Kahjuks ma ei lugenud tervet raamatut, kuid see ei seganud, sest tekst, mida lugesin, oli hea tervik.

Tuglase tekst polnud eriti raske lugeda, kuigi ta kasutas rikast sõnavara.

Mulle meeldisid spetsiaalsed sõnad, värvikas keelekasutus ning mitmekülgne kirjeldamine.
Tekst avanes hästi.
Spetsiaalsed sõnad tegelesid peamiselt põllumajandusega, mida enam ei palju kuule.
Eriti mulle aga meeldis looduse kirjeldamine.
Tekstis, mida lugesin, oli terve hulk looduse kirjeldamist ja seda oli eriti mõnus lugeda.
Oli huvittav märgata kui palju on samasuguseid kirjeldavaid sõnu soome ja eesti keeltes, aga teised on muidugi ka väga erinevaid.

Ma tahaksin veel rohkem eesti keeles lugeda ja usun et loen terve Väike Illimarit, sest arvatavasti saan hakkama ka terve raamatuga.
Loomulikult ei saanud aru igast sõnast aga asjade käiku oli kerge järgneda.
Õppisin ka palju juurde, sest vaatasin palju tundmatuid sõnu sõnaraamatust.
     Teksti sündmuskohaks oli provints.
Nii soomlaste kui ka eestlaste juured on maal ja sellepärast on huvittav lugeda tekste, mis toimuvad maal.
Mind huvitab ka ajalugu, ja tekstis oli viiteid Eesti ajalukku.
Näiteks kui Illimari pere jalutuskäigu lõpuks kohtus teiste jalutajatega, nende vestlusteemaks oli mõisahärrad ja millal nad mõisasse jälle tulevad.
Eestis oli tol ajal mõisaherrad sakslasi ja tavaline rahvas eestlasi.