I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                               675                  655  Tasuline töö                                       147                  253  Õppimine                                           83                    4  Majapidamine ja perekond                99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       11                    15  Vaba aeg                                            415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                               672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised       10                    14  Vaba aeg                                            350                  268  Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Keskmine ajakasutus ööpäevas minutites naiste ja meeste hulgas  Naiste ja meeste hulgas oli läbi viitud küsitlus.

Mehed olid vanuses 12-65a.
, ja naised samamoodi.
Selles küsitluses oli ka arvestatud, et mehed ja naised on vallalised, abielus või vabaabielus.

Küsitluse eesmärk on järgmine: uurida, kui palju aega ööpäevas keskmises kasutavad neised ja mehed erinevate tegevuste jaoks.
See küsitlus oli 2009-2010 a. Võib olla tänapäeval need tulemused on muutuvad.
Ja me saame küsitluse lõpuks järgmised tulemused.
Vallalised mehed kasutavad isikliku tegevuste jaoks ööpäevas aega rohkem, kui selle jaoks abielus või vabaabielus mees.
Naiste hulgas on sarnane olukord.
Küsitlus näidis, et õppimise jaoks vallalised mehed ja naised kasutavad rohkem aega ööpäevas, kui abielus mees või naine.
On loogiline, et majapidamise jaoks abielus mees või naine kasutavad rohkem aega kui vallalised.
Tulemused näidavad meile, et vallalistel inimestel ööpäevas on rohkem vaba aja, kui teistel inimestel.
Sest neil ei ole pere, ja neil on vähe kodutööd.
Tasulise töö jaoks vallalised inimesed kasutavad vähe aega, kui teised.

Aga vabatahtliku töö ja nõupidamise jaoks vallasised, kui ja abielus inimesed kasutavad ööpäevas liiga vähe aega.
Selles punktis oli väga väike tulemus ja arv.
Võime näha, et tulemused on erinevad, aga mõned on loogilised.
Vallalisel inimesel on rohkem aega enda jaoks, ja loomulikult tal on palju vaba aja.
Selle pärast, et vallalistel inimesel ei ole pere, tal on rohkem aega et enda arendada.
   TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Väärtuskasvatus, või mis on tähtis tänapäeval.

Eelmisel nädalal Tartus, toimus väärtuskasvatuse konverents.
Seal osalesid, ja püüdsid arutleda, noorsootöötajad erinevatest linnadest.
Konverents oli pühendatud noortele ja nende probleemidele.

Noorsootöö - see on tingimuste loomine, uus noored saavad tegeleda oma lemmiku asjaga, ja tunda end mugavalt.
Noorsootöötajate eesmärk oli aru saada, millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.

Noorsootöötajad tahtsid uurida missugused noored peavad olema, et saada meie ühiskonna õnneliku.
Selle jaoks oli tehtud gruppitöö.
Kus osalejad arutlesid oma vahel, missugused iseloomu jooned peavad olema noortel, et nad saaksid ühiskonnas hakkamasaama.
Inimestel rühmades olid erinevad arvamused.
Keegi arvas, et inimene peab olema töökas, et kohaneda.
Aga teised arvasid, et kui inimene ei ole heatahtlik ja avameelne ta ei saa olla õnnelik meie ühiskonnas.

Aga kõik neil on õigus, see peab olema niisugune simbioos.
Kui inimene, või noor, on töökas, avameelne ja heatahtlik, tal on väike võimalus olla õnnelik, ja on raske ühiskonnas hakkamasaada.
Gruppitöö pärast arutlesid kõik koos, ja pakkusid oma mõted.
Järgmine küsimus, mis oli kavas, see on: "Mis on hariduse eesmärk?
". Selle küsimuste kohta olid kõige huvitavad vaeldused.
Üks pool arvas, et hariduse eesmärk on teadmised, aga teine pool väidas, et tervikliku isiksuse kasvatamine.
Ja see pärast, moodustasid kaks laagrit.
Kes olid poolt, et haridus on teadmiste jaoks, ja need, kes olid selle vastu.
Huvitab see, et kõikidel olid loogilised mõted ja vastused.
Aga kokkuvõtte selle küsimuste kohta oli järgmine, et kõik mis toimub koolides, või ülikoolides peab mõjutama meie tervikliku isiksuse kasvatamisele.
Lisa küsimus, mis pakkusid korraldajad, see oli küsimus kodust, perest, ja iseloomuomadusi kujundamisest.
Osalejad väidasid, et kõik algab kodust.
Lapsed on nagu oma vanemate peegel.
Ja kõik iseloomuomadusi kujundamisele mõjutavad vanemad, õed, vennad.
Aga koolis meid ümbritsevad sõbrad, õpetajad.
Ja nad vaatavad lapse peale, ja aru saavad mis toimub tema peres.
Konverentsil oli kasulik ja põnev.
Ja hea koht kogemuste saamiseks.
   Sõnu 718