I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                               675                  655  Tasuline töö                                       147                  253  Õppimine                                           83                    4  Majapidamine ja perekond                99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15  Vaba aeg                                            415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                               672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14  Vaba aeg                                            350                  268  Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.Statistikaamet tegi uuringu aastadel 2009-2010 ja kokkuvõttest näeme, et meeste rahval (vanuses 12-65a) vallastel on rohkem vaba aega 415 ja abielus mehel 331 (minutites).
Vabatahtlikul tööl ja nõupidamistel vallalisel on kasutanud vähem aega, kui abielus mees, see näitab, et ikka vallalistel on rohkem vaba aega.
Majapidamisel ja perekonnal vallaline raiskab vähem aega, kui abielus mees (andmetes on 99 ja 178 minuti.
Oppimisel samuti on vallalisel rohkem aega 83 min.
ja abielus ainukt 4 min.
Tasuline töö võttab vallalisel vahem aega 147 min ja abielus 253 min ja isikliku tegevuseks vabal mehel on rohkem aega 675 võrreldes teise grupiga 655 min.
Päris huvitav info sain sellest tabelist endale teada, kuna enne sellist tabeli pole kunagi näinud.
Allikas oli Statistikaamet ja tabeli nimetus oli "Keskmine ajakasutus ööpäevas minutites.
Sama tabel oli naiste kohta samas vanuses 12-65 a. Sealt näeme samuti et vaba (ilma pereta) naisterahval on enda jaoks rohkem vaba aega, kui abielus naisel (350 ja 268 min) Vähem aega võttab vabatahtlik töö ja nõupidamised (10 ja 14).Majapidamine ja perekond vallalistel võttab ka vähem aega (152 ja 288 min).
Õppimisel vallaline kasutab rohkem aega (92 ja 7 min abielus) tasulisel tööl vallaline naine sooritab ka vähem aega võrreldes abielunaisega (162-201 min) ja isiklikul tegevusel on samuti vallalisel rohkem vaba aega.
Sellest tabelist päris tõsiselt on näha et vallalisel immesel mehel või naisel on natuke kergem elu kui abielus või vabaabielus inimesel.
Abielus inimesel on kohustused pere ees.
Majapidamisel läheb nats rohkem aega, kuna vaja hoolitseda mitte ainult enda eest aga teise pereliikme eest ka.
Kuna ise olen abielus ja on 2 täiskasvanud poega, sellest ma tean täpselt, ja ei kahetse et mul on nii vahe vaba aega enda jaoks.
   TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Hiljuti käisin väärtuskasvatuse konverentsi.
l Üks teemadest oli selline: Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamine.
See tema oli natuke keeruline minu jaoks.
Teine teema oli: Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.
Selle kohta mina ise arvan et peamine on ikka teadmised.
Kool annab inimesele teadmised igast valdkonnast.
Juba lasteajast laps saab teadmised kasvataja õpetab last, aga tervisest peavad muretsema lapse vanemad ja medukud.
Ma arvan et laps peab olema tiimis juba väikselt, siis kui laheb kooli tal on kergem adapteerida kollektiiviga, lihtsam saab teistega nii kui lastega nii ja opetajadega hakkama suhtlema, ikka hariduse eesmärk on anda immesele teadmised, inimene voib olla haritud aga viletsa tervisega voi üldse pudetega.
Kui immene on haritud ta püjab ennas edasi haritada ja tal on rohkem teadmisi ja võimalusi enda tervise hoida.
Kunagi nägin ajalehes sellist statistika, et mida kõrgem inimesel on haridus, seda vähim ta on haige ja võttab haigustuslehe.
Võib olla selle pärast, et tal on huvitavam töö koht, ei tööta füsiliselt ka, suurem kohustus tunde, rohkem kasutab ja loeb internetti, saab sealt info kuidas tervist säilitada ja hoida veel uks teemadest oli: Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Kool annab väga palju, minu arvades, et kujundada lapse iseloomu.
Mitte koik algab kodust.

Mõni kord vaatan naabri lapseid.
Üks pere on peaegu associalid, vanemad ei tööta aga iga päev on nad purjus, nendel on kolm last, vanem laps tüdruk ilusti hoolitseb kahe noorema poisi eest koolis tal lähib väga hästi, opetajad on rahul temaga, tahab saada endale õpetaja hariduse ja püüab selleks väga hästi lõpetada kooli, et saada tasuta koha ülikoolis.
Väiksemad poisid ka opivad hästi ja vaatavad suhu vanemal õel mitte emale-isale.
Koolis nad saavad olla pikka päeva ja õhtuti veel saavad teha sporti, käivad trennis jalgpalli klubis, kus nendel tõsiselt laheb hästi, kuna nende treener on haritud ja hea kombedega inimene.
Sõnu 781