I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                     675               655  Tasuline töö                                        147                253  Õppimine                                            83                  4  Majapidamine ja perekond                     99                  178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                   15  Vaba aeg                                            415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                    672                  659  Tasuline töö                                       162                  201  Õppimine                                           92                    7  Majapidamine ja perekond                   152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised           10                    14  Vaba aeg                                           350                  268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Eestis palju võrreldakse naist ja meest.
Õppimise suhtes naised õppivad rohkem kui meeste pool nii vallalised kui ka Abielus ja vabaabielus.
Abielus ja vabaabielus naised ja mehed peaaegu ei õppigi, sest paljudel segab kas töökoht või perekond.
Pere ja töökoha pärast vähem tegelevad isikliku tegevusega nii naised kui ka mehed.
Abielus ja vabaabielus naisi ja mehi rohkem kellel tasuline töö koht olemas.
Vallalisel naisel ja mehel on vähem kellel on olemas tasuline töö koht.
Vallalisel mehel on vähem majapidamist kui naisel.
Sama lugu käib ka Abielus meeste ja naiste kohta.
Väga vähe inimesed tegelevad vabatahtliku tööga ja nõupidamisega nii naised kui ka meeste seltskond.
Kuid siis kui on juba Abielus inimesed tegelevad vabatahtliku tööga rohkem kui vallaline inimene.
Naistel on vaba aega pool korda vähem kui isikliku tegevust.
Abielus naised tegeleva isikliku tegevusega rohkem kui Abielus mehed.
Ja puhkavad mehed rohkem kui naised nii vallalised kui ka Abielus.
Arvan, et see on inimlik, et mehed töötavad rohkem kui naised ja ka puhkavad rohkem kui naised.
Sest naistel on ka palju teisi tegevusi millega ta peab jõudma hakkama saama, ut.
palju läheb aega hommiku, - lõuna,- õhtusööki valmis tegemine.

Laste ja meeste riided pesemine, kodukoristamine ja veel paljud asjad mis naine peab kindlasti ära tegema.
Meeldiv näha, et ikkagi Eesti mehed on töökat mehed!

TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Kindlasti oleme kuulnud et inimese jaoks on tähtis isikuse kasvatamine, kuid teame ka sellest, et hariduse teadmised kasvatavat inimese seest õnnelikuna ja kasvatavad inimest.
Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud, kuid kõik probleemid mis meid übritsevad segavad meile tunda õnnelikkut elu.
Kõige suurem probleem miks inimene ei saa olla õnnelik, on kindlasti raha küsimus.
Paljud inimesed ei viitsi õppida ja see järel ei leia endale hea töö kohta kus nad saaksid endale head palka.
See tõttu ongi probleem raha suhtes.
Kuid tuleb aeg kui nad hakkavad seda aru saama, kuid siis on juba lapsed, majapidamine ja palju teisi isiklikke asju mis segavad õppimist.
Hea, et inimesed saavad aru, et haridus on üks kõige tähtsamatest asjadest elus, kuid kahju, et tavaliselt aru saamine tuleb hilja.
Haridus õppetab inimest ka ühiskonnas hakkama saama ja elus edaspidi olla õnnelik.
Inimest kasvatab rohkem kool kui kodu, sest rohkem aega viibib inimene koolis.
Seal ta suhtleb otsib endale paroodia inimest kellelt saab võtta eeskuju.
Sellepärast arvaski, et ikkagi kool iseloomuomadusi kujundab.
Muidugi vanemate roll on ka väga tähtis kui mitte nii palju kui kooli roll.
Sõnu 583