KONTROLLTÖÖ EESTI KULTUURILOOST    Kes olid tähtsamad esimese rahvusliku      ärkamisaja tegelased Sinu meelest?
Miks?
Vennastekoguduse liikumise panus eestlaste      hariduselu edendamisse.

1. Ärkamisaeg on eestlaste jaoks väga tähtis aeg.
Sel perioodil ei toimunud mingit sõda Eesti alade pärast, seega valitseja ei vahetanud.
Vene võim oli juba umbes sada aastat ja ärkamisaega võib nimetada rahu perioodiks mingis mõttes.

Ärkamisaega valmistas ette pärisorjuse kaotamine 1816.
a Eestimaal ja 1819.
a Liivimaal ja teised talurahvaseadused.
Muutusid kiiresti ka haridusolud:  1850. aastaks kasvas kiiresti rahvakoolide arv, kirikukoolid muudeti ilmalikuteks.
1849.
a Cimze tõi oma seminari Valka, selles seminaris valmistati häid õpetajaid, arenes eestikeelsete raamatute kirjastamine.
Ärkamisaeg on tähtis sellepärast, et sel perioodil tekkis eesti rahvus ja ärkamisaeg pani aluse Eesti iseseisvumisele, vähemalt sellel ajal on iseseisvumise juured.
Nagu igal ajastul (perioodil) on oma silmapaistvad kujud.

Ärkamisaja kõige silmatorkavamad on Faehlmann, Kreutzwald, Jannsen, Koidula, Jakobson, Hurt, Köler, vennad Petersonid, on vaja mainida Ahrensit, Veskit, Wiedemanni, Kunileud, Türnpuu, Härmat.
Faehlmann - 1838.
a rajas ÕES ja 1839.
a seltsi koosolekul esitas "Kalevipoja" visandid.

Ta oli Tartu Ülikooli lektor ja ÕES juht.
Kreutzwald - "Kalevipoja" koostaja, samuti õpetliku kirjanduse autor.
"Kalevipoeg" on Kreutzwaldi ja eesti rahva ühislooming, mis annab lootust ja usku Kalevi rahva ellujäämisele, arenemisele ja õnnele.
Samuti te on Koidula inspireerija ja õpetaja.
Jannsen - teda nimetatakse ka papaks.
Ta oli rahva lõpliku ühendaja - I Üldlaulupeo peategelane, esimese eestikeelse ajalehe autor "Perno Postimees" (1857) ja "Vanemuise" rajaja, tähtsamate ärkamisaja ürituste tähtis kuju.Koidula - Jannseni tütar, esimese "Vanemuise" näidendi autor ("Säärane mulk").
Üks ärkamisaja poeetidest, kelle loomingus kajastub romantismi mõju ja on näidatud tema armastus isamaa vastu.

Jakobson - "Sakala" rajaja (1878.a) - mis oli radikaalseim eesti ajaleht.
Ta seostas Eesti arengut Aleksandri II reformidega ja Venemaaga.

Hurt - kirikuisa, seostas Eesti arengut (võrreldes Jakobsoniga) baltisaksa suunaga (sellepärast nende vahel tekkiski lõhe 1878.a)  Samuti Hurt EKS esimees ja ta asutas eesti pärimuste kogumise.

Köler - kunstnik, kellel on suur tähtsus palvekirjade (vennad Petersonid) edasiandmisel tsaarile Tema loomingus on tähtsad teemad: Eesti, mütoloogia ja loodus, n: "Tütarlaps allikal"  Kunileid _ oli helilooja, kelle muusika mängis I Üldlaulupeo ajal ja millele olid pandud Koidula luuletuste sõnad.
Ahrens on loodud eesti keele grammatika soome keele alusel.

Veski ja Wiedelmann - olid keelemehed.

2. Vennastekoguduste liikumine on iseloomulik 18. sajandile, see propageeris alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdlust ja vendlust.
Siin olid kajastatud ratsionalismi ideed: hariduse saamine ja rahva valgustamine.
18. saj ilmus Piibli eestikeelne täielik tõlge (1739).
Kõik need tegurid mõjutasid eestlaste hariduselu edenemist, sest rahvas pööras Euroopa poole ja soovis olla haritud.

(kuigi 18 saj.Tartu Ülikool oli suletud, eestlaste hulgas oli suur protsent inimesi, kes oskas lugeda)