I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                    675                655  Tasuline töö                                       147                253  Õppimine                                           83                  4  Majapidamine ja perekond                    99                  178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             1                   15  Vaba aeg                                            415                331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                     672                 659  Tasuline töö                                        162                 201  Õppimine                                            92                   7  Majapidamine ja perekond                     152                 288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             10                   14  Vaba aeg                                             350                 268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Meeste ja naiste ajakasutus ööpäevas  Hiljuti oli läbiviidud uuring meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest ööpäevas.
See uuring oli 12-65 aastaste inimeste seas.

Naiste ja meeste ajakasutus peamiselt ei erinenud.
Vallaline mees isikliku tegevuse peale kulutab 675 minutit päevas, naised peaaegu niipalju.
Erinevus on 3 minutis.
Abielus inimesed, aga tegelevad isiklikuga vähem, mehed 655 minutit ja naised 659 minutit.
Abielus inimesed rohkem hakkavad tegelema majapidamisega ja perekonnaga.
Näiteks abielus naisel läheb sellele 136 minutit rohkem kui vallalisel.
Meestel on peaaegu samuti: Kuna aeg majapidamisele ja perekonna suureneb jääb vähe aega vaba ajale ja õppimisele.
Vallalised mehed õppivad 83 minutit, aga abielus ainult 4 minutit.
Naistel, aga väheneb see arv 92-st 7-ni.

Vabaaja aeg väheneb ka, kuigi mitte nii märgatavalt.
Kui inimene abielub juhtuvad ka positiivsed muutused.
Ta hakkab rohkem tegelema tasulise tööga, vabatahtliku tööga ja nõupidamisega.
Seda tehakse tööga selleks, et perekond paremini elaks.
Abielus mehedel suureneb tasulisele tööle kuulutatud aeg 147-st 253-ni, aga naistel 162-st 201-ni.
Lõpetuseks tahan öelda, et need andmed on põhjendatud, kuna meestel ja naistel perekonnas on erinevad ülesanned.
Kui meeste jaoks on olulisem raha teenida siis, aga naised pööravad rohkem tähelepanu majapidamisele.
TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Hiljuti ma olen käinud väärtuskasvatuse konverentsil.
See oli väga huvitav üritus.
Seal räägiti sellest kui oluline on väärtuskasvatus.
Samuti kõikidel oli võimalus ka oma arvamust avaldada.
Kõige rohkem mind huvitas kolm teemat.
Üks neist oli see, et millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
Mulle tundub, et selliseid iseloomuomadusi on küllaltki palju.
Kui hakati käsitlema sellel teemal mul kohe tuli meelde mõte, et kõigepealt teistesse on vaja suhtlema nii nagu sa tahad, et nad sinusse suhtlesid.
Minu arvates see on väga oluline.
Heade iseloomuomaduste hulka kuulub viisakus.
Õnneliku elu tagavad sõbralikkus ja heatujulisus.
Mulle tundub, et on palju huvitavam vestelda inimesega, kes on rõõmus.
Selleks, et olla huvitav vestluskaaslane on vaja palju lugeda ja vaadata uudiseid.
Teine teema mis mind huvitas oli kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Mina pooldan seda arvamust, et iseloomuomaduste kujundamistel koolis on väga oluline roll, sest laps veedab seal väga palju aega.
Iga lapse jaoks tema esimene klassiõpetaja on tema jaoks eeskuju.
Ta tahab temaga sarnanema.
Samuti koolis leiab laps endale esimesi sõpru.
Kolmas teema oli see mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või terviliku isiksuse kasvatamine.
Minu meelest hariduse peamine eesmärk on terviliku isiksuse kasvatamine.
Ühiskonna elu sõltub mitte sellest mis hariduse inimesel saavad vaid sellest milline isiksus inimene on.
Hariduse inimene saab koolis õppides.
Nendel aastatel ta kujuneb ka tervisliku isiksusena ja sellest millist haridust ta saab sõltubki milline isiksus ta tulevikus on.
Lõpetuseks tahan öelda, et sellised konverentsid on väga head vaba aja veetmise võimalused ja külastada neid on väga huvitav.

Sõnu 614