I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelis on uuringutulemused.
Teie ülesanne on neid analüüsida ning teha töökeskkonda sobiv kirjalik kokkuvõte koos omapoolsete kommentaaridega meeste ja naiste keskmisest ajakasutusest päevas.

Arvestage sellega, et Teie lugejad tabelit ei näe.
Kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
KESKMINE AJAKASUTUS ÖÖPÄEVAS minutites  2009-2010                                          Vallaline         Abielus või vabaabielus  Mehed (vanuses 12-65)  Isiklik tegevus                                     675                  655  Tasuline töö                                         147                  253  Õppimine                                            83                    4  Majapidamine ja perekond                     99                    178  Vabatahtlik töö ja nõupidamised             11                    15  Vaba aeg                                             415                  331     Naised (vanuses 12-65a)  Isiklik tegevus                                  672                  659  Tasuline töö                                     162                  201  Õppimine                                         92                    7  Majapidamine ja perekond                  152                  288  Vabatahtlik töö ja nõupidamised          10                    14  Vaba aeg                                          350                  268    Allikas: Statistikaamet             Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Keskmine ajakasutus ööpäevas minutites.
Võrreldame meest e ja naiste (vanuses 12-65 a) keskmisst ajakasutusest päevas 2009-2010 aasta jooksul.
Meil on kaks rühma: vallaline ja abielus või vabaabielus.
Vallalised mehed kasutavad 675 minutit ööpäevas isikliku tegemises, aga abielus või vabaabielus - 655.
See näitab, et vallalised mehed võivad rohkem teha seda, mida nad ise tahavad.
Sama tulemused me näeme õppimises ja vaba ajal.
Siin vallalised veetavad rohkem aega minutites ööpäevas, kui abielus või vabaabielus.
Teine situatsioon on punkti 5 nagu tasuline töö.
Vallaline - 147 min, abielus või vabaabielus - 257 min.

Majapidamises ja perekonnas abielus mehed kasutavad rohkem aega, kui vallaline.

Siin on kõik selge.
Abielus mehel on oma perekond ja seal ta veetab rohkem aega, kui vallaline mees.
Punktis vabatahtlik töö ja nõupidamised tulemused on umbes samasugused.
Abielus mees kasutab 4 minutit rohkem, kui vallaline.
Praegu võrreldume naiste keskmist ajakasutusest 2009-2010 aasta jooksul.
Siin meil on sama vanuse rühm, nagu mestel.
Vallalised naised kasutavad 672 minutit ööpäevas isikliku tegemises, aga abielus või vabaabielus - 659 minutit.
Vaba ajal ja õppimises vallalised kasutavad rohkem minutit ööpäevas kui abielus.
Järgmine punkt on tasuline töö.
Siin abielus kasutab juba rohkem aega.
201 min ja 162 min.
Kui võttame numbrid.
Majapidamises ja perekonnas on samu situatsioon, nagu eelmises punktis.
Punktis vabatahtlik töö ja nõupidumised tulemused on umbes samasugused.
Abielus naine kasutab 4 minutit rohkem, kui vallaline naine.

Uurimistulemised näitub meile, et vallalised mehed ja naised ja abielus on sarnased keskmist ajakasutusest päevas.
     TEINE ÜLESANNE  Käisite hiljuti VÄÄRTUSKASVATUSE KONVERENTSIL.
Teie ülesanne on kirjutada üritusel kuuldust artikkel internetiportaali jaoks.

Lisaks üldisele ülevaatele peatuge lähemalt kahel konverentsil käsitletud teemal.
1.       1. Millised iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
2.       2. Mis on hariduse peamine eesmärk - kas teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.

3.       3. Kas kõik algab kodust või saab kool samuti lapse iseloomuomadusi kujundada.
   Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
Erinevad iseloomuomadused tagavad õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise.
Näiteks viisakas inimene.
Teised inimesed tunnevad, kui sina oled viisakas.
See meeldib igaühele ja selle inimesega meeldiv suhelda ja töötada koos.
Järgmine hea iseloomuomadus, mis tagab õnneliku elu ja ühiskonnas hakkamasaamise on selline, et kui inimene oskab oma mõttet hästi selgitama.
See aitab teistele kuulata teda ja nõustuma temaga.
Praegu paljud küsivad: mis on hariduse peamine eesmärk - kus teadmised või tervikliku isiksuse kasvatamine.
Mina arvan, et tervikliku isiksuse kasutamine toimub lapsepõlves lastaajas ja koolis esimesest kuni viieni klassini.
Sellel ajal noor inimene formireetitukse nagu inimene ja õpetajad aitavad.
Edasi haridus koolis või ülikoolis aitavad inimesele kasutada teadmised, mis talle annavad.

Kodus vanemad voivad lapse iseloomuomadusi kujundada kui kodus on hea olukord ja pereliikmed kogu aeg aitavad lapsele - see aitab lapse iseloomuomadusi kujundada.
See ei ole reegel.
Võib juhtuda niimodi, et lapsele halvasti kodus.

Vanemad ei aitavad lapsele kasutada.
Võib juhtuda niimodi, et ainult koolis laps tunneb end hästi.
Õpetajad peavad anna talle informatsiooni, mis ta ei saa võtta kodust.
Vanemad ja õpetajad "ehitavad" lapse õnnneliku elu ja ühiskonnas hakkasamine.
   Sõnu 605