis, et meie ühiskonnas on tänapäeval see võrdõiguslikkuse liik ei ole hästi teadvustatud ja me peame kindlasti seda mõtteviisi, et meeste ja naiste õigused on võrdsed sügavamini kui täna teadvustada.
Nad toodi näidet, kus juttu oli meie põhjanaabrite - Soome ja Rootsi kohta.
Ja selle näide järgi oli selge see, et Soomes ja Rootsis naistel on rohkem õigust, kui meie naistel.
Vähem osa osalistest väitis aga seda, et meie riigis on sam sammult liikumine sügava teadvustamisele soolise võrdõiguslikkuse suunas tehtud ja ühiskona saab seda vajalikkust hästi aru.
Aga mida puutub minusse, saan öelda, et meie riigis ühiskondlik teadvustamine selles küsimuses nõrk, aga riik teeb palju, selleks et seda teadvustamist tugevdada ja suureneda.

Ka arutati naiste ja meeste võimalused tööturul.
Üks "laager" oli veendunud selles, et naistel on meie tööturul ei ole pisav võimalust.
Ja nad toodi näidet, kus naine ei saada ettevõtte ülemusena või ei saa pääseda linnavoolikogusse ametnikut kohta.
Aga teine "laager" väitis, et naistel on olemas kõik võimalused ja täna juba rohkem, kui meestel, sest majanduskriis tõttu just mehed kaotasid kõige rohkem töökohti.
Aga ma arvan nii, et naistel on võimalused (ja suured võimalused) tööturul oma kohta leida, aga ühiskond riik peab rohkem tähelepanu selle küsimustele pöörata.
Ja lõpuks käsitleti stereotüüpide negatiivset mõjut töö- ja haridusvaldkonnas, aga see küsimus ei tekki eriarvamust.
Kokkuvõtteks saan öelda, et toimuval konverentsil käsitleti tähtsat teemat, mida saab aidata sotsiaalse probleemide lahendamisele kaasa.
Sõnu 640