I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                      675                  655  Tasuline töö                                         147                  253  Õppimine                                              83                     4  Majapidamine ja perekond                       99                  178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised                11                    15  Vaba aeg                                             415                   331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                     672                   659  Tasuline töö                                        162                   201  Õppimine                                             92                      7  Majapidamine ja perekond                    152                   288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised              10                     14  Vaba aeg                                            350                   268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   "Kokkuvõte meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest ööpäevas"  Käesolev kokkuvõte käsitleb meeste ja naiste keskmist ajakasutust ööpäevas aastate 2009-2010.
Statistikaameti andmetest selgub, et vallalistel meestel vanuses 12-65 a. kulub ööpäevas  675 minutit isiklikule tegevusele.
Samas vallalistel naistel vanuses 12-65 a kulub ööpäevas 672 minutit isiklikule tegevusele.
Meeste vanuses 12-65 a kes on abielus või vabaabielus kulub keskmiselt ööpäevas 655 minutit isiklikule tegevusele.
Naistel vanuses 12-65 a kes on abielus või vabaabielus kulub keskmiselt ööpäevas 659 minutit.
Teisel kohal ajakasutuse poolest on vaba aeg.
Vallalistel meestel vanuses 12-65 a kulub vaba ajale keskmiselt 415 minutit ööpäevas.
Abielus või vabaabielus meestel kõigest 331 minutit, mis võib olla tingitud sellest et perekond nõuab rohkem tähelepanu ja enda jaoks jääb vähe aega.
Vallalistel naistel vanuses 12-65 a kulub keskmiselt ööpäevas 350 minutit (ööpäevas) vaba ajale või 65 minutit vähem kui vallalistel meeste samas vanuses.
Abielus või vabaabielus naistel kulub keskmiselt ööpäevas 268 minutit vaba ajale, mis on 69 minutit vähem kui abielus meestel.
See võib olla tingitud sellest, et kodutööde ja lastega tegeleb tavaliselt naine seega ei jää eriti palju aega enda jaoks.
Kolmandal kohal ajakasutuse poolest on tasuline töö mis on ka loogiline selleks, et normaalselt elada tuleb töötada.
Vallalistel meestel kulub keskmiselt ööpäevas tasulise tööle 147 minutit, abielus või vabaabielus meestel 255 minutit.
See võib olla tingitud sellest, et perekonna ülalpidamine nõuab üha rohkem raha, seega mõned abielus mehed sunnitud töötada mitmel töökohal.
Vallalistel naistel kulub keskmiselt ööpäevas 162 minutit tasulise tööle ja abielus naistel 201 või 39 minuti rohkem kui vallalistel naistel, mis on tingitud sellest, et tänapäeval naised töötavad võrdväärselt meestega.
Kokkuvõtteks võib öelda, et töö ja perekond moodustavad kõige suuremat osa ajakasutuses.
TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Alles hiljuti käisin väärtuskasvatuse konverentsil, mis toimus Tartus.
Peatuks lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
Need on: "Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise" ja "Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.
Rääkides iseloomuomadustest mis tänapäeval võiksid tagada õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise siis paljud konverentsil osalejad leidsid, et need on julgus, võime kiiresti kohaneda ühiskonnas toimuvate muudatustega, võime mõelda ebastandartselt.
Kui rääkida julgusest, siis tänapäeva inimene peab julgema võtta vastu teatud otsuseid, mis puudutavad teda või tema perekonda.
Näitena võib tuua, et tingimustes kus kodumaal puudub võimalus teenida korraliku palka paljud eestimaalased kolivad välismaale, kus sissetulekud tunduvalt suuremad.
Rääkides võimest kiiresti kohaneda ühiskonnas toimuvate muudatustega, siis tänapäeval on see häda vajalik.
Ühiskonnas pidevalt toimuvad teatud muudatusi ja selleks et läbi lüüa tuleb mängida pakutud reeglite järgi.
Rääkides ebastandartsest mõtlemisest eriti see aktuaalne juhtivatel ametikohtadel töötavate inimeste jaoks.
Vahest tuleb ette situatsioon kus tavalisest lähenemisest pole mingit kasu ja tuleb käituda ebastandartselt kahjuks sellised inimesi on vähe.
Konverentsi teine peamine teema kõlas nii: Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.
Konverentsil osalejad antud küsimuses olid üksmeelt.
Hariduse eesmärk nende arvates nii teadmiste andmine kui ka tervikliku isiksuse kasvatamine.
Neid ei saa omavahel lahutada.
Saates lapse kooli siiralt loodab lapsevanem, et laps saab sealt vajalike teadmisi ühiskonnas hakkamasaamiseks.

Samas paljud lapsevanemad on seisukohal, et kooli eesmärk teadmiste andmiste kõrval ka tervikliku isiksuse kasvatamine.
Leian, et lastevanemate ootused on põhjendatud.
Kool kui haridussüsteemi tähtis aste peab ette valmistama tulevaseid kodanike, kes austavad oma riiki, kes on valmis kaitsta oma riiki.

Kool peab samuti suunama lapsi jätkata oma haridusteed kas kutsehariduskoolides, gümnaasiumides või ülikoolides.
Minu arvates konverents õnnestus.
Seda näitab osalejate arv ja ühiskondlik huvi konverentsil käsitletud teemade vastu.

Loodan, et selline konverents ei jää viimaseks kuna käsitletud teemad on tõesti tähtsad meie kõigi jaoks.
Sõnu 763