Voim, indiviid ja kohanemine elulugudes: vanemad eestlased elust  Nõukogude Eestis.

Elu Nõukogude Eestis alates 1950. aastate teisest poolest kirjeldavad oma elulugudes vanemad eestlased harva läbi ühiskondliku prisma.
Pea probleem oli et riigi ja rahva elu areng kulges teineteist eraldi.

Nii, teise maailmasõja käigus kadus Eesti kui iseseisev riik.
Oli palju muudatusi nii riiklikul kui ka rahvuslikul pinnal: eestlased pidid loobuma väikeriigi ühtseks rahvuseks kasvamise ideest, samal ajal kui uus riigikord asus juurutama oma nõukogulikku ideoloogiat.

Selles artiklis on näha elu 1940.
("Unustamise" probleem) See artikkel näitab hästi see sest 10 informante 11-st on pärit maalt.

Enne 1940 Maal ei muutunud esialgu midagi.
Johannes Vares-Barbaruse valitsus suunas esialgu oma  tegevuse vaesema rahvagruppi huvidele - tehti juurde tääkohti, kehtestati tasuta haridus ja arstiabi.

1939 - 1949 on aeg kus inividuaalne aeg ja ajalooline aeg kattuvad.
Rohkem tähelepanu on elusfäärile.

Komunismiehitajad.

Propaganda hakkas 1961. aastal.
K-ehitaja pidi olema korraliku ideoloogiatöö resultaat.
Nõukogude inimeseks kasvatamise idee oli tootmine ja inimeste heaolu.
Rahvale tuli korraldada loenguid, vestlusi, õppusi.
Soovitada lugemiseks ajalehti, ajakirju, raamatuid.
Kõige peamine oli komsomoli- ja parteiorganisatsioonidesse uute liikmete juurde võtmine.
Inimesed ise tahtsid aaluda.
Aga mitte kõikidel oli võimalus jääda.
N. : Olga L. ei osanud kirjutada, ajakirjanduslikus mõttes, lobises büroodel parteikomitee naistega tühja asju.
Selge et temast toimetajat ei saanud.
1949.
inimesed ei olnud nii huvitatud oma arengus vaid peamine oli, et paber klapiks nõuetega.
Lõpetadi talupidamine kui elustiil.
Kolhoosid ei pakkunud talupojadele rahuolu oma tööst.
Negatiivne oli ka see et osa ameteid iseloomustas  nõukogude ajal rohkem alkoholi pruukimine.
Paljud täätajad riigitööl istusid kohvipausist kohvipausini.
Nõukogude ajal korralikku riigi tööd üldse ei tehtud.
Riik ja rahvas oli teineteisst lahus.
(Kahte elu pole kellelegi elada antud, et alustan uuesti) 1929a.